Meie igapäevane väärtuskasvatus 3: Õpilaste keelereisid toetavad kooli väärtusi

17. mai 2019 Tiia Kõnnussaar TÜ eetikakeskuse kolumnist-toimetaja - Kommenteeri artiklit
„Meie igapäevane väärtuskasvatus“ on rubriik, milles jagame väärtuskasvatuse häid kogemusi.
Nissi põhikooli õpilased Suurbritannias keelepraktikal.
Tiia Kõnnussaar.

Nissi põhikool on alates 2009. aastast korraldanud oma õpilastele igal aastal inglise keele õppereise.

Igal aastal on Nissi kooli 6.–8. klassi õpilastel võimalik esitada taotlus osalemiseks nädalasel inglise keele õppereisil. Nissi õpilasi võtab Inglismaal vastu keelekool Kent School of English. Keeleõppereisidel osaleb igal aastal ka paar-kolm õpetajat, kellel on oma õppeprogramm.

Reisil osalemist rahastavad 80% ulatuses vanemad ja 20% ulatuses kohalik omavalitsus. Direktor Annely Ajaotsa sõnul ei jää ükski laps siiski majanduslikel põhjustel keeleõppereisilt maha. „Oleme korraldanud nii, et vanematel on võimalik oma lapse reisi eest tasuda poole aasta jooksul. Kui seegi on mõnele perele keeruline, siis oleme teinud erandi ja maksegraafikut pikendanud,“ selgitab direktor. Inglismaale võetakse iga laps, kes oskab hästi käituda ja kellel on õppimine korras. „Kui ta on inglise keeles tubli, ei saa ka mõni nõrgem tulemus takistuseks. Grupis on 15–20 last ja olukorda, kus oleme pidanud kedagi maha jätma, on olnud harva, sedagi seetõttu, et õpilane on vajanud aega sotsiaalseks küpsemiseks,“ selgitab direktor.

Keeleõppereisid on osa kooli õppesuunast. „Meil on keeleõppes täiendavad tunnid, on ka valikained, nt esinemisõpetus 6. klassis, et õpilane oskaks ja julgeks end suuliselt väljendada. 7. klassis lisandub ettevõtlikkus ja 7.–8. klassis informaatika,“ kirjeldab Annely Ajaots. Järgmine etapp on praktiline kogemus: õpilased saavad keeleõppereisiks ettevalmistuse, õppides keelt, suhtlemisoskust ja ettevõtlikkust.

Kuidas lapsed inglise peres elades toime tulevad?

„Üldjuhul elavad lapsed peredes ühekaupa, üksikuid erandeid oleme teinud 6. klassi õpilastele. Kent School of English on õpilasi välismaalt vastu võtnud juba aastast 1972 ja neil on heal tasemel keeleõppeprogramm, mis sisaldab õpilaste majutamist ja vabaajategevusi. Keeleõppereisile minejad on valmis suhtlema, sest nad on esinemiskoolitusel julgust juurde saanud. Võib-olla 6. klassi õpilane, kes läheb reisile esimest korda, on esimestel päevadel tagasihoidlik, kuid nädala lõpuks toimub suur arenguhüpe. Ta ei ole ju peres ainuke külaline, üldjuhul on seal ka teistest riikidest lapsi, nt Itaalia, Prantsuse või Saksamaa koolidest,“ märgib Annely Ajaots.

Keeleõppereisid toimuvad Nissi põhikoolis juba kümnendat kevadet. „Meil on olnud juhuseid, kus üks laps on põhikooli jooksul saanud keelereisil osaleda kolm korda – see on ka andeka lapse toetamine. On fantastiline, mismoodi lapsed seal arenevad,“ on Annely Ajaots rahul.

Selline reis on iseseisvuse kool. Esimesel päeval tehakse test ja õpilased jagatakse keeleoskuse põhjal gruppidesse. Peredesse paigutatakse harilikult mitu eri rahvusest õpilast. Tunnid on lõunani, seejärel saavad õpilased vautšeri ja peavad ise lõunatamiskoha leidma. Pärastlõunal kohtub Eesti õpilaste grupp mõne teise riigi grupiga ja koos võetakse midagi ette. Õhtust süüakse peredes, järgneb ühine kinoskäik, mängude õhtu, draamaõhtu või laulmine.

Kuidas te tulemusi mõõdate?

„Saame tagasisidet rahuloluküsitluste kaudu ja arenguvestlustel vanematega,“ ütleb Annely Ajaots. „Ka vilistlastelt on tulnud tagasisidet: nad ütlevad, et saadud kogemused on aidanud neil osaleda gümnaasiumi vahetusõpilaste programmis või välismaale õppima minna. Oleme keeleõppereisidel leidnud sõpruskooli Itaaliast: meie 9. klassi õpilased lähevad Itaaliasse ja võtame siin vastu Itaalia õpilasi. Korraldustööga on seotud ka 9. klassi õpilased: nad võtavad külalisi vastu, majutavad oma peredes, tutvustavad Eestit. Suheldakse inglise keeles. Itaalia noored osalevad meie tundides ja õpetajad seletavad oma ainet inglise keeles – see on ka meie õpetajatele väljakutse.“

Mis motiveerib teid selle kõigega tegelema?

„Meid on innustanud õpilaste ja lapsevanemate rahulolu. See on meeskonnatöö – eestvedaja on meie inglise keele õpetaja. Iga kord saavad paar-kolm aineõpetajat reisil oma keeleoskuse proovile panna. Oleme ka ise selle kõige käigus kasvanud ja arenenud.“


Väärtusarenduse analüüs: miks ja kuidas?

  • Koostaja ja autor Halliki Harro-Loit.
  • Kaasautorid Anna-Liisa Blaubrük, Piret Hallast, Helina Harro, Nelli Jung, Külliki Korts, Olga Schihalejev, Piret Siivelt.
  • Tartu ülikooli eetikakeskus 2011.
  • Väljaandja Eesti Keele Sihtasutus.

Tegemist on esimese raamatuga sarjast, mille abil Tartu ülikooli eetikakeskus püüab pakkuda tuge lasteaedadele ja koolidele väärtusarendusega tegelemiseks. Raamatu väljaandmist on toetanud riiklik programm „Eesti ühiskonna väärtusarendus: 2009–2013“, mida rahastab haridus- ja teadusministeerium. Töövahendite sari on mõeldud koolitajatele, koolijuhtidele, õpetajatele, aga ka nõustajatele, kel huvi ja motivatsiooni väärtusarendusega tegelda. Raamat keskendub koolikeskkonna analüüsi võimalustele.


Loe ka www.eetika.ee/et/vaartusarendus


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!