Soomes toetatakse nii koolilast kui ka õpetajat

17. mai 2019 Annika Poldre toimetaja - Kommenteeri artiklit
Eesti keele klassiruum Helsingis Latokartano koolis, kus õpivad ka eesti lapsed. Fotod: Annika Poldre

Kuidas suhtlevad kool ja kodu, õpetajad ja lapsevanemad põhjanaabrite juures, kuidas toetatakse abivajajaid? Vastused neile küsimustele saate kolme õpetaja pilgu läbi: Anna Laine töötab eripedagoogina Helsingi Keinutie algkoolis, Larissa Aksinovitš on eesti ja vene keele õpetaja ning Soomes tegutseva Minu Emakeele Õpetajate Ühenduse esimees ja Marika Mägi õpetab Turus eesti keelt.

Kooli ja kodu koostöö on Soome koolides üks esmatähtsaid teemasid, ütlevad õpetajad. Koolist saadetakse koju pidevalt tagasisidet lapse õppimise kohta, enamasti tehakse seda elektroonilise päeviku kaudu. Selleks kasutatakse eel- ja põhikooli, gümnaasiumi, kutse- ja täiskasvanuhariduse haldamise programmi veebiliidest Wilma.

Muide, Soomes on kasutusel lapsevanema asemel sõna „hooldaja“. Hooldajaga on kool ühenduses Wilma kaudu. Õpetaja edastab selle kaudu nii kiitusi kui ka laitusi ning lapsevanemal on võimalus samas vastata.

Eesti lapsed loevad emakeelseid raamatuid ja iga raamatu kohta riputavad eesti keele klassi kaardi, kus on raamatu pealkiri, autori nimi, lugeja nimi ja klass. Kes tahab, joonistab ka pildi.

Suhtlus ei piirdu ainult õppimise teemaga. Vanematelt küsitakse arvamust koolivaheaegade või koolis toimuvate huviringide kohta. Perekond saab kaasa rääkida lapse valikainete üle otsustamisel. Lapsevanematelt küsitakse, kas laps tohib osaleda usuga seotud üritustel, nagu näiteks päevaring, kirikuretk lihavõttepühade ja jõulude ajal vm. Kui ei, siis organiseeritakse lapsele sel ajal tegevust kooli juures.

Kui vanem soovib klassijuhatajaga kohtuda, siis saadab ta sooviavalduse samuti Wilma kaudu.

Suhtlus sõltub perest

Õppeaasta lõpus antakse lapsele kirjalik tunnistus õppeedukuse kohta. Algklassides, st 1.–5. klassini on tunnistusel ainult sõnaline hinnang. Aasta kestel antakse jooksvatest testitulemustest lapsevanematele kohe teada. Kontrolltööle peab vanem alla kirjutama, siis tagastatakse see kooli.

Esimesed numbrilised hinded pannakse 6. klassis. Siis siirdub laps algkoolist järgmisele astmele ning perekonnal ja koolil peab olema selge pilt tema õppeedukusest.

Õppeaasta jooksul korraldatakse kaks lastevanemate koosolekut. Vähemasti kord aastas peetakse lapse arenguvestlust, kus osalevad klassijuhataja, õpilane ja vanem või hooldaja(d). „See on 2016. aastast õppekava järgi hindamissüsteemi kohustuslik osa,“ sõnab Aksinovitš. Arenguvestlustel üritatakse rääkida rohkem lapse tugevustest, kuid vajadusel võetakse jutuks ka see, mida tuleb veel harjutada.

Anne Laine ütleb, et lastevanemate aktiivsus sõltub perest ja selle hoiakutest. Mõned on lapse koolieluga väga hästi kursis, mõned mitte. „Mõni on valmis koostööks, mõni ei jälgi pidevalt e-päevikut ega vasta õpetaja sõnumitele,“ lisab Aksinovitš.

Õppeaasta jooksul toimub kaks koolipidu – need on jõuluajal ja kooliaasta lõpus – ja muidki üritusi kogu perele, nagu näiteks matkad, spordipäev jm. Laupäevasel koolipäeval, mis korvab mõne pühade-eelse vaba koolipäeva, on vanemad oodatud tunde külastama. Koolides tegutsevad ka kooli-kodu ühingud, mis on kaasatud ürituste organiseerimisse.

