Kuni on lapsi, seni on ka väikekoole

Väikesi maakoole ei suleta raha kokkuhoiu ega kiusu pärast. Põhjus on ikka see, et nende jaoks ei jätku õpilasi.

Laialt on levinud mõttekäik, et inimesed lahkuvad maalt, sest seal suletakse koole. Väidetakse, et külad surevad välja koolide sulgemise tõttu. Tegelikult on asi vastupidi: kool suletakse sellepärast, et inimesed on selle piirkonnast lahkunud. Toredaid väikseid maakoole hoitakse aastate kaupa pooltühjalt, oodates, et äkki hakkavad lastega perekonnad linnast maale kolima ja lapsi sinna õppima tooma, kuid seda on juhtunud üliharva.

Väikekoolid peavad karmi olelusvõitlust. Näib, et ajaproovile on paremini vastu pidanud need väikekoolid, kus lähtutakse nüüdisaegsest õpikäsitusest. Piltlik näide selle kohta on Metsküla kool Läänemaal. 2011. aastal tehtud ametliku prognoosi järgi ei peaks selles praegu õppima ühtegi õpilast, kuid tegelikult õpib 19. Kool töötab edasi, sest seal on õppijatel juba personaalsed õpirajad, mille puhul õpib iga õpilane endale jõukohases tempos. Numbrilisi hindeid kuni viienda klassini ei panda, kodutöid on minimaalselt. Lastele see sobib. Nad saavutavad maakonna olümpiaadidel häid kohti, osalevad Hullu Teadlase konverentsidel, käivad õpilaste teadusfestivalidel. Õpivad robootikat ja programmeerimist, osalevad nutispordi võistlustel, suhtlevad eTwinningu raames laia maailmaga jne.

Niisamuti on just nüüdisaegse õpimetoodikaga suutnud pikalt vastu pidada Unipiha, Varbola, Pihtla jt Eesti väikekoolid. Samal ajal on mõned rohkemate õpilastega koolid tasapisi õpilastest tühjaks jooksnud. Peamine põhjus on olnud ikka nappus kvalifitseeritud õpetajatest, kes oskaksid uut õpikäsitust rakendada. Kuid neil koolidel pole olnud ka piisavalt indu allesjäämise nimel olelusvõitlust pidada. Peab ju kõige paremgi väikekool, kus on alla 20 õpilase, kogu aeg tõestama, et ta pole kaamel. Väikekoolid on allesjäämise nimel isegi petitsioone algatanud. Näiteks Harmi kooli (Kose gümnaasiumi õpipaik) allesjäämise poolt andis möödunud detsembris oma hääle 949 inimest. Möödunud kevadel anti 417 häält Käru ja Laupa kooli kaitseks. Praegu, maikuus, kogutakse allkirju Krabi kooli toetuseks.

Kurb, aga tõsi on see, et kui õpilasi lihtsalt ei jätku, siis ei aita ka kõige nüüdisaegsem õpe ega ägedaim võitlus oma kooli püsimajäämise eest. Ükski väikekool pole allesjäämises kindel. Näiteks Harmi kool, mis kogus petitsiooniga ligi tuhat toetusallkirja, suleb sel sügisel ikkagi uksed. Legendaarne Pikakannu kool, mis tegutses 2012. aastast alates protestiks sulgemisplaanide vastu erakoolina, lõpetab tänavu tegevuse, sest õpilasi on seal vähem kui kooli toimetulekuks vaja. Tänavu sügisest ei ava uksi ka Tudulinna ja Ämari kool.

Eestis on praegu lapsi ligi kolmandiku võrra vähem, kui oli taasiseseisvumisaja alguses. See kurb fakt selgitab, miks on meil taasiseseisvumise algusest saadik suletud juba 350 kooli. Optimaalse koolivõrgu väljaarendamiseks on vaja sulgeda veel ligi sada kooli.

