Ettevõtlikkuse vundament – millest see koosneb?

14. juuni 2019 Sirje Pärismaa toimetaja - Ettevõtlikkuse vundament – millest see koosneb? kommenteerimine on välja lülitatud
Kiviõli kool on staažikas ettevõtlikkuse arendaja ning noored panustavad juba kogukonna heaolusse.
Foto: Uljam Teuli

HOMNE ETTEVÕTLIK NOOR HAKKAB PARATAMATULT TEGELEMA JÄTKUSUUTLIKKUSE PROBLEEMIDEGA, MISTÕTTU VÕIKS KOOLIS AINA ENAM MÕELDA KA ETTEVÕTLIKKUSE TEEMADE ALL UUTE MAJANDUSMUDELITE PEALE, MILLEST TEADLASED MEEDIAS JUBA RÄÄGIVAD, ÜTLEB TALLINNA ÜLIKOOLI TEADUR GRETE ARRO.

Programmis „Edu ja tegu“ korraldati kaks uuringut. Ühes uuriti õpilaste enesehindamise mudelites ettevõtlikkuse osa, teises ettevõtlusõppe programmide mõju põhikoolis. Arutlesime ettevõtlikkuse arendamise võimaluste üle TLÜ haridusteaduste instituudi teaduri Grete Arroga, kes oli peamiselt seotud viimasena mainitud uuringu läbiviimisega.

Grete Arro.

Kuidas kasvatada-kujundada ettevõtlikku inimest haridustee kaudu? Millele peaksime senisest enam tähelepanu pöörama ja millega oleme liiga vähe tegelnud?

Grete Arro: Peaksime juurdlema, millist ettevõtlikku inimest tahame. Küllap on kõik kursis ÜRO säästva arengu eesmärkidega, mis juhivad tähelepanu tõsiasjale, et nässus keskkonnaga ei ole majandust ega toimivat ühiskonda. Tuleviku ettevõtja peab teadma, kuidas olla ettevõtlik sel viisil, et tema tegevus ei teeks ühiskonda ja kogu biosfääri katki, vaid tervemaks ja õnnelikumaks.

See ülesanne on keeruline ja eeldab kahtlemata ettevõtlikkuse „ehituskive“ – probleemide lahendamise oskust ja loovat mõtlemist ehk siis põhjalike teadmiste uuel viisil kokkusidumist, püsivust, hoolimata tagasilöökidest, mõistlikku riskijulgust, oskust vigadest õppida, võimet teistest inimestest aru saada ja palju muud. Hea ettevõtlusõpe võiks seega keskenduda mõtlemisoskuse arendamisele ja peaks esitama õpilastele mitte ainult konkreetseid, vaid ka kompleksseid probleeme, et nad hakkaksid mõtlema ka asjadest, mis pole silmaga näha, ja püüaks aru saada, milline on toote või tegevuse pikaajaline mõju laiemalt, näiteks ühiskonnale või ökosüsteemidele. Üha enam liigub ka majanduslik mõtlemine teatud ringkondades sinnapoole, et me ei vaja aina rohkem tooteid ja tarbimist, vaid jätkusuutlikumaid teenuseid.

Ettevõtlus peaks olema üks osa süsteemist, mis aitab säilitada maailma enam-vähem elamiskõlbulikuna. Seega oleks ettevõtlusõppe suur väljakutse lahti lasta vanamoelisest arusaamast, nagu oleks kasumile suunatus peamine ettevõtlikkuse väljund, selle asemel et küsida, milliseid tänapäeva maailma probleeme ettevõtliku hoiakuga lahendada saab.

Kuivõrd noored julgevad tegutseda, et seda mõtteviisi muuta?

Uuringus küsisime muuhulgas õpilastelt, kuivõrd nad tunnevad, et saavad koolielu korraldamisel osaleda ja kas nad on seda teinud. Paljudest vastustest paistab, et kuigi lapsed teavad, et nt õpilasesinduse kaudu saab midagi muuta, ei tunne nad, et neil oleks tahtmist või ideid, mida välja pakkuda. Võimalik, et koolielu polegi see, mis peaks õpilasi elevile ajama, aga ikkagi võiks ka ettevõtlusõppes mõelda sügavamalt sellest, kuidas motivatsioon toimib. Motivatsiooni toetamisega on veidi teisiti kui näiteks mõtlemisoskustega: me ei saa otse „õpetada“ inimesi motiveeritud olema. Õpilast ümbritsev keskkond kas toetab või pärsib ajapikku kujunevat kalduvust iseendale eesmärke välja otsida ja nende küljes püsida. Motivatsiooni toetamisel on õpetaja jaoks võtmeküsimus võtta õpilase perspektiiv – küsida endalt, millisena õpilased meid tajuvad. Üks tuntud motivatsioonitapja on survestamine – seejuures mõjub tavaliselt survestavalt ka võistluslikkus, mis juhib tähelepanu tegevuse sisuliselt olulisuselt või põnevuselt kõrvale. Võistluslikkuse tekitamise asemel on mõistlikum toetada seda, et tegevus oleks õppija perspektiivist väärtustatud ning mõtestatud. Motivatsiooni toetab, kui olla õpilastega pidevas dialoogis, et nemad ise saaksid oma ideid sõnastada ja laiendada, ning järgida nende õppimistempot, surumata peale enda oma.