Kui kerkivad mured

Soome õpetajad ütlevad, et kool tegeleb õpilase õppimisprobleemidega ja -küsimustega ning õpetaja ei pea vastutama raskemate probleemide lahendamise eest. Õpetaja ülesanne on anda oma tähelepanekutest teada tugirühmale, kes pöördub vajalike institutsioonide poole. 

Kui õpilasega on probleem – tal on õppimisraskused, ta puudub palju vm –, võtab klassi- või aineõpetaja kohe perega ühendust Wilma kaudu ja teavitab lapsevanemaid. Võimalik, et õpetaja helistab vanemale või kutsub ta kooli. Kui probleemid on tõsised, kutsutakse laps vestlusele, kus osalevad kooli kuraator ja psühholoog. 

Õppimisraskuste korral võetakse abiks tugisüsteemid – õpilane suunatakse eripedagoogi tundidesse või rakendatakse kolmeastmelist tuge. Need on üld-, tõhustatud ja erivajaduslik tugi. Esimene aste sisaldab n-ö üldist tuge, mida saab see, kes vajab abi õppimises. Tõhustatud tugi on õpilasele, kes on olnud haige ja vajab järeleaitamist või kel on mõnes õppeaines raskusi. Siis saab ta selles aines lisatunde ja selleks koostatakse talle õppeplaan.

Eriline tugi määratakse juhul, kui kahest eelnevast abinõust ei piisa. Korraga kasutatakse vaid üht tuge ja iga uue tugiastme rakendamisel küsitakse perekonna nõusolekut, s.o ametlikku luba.

Koolis tegutseb nn õpilashoolekande tugirühm, kuhu kuuluvad sõltuvalt probleemist meditsiinitöötaja, eripedagoog, kuraator, direktor, kes rühma juhib, ja kooli psühholoog. Seal arutatakse läbi õpilase probleemid ja tugimeetmed. „Tugirühm teavitab alati oma tegevusest lapsevanemat või hooldajat ja rühma vestluse korraldamiseks on vaja lapsevanema või hooldaja luba,“ lausub Mägi. 

Eesmärk on selgitada välja õpiraskuste põhjused ja kui on vaja uuringuid, käivitab koolikuraator need ja laps saadetakse koolipsühholoogi juurde. Vanematelt küsitakse uuringuteks luba.

Tõsisemate murede puhul käivad lapsed uuringutel ja konsultatsioonidel psühhiaatriakliinikus, neuroloogi või muu spetsialisti juures. Koolipsühholoog võib lapse edasi suunata logopeedi uuringutele. Kuigi logopeede koolides ei ole, külastavad nemad koole ja lasteaedu.

Kes on õpetajale toeks?

Koolis on sotsiaalpedagoog ja enamasti sotsiaalpedagoogi haridusega kuraator, kes tegeleb peamiselt kiusamisprobleemide, suhete loomise, suhtlemistreeningute ja üksildustundega. Sotsiaalpedagoog võib vajadusel teha lastekaitsele avalduse lapse väärkohtlemise, tema õiguste eiramise või hooleta jätmise pärast.

Tihti on klassis õpetaja kõrval abiõpetaja, kuid mitte igas klassis ja mitte kogu päeva vältel. Tema kohalolek tunnis sõltub abi vajavate laste arvust.

Koolis on mitu eripedagoogi. Neid on palju rohkem kui Eesti koolides, teavad Soome õpetajad. Näiteks algklassides võib olla 1–2, 7.–9. klassis 2–3 eripedagoogi, gümnaasiumis enamasti üks. Uus suund on see, et väikseid klasse ei ole, lapsi õpetatakse inkluusio-, st kaasatud või kaasavas klassis. Vajadusel võib eripedagoog viia lapse oma klassi ja seletada seal mõnda teemat eraldi. Vajadusel tehakse ka kontrolltöid väiksemas grupis. Laps või tema vanemad saavad küsida ka tugiõpetust, mida annab vastava aine õpetaja.

Tugiisikuid näeb Soome kooli tavaklassis üsna harva. Mõnes klassis, kus toimub simultaanõpetamine, tegutseb ressursiõpetaja. Siis on kaks õpetajat ühel ajal klassis ja ressursiõpetaja võib õpetada väiksemat gruppi.