Mis meie väikekoolidest saab? Mis Eesti koolivõrku ees ootab? Selgitab HTM-i koolivõrgu osakonna juhataja Raivo Trummal.

NELI AASTAT KOOLIRAHU

Haldusreformiga seoses leppisid kohalikud omavalitsused kokku, et nelja aasta jooksul kehtib koolirahu ehk väikseid koole ei suleta. Ometi suletakse tänavu koguni kuus kooli.

Raivo Trummal: Põhikooliõpilaste arv kasvab tiheasustusega piirkondades (eeskätt Tallinnas, Tartus, Harjumaal), ülejäänud piirkondades aga kahaneb. Nii peavad hõredalt asustatud piirkondade koolipidajad paratamatult otsustama, kuidas jätkusuutlikku koolivõrku kujundada.

Miks just väikekoole suletakse?

Missugune kool suletakse, see on koolipidaja ehk kohaliku omavalitsuse otsustada. Näiteks Misso koolis on ainult kolm õpilast, aga valla arvates on seda kooli vaja. Paraku on demograafilised muutused ja linnastumine tekitanud olukorra, kus maal jäävad koolihooned tühjaks. Kohalik omavalitsus seisab väljakutse ees: kuidas tagada õpilastele kvaliteetne õpe olukorras, kui õpilaste arv kahaneb ning kvalifitseeritud õpetajatele on keeruline tagada täistööajaga tööd ja väärilist palka.

Praxise analüüsi „Eesti põhikooli- ja gümnaasiumivõrgu analüüs aastaks 2020“ alusel võiks 2020. aastal Eestis olla optimaalne 352 põhikooli, mis on enam kui sada kooli praegusest vähem. Samas rõhutatakse, et kohalik omavalitsus tunneb piirkonna eripära ja kavandab koolivõrgu arengu vastavalt vajadustele. Nimetatud uuringus on toodud välja ka kohalike omavalitsuste kogemused koolivõrgu korrastamisel.¹

Pikaajaline siht on viia gümnaasiumiastmega koolide arv alla saja, kuid loomulikult ei tähenda see nende sulgemist, vaid õppetegevuse lõpetamist ainult gümnaasiumiastmes ning keskhariduse koondumist riigigümnaasiumidesse, et pakkuda õppuritele senisest enam valikuvariante ja eakohast õpikeskkonda.

STABIILNE RAHASTUS

Väikekoolid lootsid, et koolirahu tagab neile stabiilse rahastamise. Siiski kaebavad mõned koolid, et uus ja suurem vald jagab riigieelarvest antava haridustoetuse oma kõigi koolide vahel võrdselt, arvestamata väikekooli eripära, mistõttu saab väikekool senisest vähem raha.

Riik annab riigieelarvelist toetust koolipidajale ehk kohalikele omavalitsustele, mitte konkreetsetele koolidele. Koolile tagab kogu eelarve kohalik omavalitsus, lähtudes omavalitsuses välja töötatud koolide eelarvestamise põhimõtetest. Võimalik, et kõik omavalitsused ei ole jõudnud veel haldusreformi järel vastavaid põhimõtteid välja töötada. Riigieelarvelise rahastuse põhimõtted ei ole muutunud, kuid riigieelarveline toetus on igal aastal suurenenud. Kindlasti on koole, kus eelarve mahud on vähenenud, aga valdavalt on see tingitud koolivõrgu ümberkorraldamisest (näiteks kooliastmete vähendamine) ja õpilaste arvu kahanemisest.

ÕPILASE PEARAHA

Väikekoolid väidavad, et nende õpilaste pearaha on sama suur kui suures koolis, ja seda peavad nad ebaõiglaseks. Mitu eurot saab pearaha väikekooli ja mitu suure kooli õpilane aastas?

