Oskuslikust koostööst võidavad kõik

24. mai 2019 Merili Susi Peetri lasteaia-põhikooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja, TLÜ programmi „Tulevikukool“ töörühma liige - Oskuslikust koostööst võidavad kõik kommenteerimine on välja lülitatud
Sõnapilv: õpilaste tagasiside neljandale koostööpäevale. Koostanud haridustehnoloog Signe Reidla.

Mõeldes sellele, mis on koostöö, vastas 7. klassi õpilane Kevin: „Minu jaoks on koostöö see, kui kaks või rohkem inimest töötavad koos ühe eesmärgi jaoks.“

Õpilased toovad koostööst rääkides välja sellegi, kuivõrd oluline on, et „kõik annavad tulemuse nimel võrdse panuse“ ja „kuulavad teised ära“. Koostöö ongi üks 21. sajandi hariduse võtmesõnu. Ühiskond vajab loovaid ja paindlikke inimesi, kes oskaksid üheskoos tormilistes muutuste tuultes toime tulla ning oleksid võimekad nii enese juhtimisel kui ka analüüsimisel. Nii räägitakse ka hariduses aina enam, et aineteadmiste asemel võiksid esiplaanil olla pädevused ja lõiming ning eriti peavad au sees olema kommunikatiivsed oskused ja aineülesed ettevõtmised. Kõik see kõlab suisa suurepäraselt, kuid kas pakume õpilastele võimalust need vilumused omandada?

Peetri lasteaed-põhikool, 800 õpilasega üldhariduskool Peetri alevikus, saab peagi kümneaastaseks. Koostöös Tallinna ülikooli haridusinnovatsioonikeskusega osaleb meie kool käesoleval õppeaastal „Tulevikukooli“ kooliarendusprogrammis, kus just eespool nimetatud 21. sajandi oskuste nimel süsteemsemalt tegutseda õnnestub. Nimetatud programmis osalevad koolid, kellel on seatud lisaks tavapärasele tööle ka uudset lähenemist toetav lisaarengueesmärk, milleni õppeaasta lõpuks jõuda.

Meie koolis korraldatakse eespool mainitu raames 7. klassidele koostööpäevi. Koostööpäevade eesmärk on anda õpilastele võimalus omandada eri õppeainete teadmisi ja oskusi lõimitult ning koostöiste meetodite kaudu. Lisaks arendatakse digioskusi ning suutlikkust iseennast paremini juhtida – seda just mitmesuguste valikute abil, mida koolipäeva jooksul õpilastele pakutakse. Selliseid päevi viivad aineõpetajad läbi klassijuhatajatega kahasse neli korda aastas: oktoobris, detsembris, veebruaris ja aprillis. Koostööpäevad tipnevad digipäevaga maikuisel Euroopa päeval. Koostööpäevade läbiv teema ongi Euroopa.

Taaskasutus ja roheline mõtteviis

Esimese päeva fookuses olid taaskasutus ning roheline mõtteviis. Sellesse päeva olid lõimitud eesti keele, geograafia ning inimese- ja ühiskonnaõpetuse eesmärgid. Õpilased kuulasid maailmakoristuspäeva meeskonnaliikme Erik Sakkovi inspireerivat loengut, võtsid teema suhtes oma hoiaku ning kujundasid oma seisukoha nii kirjutamise, esitlemise kui ka iseseisva ning paaristöö kaudu. Valmisid põnevad toodete elutsükli plakatid ja ühe valitud jäätme uue elu kavandid. Näiteks avastasid õpilased, et plastkarpidest saab disainida kauneid lillepotte ja kaerahelbepakkidest sõbrapäeva postkasti. Lisaks kirjutati sel päeval teemakohaseid lühiuudiseid ja jagati kaaslastega rohelise mõtteviisi põhimõtteid nutitelefonidega filmitud ühe minuti loengute kaudu.

