Looduspäev Valgesoos

10. mai 2019 Helis Hani Tartu Kivilinna kooli õpetaja - Kommenteeri artiklit
Tartu Kivilinna kooli väikesed professorid ja noored akadeemikud uurivad Valgesoo rabas kasvavaid taimi.
Fotod: Helis Hani

Tartu Kivilinna kooli väikesed professorid ja noored akadeemikud said osa looduspäevast Valgesoo rabas. Looduspäeva viisid läbi RMK toredad retkejuhid Kati ja Epp.

Matka käigus õppisime tundma sooliike, rabas kasvavaid taimi ning saime teada, missugused loomad ja linnud eelistavad elupaigana just sood.

Valgesoo on kõige väiksem raba Eestis, mis on võetud looduskaitse alla. Valgesoo raba on saanud oma nime seal õitsvate tupp-villpeade järgi. Tupp-villpea rahvapärased nimetused on valgepea ja sootups. Valget tutti hakkab taim kandma alles 16-aastaselt ning seda kuni 40. eluaastani.

Matkates madalsoo radadel saime teada, et Eestis kasvavad orhideed eelistavad just seda sooetappi oma kasvukohaks. Nägime oma teel palju pokusid. Pokud on meie looduses levinud märgalade püsielanikud ehk tarnamättad. Uurisime lähedalt ka sookailu. Sookailu tunneb ilmselt iga inimene – tal on niivõrd iseloomulik vänge lõhn. Kuna sookailu lõhn paneb kergesti pea valutama, ongi ta rahva seas saanud endale nime päävalurohi. Vanasti kasutati seda taime ka sääskede ja koide peletamiseks.

Madalsoos saime süüa ilusaid, suuri ja punaseid jõhvikaid. Jõhvika rahvapärased nimetused on kuremari ja rabamari. Marjad on oma maitseomaduste ja hea säilimise tõttu väga väärtuslikud. Neid võib korjata aasta ringi, peamiselt aga septembrist lume tulekuni. Kasutatakse jookide, keediste ja tarretise valmistamiseks. Saime teada, et viis jõhvikat päevas hoiab meie tervise korras. Jõhvikad alandavad ka vererõhku ja parandavad kõrge palavikuga haigete enesetunnet.

Palju uusi teadmisi saime turbasambla kohta. Turbasammal on huvitav taim juba seepärast, et tal puudub juur, ta ei õitse ning tal ei ole seemneid. Eestis kasvab seda 37 liiki. Turbasammal kasvab ülespoole millimeeter aastas ning kõduneb altpoolt. Vett võib turbasambla taim endasse imeda kümme kuni kakskümmend korda rohkem, kui ise kaalub.

Kuna turbasamblal on suur imamisvõime, on seda rahvameditsiinis kasutatud sidumisvahendina vati asemel. Kõrge happelisuse tõttu on see ka praktiliselt steriilne. Palju kasutusalasid on peamiselt turbasammaldest tekkival paksul turbakihil. Sellest tehakse kütteks toorturvast või briketti, see sobib loomadele allapanekuks ja töödelduna taimedele kasvupinnaseks. Turvas on tooraineks keemiatööstusele. Vanasti pandi turbasammalt aknaklaaside vahele liigset niiskust imama. Meditsiinis kasutatakse turbamuda, mis sobib tugi- ja liikumiselundite ning mõne närvihaiguse ravimiseks.

Turvas on Eesti üks väärtuslikumaid maavarasid: maailmas on vähe riike, kus seda leiduks sama palju kui meil. Kuid meiegi turbarabasid ähvardab kuivendamine. Peame hoolega hoidma oma üht suurimat loodusrikkust.

Saime teada, et soos kasvab palju söödavaid marju: jõhvikad, rabamurakad, kukemarjad, sinikad. Loomadest võib soos kohata hunte ja rebaseid ning lindudest metsiseid, merikotkaid ja sookurgesid.

Oli üks ütlemata tore, huvitav ja hariv looduspäev.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!