Meil kõigil on oma laulupeo lugu

10. mai 2019 Tiina Vapper toimetaja - Kommenteeri artiklit
150 aastat tagasi Tartust alguse saanud laulupeotraditsioon on väga tugevasti juurdunud. Foto: Raigo Pajula

Sel suvel on ühekorraga tulekul kaks tähtsat sündmust: laulupeo traditsioonist möödub 150, tantsupidude algusest 85 aastat.

Et laulupidu läheb eestlastele korda, kinnitab ka mõne aasta tagune uuring, kust selgub, et pool eesti rahvast on olnud laulu- ja tantsupeol ise osaline, kaks kolmandikku publiku hulgas peole kaasa elanud ja 90% jälginud pidu tele- või raadioülekande vahendusel.

Eesti ülemaaliste laulupidude traditsioonile pani mäletatavasti aluse I üldlaulupidu, mis toimus 18.–20. juunini 1869 Tartus ning kus osales 46 meeskoori ja viis puhkpilliorkestrit, kokku 878 lauljat ja pillimängijat. Osalejate arv on iga korraga kasvanud ja traditsioon tugevasti juurdunud: 1962. aastast korraldatakse eraldi ka noorte laulu- ja tantsupidusid ning oma laulu- ja tantsupidusid peavad linnad, linnaosad, külad, koolid, lasteaiad.

Eesti teatri- ja muusikamuuseumis saab näha näitust „Minu laulupeo lugu“, mille üks põnevam osa on jäädvustused eri aegade laulupidude olulistest hetkedest ning osalenute mälestused: rohkem kui 225 fotot ja 25 kirjapandud mälestust, vanimad aastast 1947.

Lõbus on lugeda tollal viieaastase lapse mälestusi sellest, kuidas kodus enne laulupeole minekut mitu päeva leiba-saia küpsetati ja soolaliha praeti ning võeti ühes ka 30-liitrine piimatünn ja riidekohvrid. Raudteejaama viis laulupidulised hobuvanker, sealt edasi sõideti rongiga Tallinna, kus oldi terve nädal.

1990. aastatel laulupeol käinud tüdrukule on eredalt meelde jäänud puupüsti rahvast täis bussid ja trollibussid, kus kinni hoida polnudki vaja, ning rõõm sellest, et sai esimest korda elus volilt jäätist süüa.

Veel tuuakse mälestustes välja, kui hea on sammuda rongkäigus läbi linna ja näha inimesi tee ääres ning akendel hüüdmas ja lehvitamas, elada kaasa laulupeotule süttimisele ning kogeda kirjeldamatut ühtsustunnet laulukaare all, eriti lõpulaulu „Mu isamaa on minu arm“ lauldes.

Tänavuse XXVII laulu- ja tantsupeo juhtmõte ongi „Minu arm“. Laulupeo kunstiline juht Peeter Perens on öelnud, et tema jaoks tähendab see isamaad ja emakeelt ning armastust oma maa vastu. Laulupeod räägivadki meile sellest, mida rahvas kalliks peab. Laulupeo esimene kontsert on pühendatud õpetajatele. Teise päeva kontserdil kõlab palju uusi ja uues seades teoseid, lisaks muidugi laulupidude klassika.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!