Teine koostööpäev: Euroopa rahvarõivaste kollaažide meisterdamine. Fotod: arhiiv

Euroopa rahvaste rahvarõivad

Teise koostööpäeva keskmes olid Euroopa rahvaste rõivad. Õpilased soojendasid üles teadmised, mis neil seoses Euroopa riikidega juba olid, ja said juurde uusi; tutvusid rahvarõivaste ajalooga; täiendasid vene keele sõnavara ning meisterdasid paaristööna vahvad rahvariiete kollaažid. Seda tehes lähtuti juba eelmisel koostööpäeval tuttavaks saanud taaskasutuse põhimõtetest: meisterdamisel kasutati õmblustööstusest üle jäänud riidetükke ja -ribasid. Euroopa riikide kohta kanti teadmised suurele Euroopa kaardile, mis oli esmalt vaja klassi ühistöös puslena kokku panna. Oma teadmisi jagas sel päeval õpilastega EKA moeõppejõud Anu Ojavee.

Meie puhta vee varud

Järgnev koostööpäev keskendus taas keskkonnale. Nimelt kehastusid õpilased noorteks teadlasteks ja uurisid mikroskoobi abil, missugune on vesi meie ümber. Olgu see Läänemerest, destilleeritud vee pudelist, kodusest kraanist või hoopis lume sulamise jäänuk – mikroskoobi all uurides või vee karedust testides võib teha nii mõnegi üllatava avastuse. Päeva jooksul täiendati oskuste ja teadmiste pagasit ka keskkonnahariduslike lühifilmide, geograafiaga lõimitud kaardiülesannete ning arutelude kaudu. Kriitilise pilguga tuli uurida enda ja pere veetarbimist ning päeva kokkuvõtteks kehastuda ÜRO keskkonnaprogrammi (United Nations Environmental Program ehk UNEP) presidendiks, et mõelda välja tööjuhised enda alluvatele, kaotamaks planeedilt Maa järgneva viie aasta jooksul veevarude reostamise ja raiskamisega seotud probleemid.

Sport ja matemaatika

Neljandal ehk viimasel koostööpäeval ühendati tervisesport (GPS-kunsti näol) ning matemaatilised oskused. Kui geomeetrilised kujundid olid kodualevikus liikudes ja Endomondo rakenduse abiga kaardile kantud, tuli õpilastel pead murda matemaatikaülesannete lahendamisel. Kasutada tuli geomeetriliste kujundite valemeid ning teisendamise oskustki. Mõtteid matemaatika ja liikumisõpetuse ühendamiseks tekkis päeva ettevalmistuses osalenud õpetajatel ka edaspidiseks.

Iga koostööpäeva puhul oli väga oluline, et õpilane klassijuhataja toel ja suunamisel päeva enda jaoks eesmärgistaks. Tähtsal kohal oli seegi, et õpilased päeva jooksul tehtut ja kogetut hiljem analüüsida ning tagasisidestada saaksid. Kõik materjalid kogusid õpilased koostöömappidesse. Nelja koostööpäeva puhul said tuge kõik õppekavas mainitud üldpädevused ning seotud õppeained, mida aineõpetajad päevi ette valmistades ise ei teadvustanudki – lapsed olid nende seoste märkamisel õpetajatest leidlikumadki.

Kuidas teadsime, kas oleme õigel teel?

Muutuste protsessi süsteemsemaks juhtimiseks ja vahetulemuste hindamiseks kogus kooli „Tulevikukooli“ programmi juhtrühm 7. klassi õpilastelt, päevade korraldamisse panustanud aineõpetajatelt ning klassijuhatajatelt pidevat tagasisidet. Andmete kogumiseks kasutasime küsitlusi, vaatluslehti ning korraldasime tegevusuuringu, et saada teada, kas oleme õigel teel või milliseid kohandusi järgmiste koostööpäevade sisus teha. Uurisime koostöömappidest õpilaste sõnastatud eesmärke, nende hinnangut eesmärkide saavutatusele ning välja toodud õnnestumisi, aga sedagi, mis ei läinud neil enda arvates sel korral veel nii hästi, kui oleks soovinud.