Rõhutame, riik ei taga koolidele eelarve kulude katmist, vaid annab koolipidajale toetust. Alates 2014. aastast on riigieelarveline toetus õpilasepõhine. Rahatoetuse jaotusel võetakse arvesse õpilase õppevormi, õppeliiki, regionaalsust jne.² 2019.aastal on toetus tavaõppe õppurile näiteks Tallinnas ja Tartus 1942 eurot aastas, väiksemates omavalitsustes on see kuni kahekordne. Tuge vajavatele õpilastele on riigieelarveline toetus mitu korda suurem, sh antakse neile riigieelarvelist tegevuskulutoetust.

• Õpetajate tööjõukuludeks tavaõppe õpilastega 1606 eurot, tõhustatud toe õpilastega x 2 ehk 3212, eritoega õpilastega x 4 ehk 6464.
• Direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukuludeks 92 eurot.
• Õpetajate, direktorite, õppealajuhatajate täiendusõppeks 12 eurot.
• Õppekirjanduseks 57 eurot.
• Põhi- ja gümnaasiumiharidust omandavate õpilaste koolilõunaks 175 eurot.
• Tegevuskulutoetus tõhustatud ja eritoega õpilastele 1092–4368 eurot.

ÕPILASTE ARV KOOLIS

Sotsiaalmeedias levib jutt, et ministri sahtlis on eeskirjad väikekoolide sulgemiseks. Alla 200 õpilasega põhikool suletavat. Alla 50 õpilasega 6-klassiline kool suletavat. Alla 30 õpilasega ei saavat algkooli asutada.

Koolivõrgu programm selliseid numbreid ei sätesta. Üldine suund, kuhu poole on ka kohalikud omavalitsused liikunud, on järgmine:

• lasteaia ja esimese kooliastme olemasolu võimalikult lapse kodu lähedal,
• kolmas kooliaste koondub valla/linna piirkondlikesse keskustesse,
• keskharidust korraldatakse koostöös kohalike omavalitsustega, sh kasvab õppurite arv riigi pidamisel olevates koolides.

Oleme kohalike omavalitsustega arutanud, kas ministeerium peaks sätestama õpilaste piirarvud koolidele. Seni on leitud, et omavalitsustele peab jääma õigus need kohapeal ise kokku leppida. Omavalitsus tunneb kohalikku eripära ja oskab seda arvesse võtta, et tagada hariduse kättesaadavus, kindlustada hariduse kvaliteet, sh kvalifitseeritud õpetajad, tugistruktuur jne.

Kui palju on Eestis nn mammutkoole, kus õpib üle tuhande õpilase?

20, neist 18 Harju maakonnas.

Kui palju on Eestis alla 20 õpilasega koole?

31, neist 11 on põhikoolid, sh kaks erakooli ja üks munitsipaalkool tõhustatud ja erituge vajavatele õpilastele. 20 algkoolist 17 on munitsipaalkoolid ja kolm erakoolid.

Mitu õpilast õpib tüüpilises Eesti koolis?

Koolide mediaansuurus on 147 õpilast (nt Iisaku gümnaasium ja Kostivere kool) ja keskmine suurus on 292 õpilast (Antsla gümnaasium).

RUUTMEETRID

Koolivõrgu programm näeb ette tühjalt seisva koolipinna vähendamist. Missugustes Eesti koolides on praegu ühe õpilase kohta kõige rohkem ülearust pinda?

Ei tahaks konkreetseid koole välja tuua, sest see võib tekitada tarbetuid pingeid.

Mis numbreid koolivõrgu programm peab optimaalseks?

Ei ole ühtset õiget numbrit. Kõik sõltub õpilaste arvust, kooliastmetest, erivajadustega õpilaste arvust jne. Põhikoolimeetmes toetuse andmiseks koostatud hindamismudelid leiab aadressilt http://haridusinfo.innove.ee.

Aga ka need mudelid ei ole lõplikud – toetust võis saada ka nt 33% suurema pinnaga, kui KOV vajaduse ära põhjendas ja/või oli valmis taotlema toetust maksimaalsest väiksema hindamistulemusega. Sarnased mudelid on meil riigigümnaasiumidele.