Algklassides õpetatakse paljudes koolides tasemegruppides. Näiteks kahes klassis selgitatakse välja laste tase lugemises ja matemaatikas ning vastavalt sellele paigutatakse lapsi gruppidesse. Eri klasside lapsed võivad olla samas grupis. Tunniplaangi tehakse: üks grupp tuleb hommikul kell 8, teine kell 9. Nõrgemat gruppi võib sel juhul õpetada eripedagoog.

Muu- ja mitmekeelsetele lastele õpetatakse soome keelt teise keelena 1–2 tundi nädalas ja lapsed saavad õppida ka oma emakeelt. Kuid mitte igas koolis, sest rühm avatakse vastavalt õpilaste arvule ja soovijate olemasolule.

Kes tegeleb perega?

Kui perega on probleemid, võib sellega tegelemise algatada kooli sotsiaalpedagoog, soovitada võib klassiõpetaja või mõni teine kooli töötaja. Tõsisemate murede puhul pöördutakse lastekaitsesse.

Omavalitsuses on perenõustaja, kellelt on võimalik saada abi lapse kasvatamiseks, koduste ülesannete tegemiseks või juhul, kui peres on lein, tõsine haigus või muu mure, mis mõjutab lapse kooliskäimist ja õppeedukust.

Perenõuandla tegutseb koolist eraldi ja kool ei saada kedagi kodudesse tugiõpetust andma. Lapse kooliskäimine on lapsevanemate vastutada.

Tuge pakutakse vanematele palju, kuid kõik pered ei ole valmis ega taha abi vastu võtta, kinnitavad kolm õpetajat. Lapsevanemad kardavad tihti koosolekuid koolis. Tundub, et just kollase meedia mõjul peljatakse, et kohe võetakse laps vanematelt ära, arvab Aksinovitš. Ja lisab, et lapsevanematele tuleb selgitustööd teha, kõik asjaolud lahti rääkida, kui nad keelduvad psühholoogi uuringutest ega taha kaaluda lapsele ravimite andmist tähelepanuhäirete puhul. „Aga olen üsna kindel, et Eesti koolides leidub samuti vanemaid, kes eitavad lapse probleeme ega soovi kooliga koostööd teha,“ ütleb ta.

Kui kool ei suuda õpilasega seotud probleeme lahendada, võetakse ühendust lastekaitseorganite või perehooldusasutustega. Sõltuvalt murest leitakse võimalus peret aidata ja sellega tegeleb ning selle tegevuse eest vastutab omavalitsus.


Mõned võrdlused

  • Pole tõsi, et Soome koolides ei anta koduseid töid. Antakse, ja pea iga päev. 1.–2. klassis võidakse anda lapse võimete kohaselt samas klassis sama sisu puhul veidi erinevaid ülesandeid.
  • Pole tõsi, et hindeid ei panda. Jagatakse verbaalseid hinnanguid, 6. klassist alates pannakse hindeid 4–10, mille puhul 5 on esimene positiivne hinne.
  • Pole tõsi, et kontrolltöid ja teste pole. On, aga palju vähem kui Eesti koolis. Algklassides hindeid pole, aga testi tulemused avaldatakse e-päevikus. Kui tulemuseks oli 12 punkti 60-st, siis on lapsevanemale selge, et mingi asi jäi õppimata.
  • Pole tõsi, et õpetaja tööpäev saab läbi kell kaks, õpetaja jätab siis kõik tööd pooleli ja sammub kodu poole. Vajadusel istub ta koolimajas kauem ja jätkab tööd ka kodus. Näiteks ei ole Soome koolides huvijuhte. Õpetajad ise korraldavad kooliüritusi, valmistavad dekoratsioone, valivad laule ja muusikat ning harjutavad õpilastega oma tunni arvelt, kuid mitte pärast tunde.
  • Pole üldse tavaline, et lastele palgatakse järeleaitamisõpetajaid. Lapse õpetamisega tegelevad kool ja lapsevanemad. Laps võib küll midagi harrastada, aga harrastuseks võib olla ratsutamine, iluuisutamine, kitarrimäng või võõrkeel vm. Laialdast tasulist õppematerjali järeleaitamist ei ole.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!