Viis avastamist täis tundi muuseumiööl!

Sel aastal toimub muuseumiöö 18. mail ning üle terve Eesti avavad tasuta oma uksed 207 põnevat paika. Muuseumide kõrval on viis tundi tasuta avatud ka galeriid, arhiivid, mõisad ja muud kohad, kus ühel või teisel kombel meie kultuuripärandit ning teadmisi hoitakse, tõlgendatakse ja publikule vahendatakse. Eestis juba üheteistkümnendat korda toimuv suursündmus on algselt pärit Prantsusmaalt, kuid eri kujul ja ajal tähistatakse muuseumiööd üle terve Euroopa, mitmes riigis just rahvusvahelisele muuseumipäevale kõige lähemal asuval laupäeval.

Eestis on muuseumiöö ajaga paisunud peaaegu laulupeo mastaapidega sündmuseks: eelmisel aastal tehti viie tunni jooksul üle Eesti rohkem kui 125 000 muuseumikülastust. Sündmust koordineeriva Eesti muuseumiühingu sõnul loetakse muuseumiööl kokku just nimelt külastusi, sest külastajate arvu on raske hinnata – paljud käivad muuseumiööl läbi palju muuseume, samas kui teised võtavad ette retke mõnesse kaugemal asuvasse muuseumi ja jäävad sinna terveks õhtuks. Muuseumiööl tullakse kodust välja peredega, sõpradega, üksi, liigutakse bussiga, jala, ratta või autoga, ja seda sõltumata sellest, kas taevast tuleb vihma või õnnistatakse sündmust sooja sirelilõhnalise maikuuööga.

Tallinnas, Tartus, Pärnus ja veel mõnel pool läheb muuseumiöö ka muuseumiseinte vahelt välja, sest linnad (ja külad) meie ümber on samuti aja- ja kultuurilugu täis. Tallinnas toimuvad muuseumiööl tasuta ekskursioonid koostöös Gustav Adolfi gümnaasiumiga, kus on juba mitu aastat järjest koolitatud õpilasgiide, kes muuseumiööl viivad inimesed avastama Toompead ja vanalinna all-linna osa. Tartus juhatavad teed Tartu kutsehariduskeskuse õpilased, Pärnus aga Pärnu giidide ühingu liikmed.

Üks asi, mida muuseumiöö korraldajad – sel korral muuseumitöötajad Eesti Rahva Muuseumist, Tallinna linnamuuseumist ja Eesti vabaõhumuuseumist – alati huvilistele soovitavad, on teha õhtu plaanid valmis juba aegsasti. Nimelt kuulub muuseumiöö programmi tibatillukesi muuseume, kuhu korraga väga palju inimesi sisse ei pääse. Nii hoiatab näiteks Haapsalu Raekoda ette, et muuseumiööl pääseb nende juures avatud Eesti kunstimuuseumi 100. sünnipäeva puhul loodud rändnäitust „Avatud kollektsioonid. Kunstimuuseum sinu linnas“ korraga vaatama 40 inimest, rohkemate külastajatega läheb pisikeses raekojas näituse nautimine lihtsalt liiga kitsaks. Nõnda tasub arvestada, et mõnes paigas tuleb pisut aega elavas järjekorras seista, teisel pool aga hoopis end varakult ette registreerida. Kiiresti tasub end kirja panna näiteks Tallinna teletorni uue geeninäituse ja suurepärase vaate huvilistel, sest sinna pääseb muuseumiööl ainult ekskursioonide raames ja kohad täituvad kiiresti.

Muuseumiöö on üks neid sündmusi, mis mõeldud tõepoolest kõikidele, aga eriti palju leiab öö programmist lastega peredele mõeldud erisündmusi – avastamismänge ning ekskursioone. Kaval on seada sammud paika, kus lastele lausa eraldi ekspositsioon. Värskelt korda tehtud Eesti ajaloomuuseumi kompleksis Maarjamäel, mis asub kesklinnast lühikese ratta-, auto- või bussisõidu kaugusel Pirita tee ääres, on kolme muuseumihoone vahel Eesti ajaloost inspireeritud välimänguala, mis pakub tegutsemist mudilastest varateismelisteni. Lisaks hiljuti Eesti parima uue näituse auhinna, Muuseumiroti võitnud ajaloomuuseumi ekspositsioonile leiab kõrvalhoonetest kaks aastat tagasi ehitatud filmimuuseumi ja Eesti popmuusikaajaloo näituse Tallihoones. Väiksemate lastega tasub üles otsida Laste Vabariigi näitus, kus leidub avastamist tundideks. Eriti hästi sobib Maarjamäe tallinlastele, kes tahaksid terve muuseumiöö pigem ühes kohas veeta ja mitte mööda linna liikuda.

Kes tahab veeta õhtu Tallinna vanalinnas, leiab uue muuseumi pea iga paarisaja meetri järel – ent sammud võib seada ka vanalinnast välja. Kohe Rotermanni kvartali kõrval Ahtri tänaval asub Eesti arhitektuurimuuseum, kus muuseumiööl on avatud uus, spetsiaalselt uudishimulikele lastele mõeldud tegevusnäitus arhitektuurist, kus saab uurida, millest ja kuidas ikkagi ehitatakse maju ja kuidas tekib ruum. Muuseumi peakorruselt leiab mahuka näituse Eesti naisarhitektidest ja nende loodud arhitektuurist. Kas naisena on arhitektuurivaldkonnas raske läbi lüüa? Kas naised kavandavad teistsuguseid maju?

Tallinna külalised leiavad eriti tihedalt väiksemaid muuseume vanalinnast Laialt tänavalt, kus järjest on avatud loodusmuuseum, disaini- ja tarbekunstimuuseum, alati ülipopulaarne tervishoiumuuseum jne. Teine muuseumimaastiku tulipunkt on Kadriorus, kus lisaks kõikidele Eesti kunstimuuseumi filiaalidele (Kumu, Kadrioru kunstimuuseum, Mikkeli) on avatud ka pisikesed ja armsad Eesti kirjanike kodumuuseumid: Tammsaare muuseum ja Vilde muuseum, mõlemad meeleolukad näited sellest, kuidas Kadriorus 20. sajandi algupoolel elati.

Sammud tasub aga seada ka linnadest välja: eriti rõõmustab korraldusmeeskond selle üle, et esimest korda kuulub muuseumiöö programmi Momu mootorispordi muuseum Turbas. Kas teadsite, et Eesti oli nõukogude ajal mootorispordi vallas väga kõva tegija? Momus näeb nii ralliautosid kui ka võidusõidumootorrattaid ning kuuleb põnevaid lugusid meie ralliässadest, sest muuseumipersonal oskab võidusõidunduse ajaloost värvikalt jutustada.

Muuseumiöö korraldajad arvavad, et pole olemas teemat ega huvivaldkonda, millele muuseumiöö programmist sobivat sündmust ei leiaks – õigupoolest võikski visata publikule kinda: kes suudab välja mõelda valdkonna, mida Eesti muuseumidest ei leia?

Inspireerivat ja avastusrohket muuseumiööd!