Kutseõppeasutustele ja erivajadusega laste koolidele teeme mudeleid rätsepatööna.

Missugused koolid on saanud koolivõrgu programmi toetust oma kooli väiksemaks ehitamiseks või lammutamiseks?

Toetust on saadud koolihoonete vastavusse viimiseks muutunud õpilaste arvuga. Põhikoolide toetamise esimeses voorus sai toetust 22 kohaliku omavalitsuse kooli ja teises voorus 12. Toetust saavate koolide nimekirjad on avaldatud Riigi Teatajas

Mis tingimustel kohalik omavalitsus programmist toetust saab?

Haridustaristusse investeerimise põhimõtted on kirjas koolivõrgu programmis ja Vabariigi Valitsuse korraldusega kinnitatud. Konkreetsema ülevaate saab Riigi Teatajast.

Kui palju on Eestis ilma koolimajata koole, kus õpitakse näiteks raamatukogus vm?

On mitmeid koole, mis tegutsevad hoonetes, kus lisaks koolile tegutseb ka raamatukogu või mõni muu asutus. Kõikide koolide õppekeskkond on enne loa andmist üle vaadatud ning nende kohta tuleb koolidel esitada tervise- ja päästeameti hinnangud. Terviseamet hindab muu hulgas ka kooliruumide sisustust, valgustust jne. Ühtegi luba ei väljastata, kui hinnangutes tuuakse välja puudusi.

KOOLI EFEKTIIVSUS

HTM-i koolivõrgu osakond analüüsib ka koolide juhtimisstiili ja efektiivsust. Mis on olnud peamised ebaefektiivsuse probleemid?

Koolivõrgu osakond analüüsib riigi pidamisel olevate koolide juhtimisstiili ja efektiivsust. Munitsipaalkoolide juhtimisstiili ja efektiivsusega tegelemine on koolipidaja ülesanne. HTM jälgib küll mitmeid parameetreid – kvaliteedinäitajad, õpetajate kvalifikatsioon, töötasu, pinnakasutus jm – ja neid saab kohalik omavalitsus oma koolivõrgu plaane kavandades arvesse võtta.

Kooli efektiivsuse langusega võib kaasneda õpetajate madal kvalifikatsioon või nende puudumine, madal töötasu, tugisüsteemide puudumine, õppekvaliteedi langus tervikuna, mille tagajärg on kooli mainekahju ja õpilaste lahkumine.

ÜKS DIREKTOR, MITU KOOLI

Koolide liitmine ühe direktori alla oleks kokkuhoid. Mitu sellist direktorit meil on, kelle alluvuses on mitu eri paigus asuvat kooli (õppekohta)?

Ühine koolijuht on 16 koolil, sh riigikoolidel. Kuid küsimus ei ole kokkuhoius. Et leida koolile juht, kes on arendaja ja eestvedaja, mitte vaid administraator, on vaja maksta talle väärilist palka. Kui koolijuhi palk on õpetaja palgast 10–15% kõrgem või õpetajaga samaväärne, ei ole võimalik juhti kui arendajat leida/hoida.

KOOLI LIITMINE LASTEAIAGA

Kui palju koole on juba lasteaiaga liidetud?

Mõistlik on liita lasteaed kooliga, kus on 1.–6. klass. Kuid väiksemates piirkondades on liidetud lasteaedu ka koolidega, kus on 1.–9. klass. Koolide võrgustamist on soovitanud Eestile ka OECD eksperdid. Lasteaia-kooli eelis on laste sujuv üleminek lasteaiast kooli, võimekamad juhid saavad ka kõrgemat palka, lasteaia ja kooli inimesed saavad ühiseid täienduskoolitusi, meeskonnatöö on laiapõhjalisem, asendamisvõimalused on paremad jne.

