Riigikogu pildis ja veebis
Tänavu tähistab riigikogu oma 100. aastapäeva – 1919. a kevadel tuli kokku Eesti asutav kogu, Eesti esimene demokraatlikult valitud rahvaesindus. Rahvusraamatukogus on aastapäeva puhuks valminud e-väljaanne „I Riigikogu liikmed“ ja veebinäitus „Meie parlament ja aeg“.
E-väljaanne „I Riigikogu liikmed“ tutvustab Eesti ajalugu inimeste kaudu, kes murrangulisel ajal ligi sada aastat tagasi juhtisid Eesti riiki. Sajaliikmelise riigikogu I koosseisu volitused kehtisid 20.12.1920−30.05.1923.
Parlamendi meile nii omane nimi – riigikogu – ei tulnud kasutusse enesestmõistetavana. Asutavas kogus oli arutusel mitu varianti: Jaan Järve pakkus nimetust maakoda, Karl Virma riigiesituskoda, Konstantin Päts riigikoda, Jakob Mikiver saadikutekoda, Johannes Reinthal riigikogu, Karl Ast parlament, põhiseaduskomisjon riigivolikogu. Esialgu sai neist suurima toetuse riigikoda, põhiseaduse kolmandal lugemisel aga võeti vastu Johannes Reinthali parandusettepanek võtta kasutusele nimetus riigikogu.
Kuivade faktide ilmestamiseks on elulugudele lisatud karikatuure ning tsitaate, need annavad edasi ajastu vaimu ning toovad selle tänapäeva lugejale lähemale. Näiteks on Villem Ernits märkinud: „Tähendab, kui me üleüldse meie rahva väärtuse tõusmist tahame, siis peame seda kõigepäält omaenese isikus maksvusele viima.“
Veebiväljaannete ühe plussina tuleb rõhutada, et allikad on võimalusel lingitud, see annab aimu, kui palju väljaandeid ja arhiivimaterjale on digiteerimisega hõlpsasti kättesaadavaks tehtud.
Elulugudest nähtub, kui aktiivsed enamik riigikogu liikmeist olid; väga paljud osalesid seltsi- ja ühistegevuses, tööd tehti mitmes valdkonnas (sageli samaaegselt), õppimas käidi Riias, Peterburis ja kaugemalgi, täiendati end mitmesugustel kursustel. Elukestev õpe ei ole seega kindlasti uus leiutis. Peamist tegevusvaldkonda on mitme isiku puhul keeruline välja tuua, sest tegev oldi mitmes vallas. Näiteks võis riigikogu I koosseisu liikmeks saamise ajaks pedagoogiks (sh koolijuhid, õppejõud) pidada 35 liiget (21%), kuid lisaks oli neid, kes lühemat aega tegelesid õpetamise-juhendamisega (nt töötas insener Oskar Amberg 1918–1919 Tallinna tütarlaste kommertskoolis matemaatikaõpetajana jne). Pedagoogide hulgas oli nii neid, keda laiemalt tunti/tuntakse (näiteks Anton Jürgenstein, Jakob Westholm), neid, kes teada erialainimestele (Peeter Treiberg, Villem Ernits), kui ka neid, kelle nimi vaid vähestele äratundmisrõõmu pakub (Jaan Vain, Johannes Lehman), kuid kelle elulood on nii põnevad, et ajaloofilmide tegijad võiks sealt materjali ammutada.
Veebinäitus „Meie parlament ja aeg“ annab kronoloogilise ülevaate riigikogu, aga ka laiemalt Eesti riikluse ajaloost. Lisaks on tähelepanu pööratud Eesti ühiskonnas toimunud sündmustele ja arengutele, mis loovad tausta ja annavad võimaluse asetada parlamendi tegevus üldisesse konteksti.
Ajastu hõngu lisavad näitusele kaasaegsete tsitaadid. Need peegeldavad meeleolusid ja vaatenurki, mis avavad kuivadest arvudest ja faktidest paremini nii parlamendi tegevust kui ka arvamusi ja mõtteid selle kohta.
Näituse pildimaterjal sõltub paljuski ajastust. Riigikogu esimeste koosseisude kohta on kahjuks vähe fotosid, pole ka suurt esinduslikku ühispilti, erandina vaid foto asutavast kogust Estonia teatri rõdul. Taasiseseisvunud Eesti riigikogu liikmete tegevust kajastab juba märkimisväärne hulk pildimaterjali, mille hulgast valikut teha oli üsna keeruline.
Järgmise kooliaasta alguseks on Eesti rahvusraamatukogu kavandanud haridusprogrammi „Seadusesätteid sättides“. Teematund annab ülevaate demokraatia toimimisest ja parlamendi tegevusest, samuti Eesti riigikogu funktsioonidest ja seadusloomest. Praktilise tööna saab osaleda seaduse loomisel – seaduseelnõu väljatöötamine, arutelu, muudatuste esitamine ja hääletamine. Sihtrühm on gümnaasiumiõpilased ja tunni pikkus 60–90 minutit.