Suureks toeks olid aruteluringid iga koostööpäeva järel, kus reflekteerisime tehtut ning protokollisime õnnestumised ning selle, mida ja kuidas edaspidi parendada. Näiteks avastasime, et kuigi meie koolis on õppimise eesmärgistamisel ka igapäevases õppetöös suur tähtsus, on õpilastel keeruline eesmärke sõnastada ning neid on vaja sel teekonnal toetada. Selleks otsustasime võtta kasutusele TTS-mudeli, anda abistavaid lausete algusi ja kasutasime muidki eesmärgistamise võtteid.

Mida oleme JUBA võitnud?

„Tulevikukooli“ programmi rakendamise käigus on õppinud nii õpilased kui ka õpetajad. Kahtlemata aitavad koostööpäevad kujundada õpilastes eelkõige arusaama, et maailm on terviklik – ja mitte killustatud – süsteem ning õppeaineti omandatud teadmised on tihedalt seotud. Juba 1930. aastatel märkis Johannes Käis, et pole loomulik, kui koolitöö kujuneb üksikute õppeainete õpetamiseks, mis lapse teadvuses tervikuks ei liitu.

Ühtlasi on selline õppetöö aidanud eripalgeliste ülesannete kaudu kujundada õpilastes loovat hoiakut ning kasvatada ennastjuhtivat õpilast. Elus tuleb pidevalt valida ning osata aeg-ajalt teha koostööd ka nendega, kellega esimese hooga midagi ühist ei paista olevat.

Üha paremini suudavad õpilased õpitut enda jaoks eesmärgistada ning mõtestada, kus ja kuidas võiks koolitunnis õpitut päriselus vaja minna.

Kuigi Z-generatsiooni näol paistab tegemist olevat äärmiselt digipädeva õpilaskonnaga, ei ole nutiseadmest õpetliku ja kasuliku leidmine sugugi iseenesestmõistetav ning täiendamist vajavad needki oskused. Küllap on just internetimaailma mõju üks põhjus, miks nägime koostööpäevadel vajadust aina enam panustada sellesse, et õpilased reaalses maailmas kohtuksid ja midagi looksid: vahetaksid seisukohti ja panustaksid ühistöösse.

Lõiming ei ole sugugi uus nähtus

Ometi paistab, et koolides puudub süsteemne ja terviklik arusaam sellest, kuidas õppeaineid omavahel siduda. Kuigi ka meie koolis on lõiming juba aastaid au sees, on seni leidunud pigem üksikuid õpetajaid, kes selliseid ühisprojekte algatavad või nendega kaasa lähevad. Nüüdseks on esimese kogemuse saanud needki 7. klassi õpetajad, kes olid seni selles pigem passiivsed või skeptilised. Jääb vaid loota, et idanema pandud ideeraasukesest kasvab edaspidigi uusi lõiminguharusid. „Tulevikukooli“ programmis osalemine aitas üllad ideed praktikasse viia ning nende nimel tuli õppeaasta jooksul pühendunult tööle hakata. Ühise eesmärgi nimel tegutsemine aitas luua ühtekuuluvustunnet.

Õpetajate seas korraldatud küsitluste tulemusena saame tõdeda, et vastanud õpetajad teevad kolleegidele varasemaga võrreldes koostööks rohkem ettepanekuid, viivad enamal hulgal läbi lõiminguprojekte ning tajuvad rohkem koostöise ja aineülese õppimise vajadust. Ka selgub vastuste analüüsimisel, et vastanute hinnangul toetab kooli juhtkond koostöö tegemist rohkem kui varem.

Peale selle, et kirjeldatud viisil õppimine aitab õpilastes arendada artikli algusosas nimetatud 21. sajandi oskusi, peame programmis osalemise suurimaks võiduks veendumust, et just sellisel moel efektiivne õppimine toimib. Õppeainete lõimimise tulemusel, projektipõhiste tööde ja digivahendite kasutamisega, ise eesmärgistades, valikuid tehes ja otsustades tekib õpilastes suurem huvi teadmiste omandamise vastu.


Comments are closed.