Alates 2015. aastast on reorganiseeritud lasteaiaks-põhikooliks järgmised põhikoolid: Ruila, Are, Keeni, Koonga, Lõpe, Retla, Kolkja, Varbla, Sadala, Torma, Pärnjõe, Laekvere, Voore, Lasila, Albu, Kallaste, Meremäe, Tudulinna, Ambla, Risti, Eidapere, Turba, Kalmetu, Puka.

UUS ÕPIKÄSITUS

Kas väikekool ei võiks olla nagu pedagoogiline labor, kus katsetatakse liitklasse, kujundavat hindamist, keelekümblust, arvuti- või robotipõhist õpet vms? Õpilasi tuleks sellistesse koolidesse linnadestki, koolid kasvaksid.

Ei pea mõistlikuks laste saatmist kodust kaugele, oluline on, et laps saaks nooremates kooliastmetes õppida võimalikult kodu lähedal. Kujundava hindamise või keelekümbluse rakendamiseks ei pea looma väikekooli, seda teevad edukalt suured koolidki. Eesti paindlik seadusandlus ja õppekorraldus võimaldavad iga kooli juures luua huvitavaid ja paindlikke lahendusi.

KASVATUSRASKUSED

Kas õpilaskoduga väikekoolid ei sobiks kasvatusraskustega lastele?

Kasvatusraskustega õpilaste koondamine eraldi kooli ei ole mõistlik. Tekkiv „sünergia“ on mõnelegi koolimeeskonnale lõpuks üle jõu käivaks osutunud.

RÄNDÕPETAJAD

Kvalifitseeritud õpetajate puudust leevendaks see, kui 3–4 õpetajat õpetaks kolmes-neljas lähestikku asuvas väikekoolis meeskonnana.

Rändõpetaja annab tunnid ära, kuid kannatavad muud õpetajatööga kaasnevad ülesanded, organisatsiooni areng ja meeskonda kuuluvus.

NOORED MAALE!

Kas ei peaks toetama programmi „Noored maale!“, et lastega noori peresid linnast maale elama koliks ja väikekoolides oleks rohkem õpilasi?

Pelgalt muudatused hariduse rahastamises noori maale ei too, sest inimesed elavad seal, kus on töökohad. Vaja on püsivalt välja arendatud regionaalpoliitilisi meetmeid maapiirkondade infrastruktuuri, ettevõtluse jt valdkondade arendamiseks.

MAAELU MINISTEERIUM

On küsitud, kas väiksed maakoolid ei võiks olla maaelu ministeeriumi rahastamise all, sest väike kool on maal asuva kogukonna süda.

Huvitav mõte, kuid ega see raha riigile juurde too. Millise ministeeriumi haldusalasse koolid kuuluvad, on teisejärguline küsimus, sest kooli sisu ja kohaliku sidususe loovad kooli piirkonnas tegutsevad inimesed.

Kuidas teie isiklikult väikekoolidele vaatate?

Minu arvates pole esmatähtis mitte kooli suurus, vaid kvaliteetse hariduse võimalikult kodulähedane kättesaadavus, eriti esimestes kooliastmetes. Kodulähedus on see, kui õpilane saab iseseisvalt koolis käia. Olgu suur või väike kool, koolipidaja peab tagama koolile eelarve, et õpetajad, koolijuhid jt oleksid väärtustatud ning et haridus oleks õpilastele kättesaadav ja kvaliteetne.

JÄRLEVALVE

Jaak Aaviksoo haridusministriks oleku ajal kontrolliti, kas omavalitsused ikka annavad koolidele mõeldud raha koolidele. Selgus, et mõned ei andnud. Kas praegu ka niisugust kontrolli tehakse?

Jah, analüüsime seda ja analüüsi saavad teha / teevad ka omavalitsused. Fookuses on õpetajate tööjõukulu. Analüüsime kohalike omavalitsuste kaupa, samuti põhikoolide ja gümnaasiumide lõikes. Koondandmed on kättesaadavad haridussilm.ee/üldharidus/õpetaja palgaanalüüs, sh toetuse kasutamine.

