Tantsin-laulan rõõmuga

Seelikuis nüüd päiksevärve,

lauluvärve, rõõmuvärve.

Sädelevad laulusõled,

laulutuli rinnus põleb.

(M. Kesamaa)

Tänavu tähistab tantsu- ja laulupidu suurt tähtpäeva: esimesest laulupeost on möödas 150 aastat ja tantsupidu on 85-aastane. Esimene laulupidu sai alguse 1869. aastal Tartus, selle algatajaks oli Johann Voldemar Jannsen. Tantsupidusid hakati korraldama hiljem. Laulu- ja tantsupidu on koht, kus näitame oma ühtekuuluvust ja isamaa-armastust.

Esimesed kogemused saadakse juba varases lapseeas. Pea igas Eestimaa lasteaias ja linnas toimuvad lasteaedade laulu- ja tantsupeod. Kindlasti on suur roll noorte tantsu- ja laulupeol, kust laulu- ja tantsupisik külge jääbki.

15 Eestimaa lasteaeda osalesid omaloomingunäitusel „Tantsin-laulan rõõmuga“, kokku saadeti näitusele 142 tööd. Lapsed ja nende juhendajad rõõmustasid meid suure hulga kaunite töödega, pildiseeriatega ning nende seas mitme tõeliselt suurejoonelise ühistööga. Kasutatud oli palju põnevaid stiile. Näitust saabunud töödest saab vaadata Tartu linnaraamatukogu Tammelinna harukogus (Suur kaar 56). Valik töid avaldatakse ajakirjas Täheke.

Milline on laulu- ja tantsupidu lapse silmade läbi?

Väikesed kunstnikud on andnud piltidel elavalt edasi siirast vaimustust ja uhkust. Lauluväljak on peolistest tulvil, silma rõõmustavad kaunites rahvariietes lauljad, tantsijad ja pillimehed. Laulukaare alla on kujutatud koorid ja puhkpillimängijad, tantsuplatsile küütlevates rahvariietes tantsijad. Tundub, otsekui moodustaksid kõik näitusel olevad pildid suure ühendkoori ning võimas laulu kaja kaiguks laulukaare alt üle kogu Eestimaa. Nii võimsalt ja suurelt on lapsed kujutanud laulu- ja tantsupidu.

Laste töödelt vaatab vastu värvikus ja rõõm. Usume et seda rõõmu mahub kõikidesse lauljatesse, tantsijatesse ja loomulikult peokülalistesse. Näitus pakub laulu- ja tantsupeotunnet ka neile, kes ise suurel peol osaleda ei saa.

Täname lapsi ja nende juhendajaid, tänu kellele saime korraldada kauni ja meeldejääva näituse.