Meie igapäevane väärtuskasvatus 2: Inspireerivaid näiteid tegelikkusest
„Meie igapäevane väärtuskasvatus“ on rubriik, milles jagame väärtuskasvatuse häid kogemusi.
Tartu ülikooli eetikakeskuse konkurssidele „Hea kool“ ja „Hea lasteaed“ laekunud töid lugedes rõõmustab, kui leidlikult on koolid väärtuskasvatust rakendanud. Neid koole võib teistele julgelt eeskujuks seada. Kuid hoiatan, et ainult eeskujuks, sest nende koolide tegevuse kopeerimine võib olla ohtlik. Näiteks teoses „Praktilised strateegiad väärtuskasvatuses“ (Cooper, Burman, Ling jt, 1997) hoiatatakse, et õpetajad ei tohiks väärtuskasvatuses otsida valmis nippe, ettekirjutusi või retsepte. „/…./ väljapakutud ideid peaks vaatlema näidetena, mitte kindlate juhtnööridena, mida tuleb rangelt ja kriitikata rakendada. Kõige efektiivsemad tegevused on klassis ikkagi need, mis on spetsiifiliselt loodud selle keskkonna jaoks ja võtavad arvesse kõigi osalejate vajadusi,“ panevad artikli autorid südamele.
Alljärgnevalt toomegi eelkõige õpetajate inspireerimiseks näited selle kohta, mida meie koolides väärtuskasvatuse vallas põnevat tehakse. Tegemist on koolidega, mis pälvisid TÜ eetikakeskuse konkursil „Hea kool“ väärtuskasvatuse karika ja tiitli hea kooli edendaja 2018.
Teise kooli vahetusõpetajaks
Kilingi-Nõmme gümnaasiumis on vahetusõpetajate projekt, milles läheb õpetaja kogu päevaks teise kooli tunde andma.
Rutiinist väljumine võimaldab õpetajal võrrelda, millised on tema kooli ja teise kooli väärtused, mida on tal sealt üle võtta ja mis tema koolile ei sobi, kus on tal veel arenguruumi. Teistest koolidest käiakse omakorda Kilingi-Nõmmel tunde vaatlemas. Külalisi on olnud juba 11 koolist üle Eesti.
„Me oleme Eestis üks väheseid koole, mis on läinud üle kutsestandardite rakendamisele,“ märgib direktor Erli Aasamets. „Vastavalt omandatud standardile on õpetajal võimalik saada 10 või 20% kõrgemat töötasu. Kutsestandardi omandanud õpetajad on juhtkonnale partnerid, sageli konsultandid. Sellega on õpetajal nii motivatsioonipakett kui ka enesearenguvõimalused: kõik need, kellel on vanemõpetaja või meisterõpetaja kutse, juhivad lisaks koolis, maakonnas või riigi tasandil mõnd üksust.“
Kui õpetaja on valmis minema teise kooli ja andma seal täispika koolipäeva tunde, õpib ta selle käigus iseennast palju paremini tundma kui kahepäevasel koolitusel, on Aasamets veendunud. „Meil on koolis 5–6 aastaga kujunenud teemad, millest saame ühtemoodi aru. Me ei räägi näiteks koolitustest, räägime enesetäiendamisest, mis võib toimuda ka spaas basseinis või Londonis keset tänavat. Kutsestandardi juurutamine, koolituse asendamine enesetäiendusega (ja seda saavad ka haldustöötajad); eneseanalüüsi („oi kui tubli ma eelmisel aastal olin“) väljavahetamine ettepoole vaatega: mis on minu järgmised sammud; palgakorralduste aluste seadmine nii, et kõigil, kes tegelevad õppe- ja kasvatustööga, on võrdne palk – need on kõik selle süsteemi osad.“
Aasamets on rahul, sest koolis on olemas logopeed, eripedagoog ja psühholoog; ka huvijuhil ja treeneritel on õpetajaga võrdne palk. „Töövarjuga on nii, et kui seda ei kasutata kindla eesmärgiga, mõtestatult, nimetan mina seda lihtsalt ringiuitamiseks. Meie kasutame ära õpetaja sisemist motivatsiooni. Võiksin neid muutusi püüda teha ka käskkirjadega, aga see ei tööta. Meil analüüsib kõigepealt õpetaja ise probleemi ja me toetame teda selles; siis loome võimalusi ja kui ta need võimalused ära kasutab, saab suuremat palka ka. Siis saab direktor juba natukene mugavamalt elada.“
Aasamets märgib, et tunnivaatlus ei ole nii mõnegi õpetaja kõige tugevam külg. „Tunnist väljudes öeldakse, et tore oli, aga kui ma küsin, mis siis tore oli – kas oli huvitav metoodika või materjal, oli õpetaja toetav või oskas diferentseerida materjali –, jäädakse jänni. Oleme oma külalistele koostanud tagasisidelehed, et tunnikülastusest oleks kasu külastajale ja meie saaksime vajalikku infot oma õpetajate kohta.“
Kas soovitaksite vahetusõpetajate süsteemi kasutada ka teistes koolides? Erli Aasamets mõtleb hetke ja vastab siis: „Jah. Kuni inimene pole maailma näinud, ei oska ta muud oodatagi. Kes pole roosi nuusutanud, ei teagi, mis on roosi lõhn. Avatus, koostöövalmidus, teistega lävimine on tänapäeva ühiskonna arengus ainuvõimalikud, kui tahta olla õpetaja.“
Loe ka www.eetika.ee/et/vaartusarendus
Väärtused koolieelses eas: väärtuskasvatus lasteaias
- Koostaja Marika Veisson.
- Tartu ülikooli eetikakeskus 2010.
- Väljaandja: Eesti Keele Sihtasutus.
Kogumik lähtub koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava (2008) põhimõtetest, mille alusel suunatakse laste kognitiivset ja sotsiaalset arengut seitsmes valdkonnas (mina ja keskkond, keel ja kõne, eesti keel kui teine keel, matemaatika, kunst, muusikaõpetus). Raamat vahendab nii teooriat kui ka praktilisi kogemusi väärtuskasvatuse alalt. Kogumik on jätk Tartu ülikooli eetikakeskuse välja antud kogumikule „Väärtused ja väärtuskasvatus. Valikud ja võimalused 21. sajandi Eesti ja Soome koolis“ (2009). Raamatu väljaandmist toetas HTM.