¹ http://www.praxis.ee/tood/koolivork/ lk 24–29
² https://www.riigiteataja.ee/akt/129122018011

KÜSIMUS JA VASTUS

Kuidas väikekool suurest koolist vaadates tundub?

Mait Tõitoja, Keila kooli direktor:

Keila koolis õpib 1664 õpilast, aga see ei tähenda, et me ka väikesi koole ei väärtustaks. Ma ise alustasin oma kooliteed Raikküla põhikoolis, kus käis tollal vaid paarsada õpilast. Mäletan, kuidas ühe külmapüha ajal koolis ümber ahju kobaras olime ja õpetaja meile raamatut ette luges. Mäletan Raikküla koolist ka fantastilisi suusamatku, mida õpetajad korraldasid. Ise õpetajaks saades olen teinud ilmselt selle mõjul oma 30–40 suusamatka Soome, Norrasse jm, kuhu olen alati õpilasi kaasa võtnud. Raikküla koolist saime kaasa väga tugeva põhja keemias, millega kõik said igasse kooli kergelt sisse. Nüüd on see kool suletud ja mulle meenub sellega seoses Hendrik Aguri ütlus, et Eestis juhivad finantsid inimesi, mitte inimesed finantse.

Arvan, et kooli optimaalne suurus on 600 ja 900 õpilase vahel ja võib-olla saab Keila koolist edaspidi mitu kooli. See on võimalik. Kuid püüame ka oma praeguses suures koolis iga õpilast märgata, nagu märgatakse väikses maakoolis. Õpilaste toetamiseks on meil olemas eritoega ja tõhustatud toega klassid. Meil on kuus õpiabirühma õpetaja ametikohta. Õpiabirühma õpetajad tegelevad õpilastega, kes õpivad osa aineid väikestes tasemerühmades. Meil on ka kuus abiõpetaja ametikohta. Sügiseks taotleme mõlemaid ametikohti veel juurde. Meil on 140 erivajadustega õpilast ja seetõttu ka väikeklassid, mis ongi justkui väikese maakooli klassid. Meie kool on suur ja võimas, aga lapsed saavad ikkagi mitmesugusel moel täiesti arvestatavat õpiabi, mis aitab neil kooli lõpetada. Rakendame diferentseeritud õpet. Kuue paralleelklassi peale on meil matemaatikas ja eesti keeles kaheksa tasemerühma. Nii saame toetada mitte ainult nõrgemate, vaid ka kiiremate ja nutikamate õpilaste arengut. Meie algklassides rakendatakse „Hea alguse“ programmi, mis teeb samuti suure kooli lastele kodusemaks.

Juta Hirv, Tallinna 21. kooli arendusjuht:

Meie mõistame väikekoole väga hästi. Meil õpib 1385 õpilast ja õpilaste arv kasvab, kuid paljud õpetajad on tulnud meile tööle väikestest koolidest, hiljuti näiteks Emili koolist ja Viljandi Waldorfi koolist. Ma ise olen õppinud väikeses Illuka koolis ning õpetanud lapsi Saduküla koolis, mis on praeguseks suletud. Aga meie õpilasedki tunnevad väikekoole, sest kümnendasse klassi tuleb kogu aeg õpilasi ka väikestest koolidest, vahel isegi väikesaartelt.

Kui küsitakse, kumb on parem, kas väike või suur kool, ütlen ma, et inimene harjub igas suuruses kooliga ära ja igal koolil on oma võlu. Väike kool on südamlik ja kodune nagu perekond. Aga suures koolis saab panna orkestri kokku õpilastest, kes kõik juba oskavad pilli mängida. Suure kooli laulukooris on üheksakümmend lauljat ning see kõlab võimsalt ja suursuguselt. Nad õpivad ilma probleemita laulupeo ülikeerukad laulud selgeks, laulavad noodist. Väikeses koolis oli mul vaja lastega väga palju harjutada, neile nooti õpetada jne.

