Kust tuleb kurjus?

31. mai 2019 Maie Tuulik kasvatusteadlane - 3 kommentaari
Maie Tuulik.

Õhk on kurjusest nii paks, et hingata on raske. Iga teo ja sõna peale karatakse üksteisele kallale. Miks? Kust tuleb selline kurjus? Kas tõesti on meie poliitiline süsteem nii vale ja vildakas?

Kurjus peitub eelkõige inimese, iga inimese südames ja alles siis poliitilises süsteemis, kirjutab Aleksander Solženitsõn. Carl Gustav Jungi arvates peab iga inimene endale aru andma, millisel määral on ta suuteline heaks ja missugusteks häbitegudeks on ta võimeline. Mõlemad võimalused on olemas.

Ootamatu pihtimus

Dimitri Šostakovitši raamatust „Tunnistus“ jäi mind kummitama ühe viisaka ja tagasihoidliku muusiku pihtimus. Autor kirjutab: „Üks tuttav, kellega koos napsu võtsime, puistas mulle tol õhtul südant. Ta jäi ööseks minu poole, kuid me ei saanud und. Ta hakkas mulle pihtima, et teda piinab üks soov. Üks painaja. Sain teada järgmist. Ta oli alates lapsepõlvest lugenud suure naudinguga piinamiste ja hukkamiste kirjeldusi. See oli tema kummaline kirg. Ta oli lugenud kõike, mida sel julmal teemal on kirjutatud. Ta loetles vastavaid teoseid ja nimekiri sai päris pikk. /…/

See ei ole veel kõik. Tol ööl pihtis see tuttav mulle, et tema huvi piinamise kirjelduste vastu varjas tegelikult tema tõelist kirge: ta tahtis ise inimesi piinata. Varem olin ma arvanud, et ta on aus muusik, kuid mida kaugemale ta oma jutuga jõudis, seda vähem ma sellesse uskusin. Ja ta rääkis ja rääkis, hingeldades ja värisedes. See mees ei olnud oma elus tapnud tõenäoliselt kärbestki. Kuid tema sõnade põhjal ei tulenenud see sellest, et ta oleks pidanud hukkamist ja surma vastumeelseks. Otse vastupidi. Veri ja kõik, mis selle voolama pani, erutas ja võlus teda.“

Kalduvus kurjusele on inimesele loomuomane ja kätkeb temas sünnipäraselt, uskus Immanuel Kant. Kurja normatiivid johtuvad egoismist ja enesearmastusest. Kõigi rahvaste juures, vaatamata kommete tohututele erinevustele, esineb ühtlane arusaamine heast ja kurjast.

Vanad egiptlased, babüloonlased, hindud, hiinlased, kreeklased ja roomlased on oma arusaamades sarnased. Moraalsed otsustused jäävad alati ja kõikjal püsima. Erinevused ajastute moraalis on vaid pindmised, välist kombestikku puudutavad.

Kanti arvates seisame me alati kõlbeliste valikute ees. Hea ja kurja suhtelisus ei tähenda sugugi, et need kategooriad oleksid kehtetud või et neid polekski. Kurjusele kalduvus võib ilmneda kas lihtsalt nõrkuse ja ebasiirusena või kõlbeliste nõuete teadliku rikkumisena.

Teadlik rikkumine

Kõlbeliste nõuete teadlikku rikkumist nimetatakse rikutuseks (ld corruptio, perversitas). Clive Lewise arvates näitavad Dante kirjeldused Inferno’st rikutuse eri avaldumisvorme. Loetelu on pikk: tühisus; elava usu puudumine; triivimine lodevasse moraali, ahne tarbimine, finantsiline vastutustundetus ja talitsematu halb tuju; enesekindel ja jonnakas individualism; vägivald, ükskõiksus ja austuse puudumine teiste ja iseenda elu ja omandi vastu; seksi ekspluateerimine, keele vulgariseerimine reklaami ja propaganda kaudu; religiooni kommertsialiseerumine; ebausu soodustamine ning inimeste mõtlemise töötlemine massihüsteeria kaudu, müüdavus ja tutvuste kasutamine ühiskondlikes asjades, silmakirjalikkus, ebaausus materiaalsetes asjades, intellektuaalne ebaausus; lahkhelide üleskütmine kasu nimel, mida sellest loodetakse saada; võltsimine ja laostumine kõigis kommunikatsioonivahendites; madalaimate ja nürimate massiemotsioonide ekspluateerimine; äraandlikkus, mis ulatub isegi suguluse, maa, parima sõbra reetmiseni ja vandetõotuse murdmiseni.

Kurjusele vastandub headus. Vastandpaarid on headus versus kurjus ja tarkus versus rumalus. Paljudel inimestel on tekkinud arusaam, et kui oleme head, siis pole midagi katki, kui oleme rumalad, kirjutab Clive Lewis. Ent see ei ole nii. Meil peaks olema lapse tundlik süda ja täiskasvanu mõistus. Me peaksime olema siirad, otsekohesed, osavõtlikud ja valmis õppima nagu head lapsed, aga igaüks peab kasutama seda mõistust, mis talle on antud.

„Meil on ainult üks lugu: kõik romaanid, kõik luuletused põhinevad hea ja kurja igavesel võitlusel meis endis,“ kinnitab John Steinbeck.


3 kommentaari teemale “Kust tuleb kurjus?”

  1. Peep Leppik ütleb:

    Kolleegid!

    Teadusest lähtuvalt “andis” Loodus EMOTSIOOONID (hirm, raev, viha, võidurõõm jne) imetajatele üle 200 miljoni aasta tagasi, et automaatselt seguleerida isendi suhteid oma ümbrusega. Seega – meie emotsioonid sõltuvad meie suhetest teiste ja ühiskonnaga. Kui olen töötu, raha otsas, mind ähvardatakse, pean jätkuvalt kuulama rumalaid soovitusi jne, siis ma ju ei rõõmusta – vastupidi… Aga see kõik käibki ju kommertsmaailma juurde!

  2. Hilja ütleb:

    Vaevalt on olemas ühtki inimest, kes ise ennast kurjaks peab. Kui keegi tõesti naudib teistele kannatuste valmistamist, siis peetakse seda psüühikahäireks. Enamasti suudab inimene endale väga hästi ära põhjendada, miks tema käitumine on selles situatsioonis kas vältimatu või ainuvõimalik või oleks muud variandid veel hullemad. Vanem annab lapsele rihma parimate kavatustega, ettevõtja optimeerib makse parimate kavatsustega, kolhoosnik varastab väetist parimate kavatsustega, poliitik sõimab oponenti parimate kavatsustega jne.

  3. Kaire Altosaar ütleb:

    Selle peale meenub kohe üks õpetlik ja tark lugu kahest hundist, kes elavad iga inimese sees.
    Üks vana indiaanlane õpetas lapselast:”Pane tähele,igas inimeses käib võitlus, mis sarnaneb kahe hundi võitlusega.Üks hunt sümboliseerib kurjust, teine headust.” Vanaisa sõnad avaldasis väikesele poisile muljet, ta jäi mõttesse ja küsis siis:”Aga vanaisa, kumb hunt lõpuks võidab?”Vana indiaanlane naeratas:”Alati võidab see hunt , keda sa toidad.”
    Kuidas me selle kurjusega eneste sees hakkama saame, eks see ju määrabki, milliseks kujuneb meie elu.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!