Meie igapäevane väärtuskasvatus 5: Päev, mil Haapsalu koolid ja kogukond hingavad ühes rütmis

„Meie igapäevane väärtuskasvatus“ on rubriik, milles jagame väärtuskasvatuse häid kogemusi.

Haapsalus korraldatakse kõigi koolide osavõtul tarkusepäeva „Kogu linn õpib koos“.

Väljavõte TÜ eetikakeskusele esitatud konkursitööst: „Kolmandat korda viidi meil tarkusepäev läbi 2017. aasta veebruaris Haapsalu linna algkooli, Haapsalu põhikooli ja Nikolai kooli koostöös. Projekti kaasati inimesi politseist, kunsti- ja spordikoolist, raamatukogust ja muuseumidest. Projektipäeva planeerides andsime õpilasomavalitsuse liikmetele ülesande viia teises kooliastmes läbi küsitlus, et saada teada, milliseid teadmisi ja tegemisi õpilased eelistavad. Püüdsime igati laste soove arvestada (kunstikooli kaasamine, kodundus, katsete tegemine, huvitavad keelemängud). Pärast projektipäeva kogusime õpilastelt kirjalikku tagasisidet. Projekti õnnestumisele aitas kaasa see, et sellele eelnesid pärast tunde peetud ümarlauad ja arutlused. Lapsed külastavad tarkusepäeva ajal töötube nii oma koolis kui ka Haapsalu linna teistes koolides ning annavad pärast töötuba ka tagasisidet.“

Haapsalu linna algkool pälvis 2017. aastal TÜ eetikakeskuselt koguni kaks tunnustavat tiitlit: hea kooli edendaja ja väärtuskasvatuse kool.

Kust tuli tarkusepäeva idee?

„Meieni jõudis idee Tartu Raatuse kooli kaudu, kus sellist päeva oli varem korraldatud“, tunnistab Haapsalu linna algkooli direktor Malle Õiglas. „Meie haridusnõunik Mari-Epp Täht kutsus Raatuse kooli juhi Toomas Kingu meile rääkima ja sealt hakkasime seda mõtet edasi arendama. Mõte oli, et koolide töötoad kataksid õppekava, kuid oleksid teistsuguse ülesehitusega kui igapäevane koolitund.

Nii suurt ühistegevust korraldab igal aastal tuumikkoordineerijate rühm, kus on esindajad igast koolist ja vanuserühmast. Valitakse peakoordinaator, kes kogu infot haldab ja asjaosaliste vahel sidet peab. Koolid teevad tõelist koostööd. Alustasime kolme kooliga, aga nüüd on seoses linna piiride muutumisega juurde tulnud ka Uuemõisa ja Ridala algkool.

Algselt kandis päev nime „Kogu linn lõimib“. Koolid valmistasid ette oma töötoad; iga laps pidi külastama kahte töötuba mõnes teises koolis ja kahte oma koolis. Töötubade kirjeldused olid veebis varakult üleval ja lapsed said koos klassijuhatajaga end kirja panna.“

Kuidas lapsed sellise tohuvabohupäeva vastu on võtnud?

Malle Õiglas: „Päev sai lastelt nii hea tagasiside, et nüüd teeme seda juba viiendat aastat. Lapsed lähevad töötubadesse üle linna omal käel ja saavad selleks kaasa liikumiskaardi, kus on kirjas töötubade asukoht ja telefoninumber, juhuks kui peaks olema vaja abi küsida. See aitab eriti väiksematel julgelt toimetada. Meil on selline reegel, et töötoas ei tohi olla ühest klassist rohkem kui kaks last. See aitab uusi sõpru leida, teistega koos olla ja oma klassi rohkem kogemusi tuua, sest lapsed räägivad järgmisel päeval, mida nad tegid.“

Milliseid töötube te oma koolis pakkunud olete?

„Oleme kasutanud digivahendeid, näiteks „Kuldvillaku“ mängus oli teema „Eesti 100“. Kõik, mida saab õues teha, on lastele väga meeldinud, kas või loodusainete töötoad. Lastele meeldib väga ka meisterdada. Meil on olnud näitlejate töötuba; mälumängud on lastele väga meeldinud, inglise keele lauamängud, kolledži poolt liikluse töötuba ja kaitseliidu esmaabi töötuba olid väga populaarsed.“

Kuidas on selline päev kooskõlas kooli põhiväärtustega?

„Kuna meie kooli põhiväärtused on koostöö, õnnelikkus ja kindlustunne, on see päev tõeline koostöö ja õnne päev. Vahel tundub küll, et hea meelega jätaks nii töömahuka projekti mõnel aastal vahele, kuid laste tagasiside on siiralt rõõmus.“

Kas soovitaksite sellist ettevõtmist ka teistele koolidele?

„Kindlasti. See on kõigile äge väljakutse ja ühendab inimesi. Kõige suurem risk on, et ideed võivad otsa saada. Seepärast küsime alati lastelt tagasisidet ja ettepanekuid ning teeme ümarlaudu nii enne kui ka pärast projektipäeva. On suurepärane, et kordagi pole olnud äraütlemisi, kui oleme kogukonnalt töötubadeks abi küsinud. Lasteraamatukogu, politsei ja kaitseliit on meie head partnerid ka väljaspool projektipäeva.“

• „Väärtuspõhine kool – Eesti ja maailma kogemus“
• Koostaja Margit Sutrop.
• Tartu ülikooli eetikakeskus 2013.
• Väljaandja Eesti Keele Sihtasutus.

Käesolev raamat on jätk 2009. aastal ilmunud kogumikule „Väärtused ja väärtuskasvatus. Valikud ja võimalused 21. sajandi Eesti ja Soome koolis“.

„Hea kooli“ ja „Hea lasteaia“ konkurssidele saadetud tööde kohta saab lugeda ka lingilt www.eetika.ee/et/vaartusarendus.