Suures koolis on tore vaadata, kuidas vanemate klasside õpilased korraldavad noorematele igasuguseid asju, isegi järeleaitamistunde. Meie koolimaja võimaldab õpilastel mitmesugustes nurkades ja soppides õppida väikeste rühmadena ja seda võimalust kasutatakse kogu aeg. Meil tegutsevad õpilased nelja-viiekesi õpilasfirmades, mis on ju samuti väikesed peremudelid.

Küsimus ei ole selles, kas kool on suur või väike, vaid kas õpetajad on olemas. See on valus küsimus nii suurtele kui ka väikestele koolidele.

Karin Lukk, Tartu Kivilinna kooli direktor:

Olen käinud külas väikestel, 100–200 õpilasega koolidel ja need on jätnud hea mulje. Meie kool alustas 1500 õpilasega, nüüd on meid 907. Mina olen suure kooliga harjunud. Olen olnud nii õpilane kui ka õpetaja suures koolis. Kui väike tohib kõige väiksem kool Eestis olla, seda ei oska ma öelda. Võib-olla on hea selline väikekool, mis on mõne suure kooli osa ja toimib suure kooli hariduskeskusena, kus tehakse pedagoogilises plaanis midagi huvitavat.

Öeldakse, et suures koolis ei ole nii suurt ühtekuuluvustunnet kui väikses. Me püüame ühtekuuluvustunnet teadlikult kujundada. Näiteks ei tee kooli avaaktust igale kooliastmele eraldi, vaid võtame kogu koolipere koolimaja ees kokku ja alustame õppeaastat kõik koos. Õpetajad töötavad meil kooliastmete ja paralleelklasside tasemel meeskondadena. Oma kooli tunde loomine on meil kogu aeg eesmärgina silme ees.

Vjatšeslav Konovalov, Narva Pähklimäe gümnaasiumi direktor:

Mul on kahju, et Eestis väikekoole suletakse, sest paljudes maapiirkondades pole kool lihtsalt hariduse andmise koht, vaid ka kogukonna kultuurilise, sotsiaalse ja spordielu keskus. Haridust on ikka seostatud valgustamisega ning väikekooli avamine maal on nagu tule süütamine maakaardil. Koole sulgedes kustutaksime justkui Eesti kaardilt tulesid. Väikekoolide sulgemine peegeldab eestlaste suundumust kolida linna, jättes maapiirkondi inimtühjaks. Samuti näitab see, et Eesti elanikkond on vähenemas ja majandus on tähtsam kui hariduse valgus.

Kahjuks väheneb õpilaste arv ka linnades. Prognooside järgi on Narvas mõne aja pärast umbes 800 õpilaskohta vähem. See on võrreldav kahe väikese kooli sulgemisega.

Hetkel ainult üks arvamus teemale “Kuni on lapsi, seni on ka väikekoole”

1. veera ütleb:

   1. okt. 2020, 15:26

   Tere See jutt täitsa jama Mis räägib Trummal.Nii ei tohi toimida.Kui pantaks kool kinni meil siin Kallastel.Elul siin lõpp.Ümber ringi ainult põhikoolid.Kas gümnaasiumi meie kandis ei saa teha.Nendel härradel palju raha taskus ja naad saavad lubada oma lastele head haridust.Siin kandis lapsed seda ei saa, sest käib igasugune jama.Linnas uhke kool kellelgil pinnus, maja ära müüa või teha hospis.Aga lapsed.Vanemad lähevad minema sest siin elu pole.Postkontor töötab ainild 2tundi päevas.Mis see tähendab ,HÄÄVITAMINE.Ja niimodi on kooliga.Kus suur kena maja.Mõelge sellest mida häävitade