Põnevamat haridusinnovatsiooni leiab riikidest, kus haridussüsteem hästi ei toimi

Konverentsi „Latitude59“ üks peaesinejatest oli Soome haridusuuendaja Saku Tuominen, kes andis intervjuu ka Õpetajate Lehele.

Saku Tuominen on aidanud konsultandina paljudel firmadel uuendusi teha. Ta on õpetanud Helsingis Aalto ülikoolis sellist õppeainet nagu murranguline innovatsioon. Viimasel neljal aastal on ta keskendunud innovatsioonile hariduses. Ta on asutanud organisatsiooni HundreED, mis kogub laiast maailmast kokku „selliseid õpetamise meetodeid, mis aitavad õpilasel õide puhkeda“.

Mis uued ideed on õhus Soome hariduses?

Saku Tuominen: Soome uus valitsus arutab praegu, kuidas tagada, et ükski Soome laps põhikooli pooleli ei jätaks. Arutletakse, kas keskhariduski peaks olema kohustuslik. Lisaks räägitakse õppimise õppijale tähenduslikumaks muutmisest, koostööpõhisest õppest, õpilase mõtlemise arengu toetamisest. Mõeldakse ka, kuidas muutuste käigus õpetaja eest hoolt kanda, et ta üksinda ei jääks ega väsiks. Soome koolide ebavõrdsus on suurenenud ja sellele tahetakse vastu seista.

Mida uut on HundrED-i rindel?

Praegu uurime Šveitsi, Tšiili, Katari ja Taivani hariduses toimuvat. Innovatsiooni vaatenurgast on aga eriti huvitav Aafrika. Seal õpitakse tihti õpikute ja isegi õpetajata. Põnevamat haridusinnovatsiooni leiabki enamasti riikidest, kus haridussüsteem hästi ei toimi. Näiteks USA haridussüsteemil on suuri probleeme ja just seal tegutseb arvutipõhise õppega AltSchool, nii kunstis kui ka tehnoloogias tugev High Tech High School jt. Paljudes koolides töötatakse selle nimel, et lastel meeldiks koolis käia. Sellega seoses uuritakse näiteks variharidust ehk seda, kuidas lapsed lähevad pärast ametlikku koolipäeva eraõpetaja juurde, õpivad nädalavahetustel jne. Mõned varihariduse maad on PISA tipus, kuid lapsed on seal juba 12-aastaselt läbipõlemise äärel. Seda teed ei soovita kellelegi.

Osa maid liigub radikaalsete uuenduse suunas, teine osa traditsioonilise kooli poole tagasi. Näiteks Inglismaal tahetakse testimise mahtu mitte vähendada, vaid hoopis suurendada ja see on kutsunud seal esile palju arutelusid.

Hariduse tulevik on personaalsed õpirajad?

Pole kahtlust, et personaalsed õpirajad tulevad. Küsimus on, kuidas nendeni jõutakse. On maid, kus parimatel õpilastel on juba praegu individuaalsed õpirajad, kuidas aga pakkuda personaalset õpet ka lastele, kes praegu vajavad õpetaja abi? Igale lapsele tuleb leida personaliseeritud õpe, mis on talle huvitav, ja see pole kerge ülesanne. Kujutan ette, et edaspidigi on õpetajal õppeprotsessis suur roll, kuid infotehnoloogia areng võimaldab osa tema tööst arvutitele üle anda. Mind küll üllataks, kui asjad nii ei lähe. Aga igal uuendusel on muidugi vastaseid.

Missuguseks kujuneb õpetavate arvutimängude tulevik?

Soomes on töötatud välja mitmeid õpetavaid arvutimänge ja mõnel juhul on nad väga kasulikud. Kuid lisaks mängudele on ka muid võimalusi, kuidas õppimine õpilase jaoks tähendusrikkaks muuta. Näiteks õppimine väljaspool kooli looduses või ettevõtetes, õppimine videofilme luues, õppimine rühma liikmena jms. Ma ise hindangi kõrgelt õpilase tegeliku eluga seotud õpet, mille puhul on kool uks laia maailma, mitte suletud koht, kus õpitakse. Nii on õpetavad arvutimängud vaid üks väike osa uut moodi õppimisest.

HundrED rõhutab hariduse globaalset aspekti

Tänapäeva hariduse suur probleem on, et ta on väga kohalik. Näiteks Soome ja Venemaa on naabrid, kuid nende maade noored ei suhtle üldse. Sama on Soome ja Eesti ning Soome ja Rootsi lastega. Rääkimata sellest, et Soome ja Aafrika lapsed teeksid iga päev koostööd. Tänu infotehnoloogiale oleks see ju väga lihtne.

Tuleviku koolis on globaalselt mõtlemise aspekt väga tähtis. Praegu on muidugi selline aeg, kus seistakse ka globaalselt mõtlemise vastu, ja päris jõuliselt. Kui usume aga demokraatiasse ja arvamusvabadusse, siis peame leppima, et sellised inimesed pääsevad ka võimule. Noortele peab siis selgitama, miks nii on juhtunud ja milleni see viia võib. Väga tähtis on toimuvat mõista. Meie Soomes peame mõistma oma põlissoomlasi, me kõik peame püüdma mõista Donald Trumpi, Israel ja Palestiina peavad püüdma mõista teineteist jne. Mõistmiseta pole võimalik dialoogi pidada. Vastastikuse mõistmise soovi kujundamine on tõeline väljakutse nii riikide haridussüsteemidele kui ka igale inimesele eraldi.