Kui suur roll on kodul? Kuidas saab õpetaja midagi muuta, kui õpilased ei usu endasse?

Kui kool ei saa mõjutada kõike, mis õpilase ümber on, kas see tähendab siis, et võiks üldse loobuda? Kool saab väga palju ära teha ja õpetajad on lapse keskkonnas siiski kõige pädevamad õppimise eksperdid. Muidugi saab laps siit ja sealt erinevaid sõnumeid, aga arvan, et laps võtab omaks sellise sõnumi, mis talle eakohasel viisil maailma kohta parajasti kõige arusaadavama selgituse annab. Näiteks selle kohta, kas pingutamisel ja katsetamisel on mõtet igas aines või on mõistlik ära valida, milles me head või halvad oleme. Ettevõtlusõpe võiks olla üks kontekst, mis süvendab arusaama, et targemaks ja osavamaks saame – mistahes valdkonnas – ainult pingutades ja katsetades.

Ettevõtlusprogrammides võiks peale eripalgelise tegutsemise – millise fookusega see ka poleks – olla ka laiem pilt kogu aeg silma ees: mida see, mida teeme, laiemalt tähendab. Probleemilahendamist treenib hästi see, kui õpilased harjutavad lahendamist eri vaatenurkadest: mis ühele grupile on lahendus, ei pruugi seda olla teisele grupile või keskkonnale. Kui ettevõtlusprogrammis antakse aega süvitsi probleemide üle mõtelda ja neid lahendada püüda, siis ei peaks kartma, et kodu seda kuidagi takistab.

Millised on teadlaste soovitused õpetajatele?

Kui tahta arendada midagi nii keerulist nagu üldpädevus, siis on tähtis mõista, mis on selle alaprotsessid ja kuidas need arenevad. Selle juures, kuidas seda paremini teha, tuleb sageli teadus appi. Teiseks võiks mõelda, kuidas me ikkagi ettevõtlikkust mõtestame, millise laiema pildi sisse majandus kuulub. Aina enam tundub, et lapsed saavad sellest meist paremini aru.

Kas õpetate ülikoolis tulevasi õpetajaid teistmoodi?

Õppimisteadmised muutuvad ju kogu aeg. Kahtlemata on õpetajakoolituses mainitud teemad aina sügavamalt sees, aga varasemast oluliselt põhjalikumalt: kuidas tunnetusprotsessid toimivad ja arenevad, kuidas toimib motivatsioon. Need teemad ei saa seista muust eraldi, vaid peaksid seostuma aineõppega, näiteks mõtlemise arendamine võiks olla alati aine kontekstis.

Oleks tore, kui ka ettevõtlusprogrammid käiksid parima uusima haridusteadmisega ühte jalga. Väikeses riigis saab mõistlikke muutusi teha ju üsna kiiresti.


Ettevõtlusõppe programmi uuringute kokkuvõtetega „Ettevõtlikkusprogrammide mõju-uuringu aruanne“ ning „Enesehindamise mudelites ettevõtlikkuse osa väljatöötamine ja rakendamine“ saab tutvuda ettevõtlusõpe.ee kodulehel.


KOMMENTAARID

Loome koolis ettevõtluse arengut toetava keskkonna

Kristi Goldberg, „Ettevõtliku kooli“ koolitusjuht:

Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusega on Eesti koolides pisut segased lood. Tundub kummaline, kuid neid kahte sõna aetakse segamini. Ja mitte ainult sõnu, vaid ka nende tähendust ja sisu. Seetõttu julgen pakkuda, et suur osa meie kooliperedest näeb ettevõtluspädevust kitsalt kui ettevõtlust ja selleks vajalikke teadmisi. Suurem osa aineõpetajatest ei näe endal mingisugust rolli selle arendamisel. Teisalt on meil jällegi ettevõtlikkus kui üldpädevus, mida peaks justkui toetama kõikide õppeainete ja koolikeskkonna kaudu. Oma koolituste käigus oleme ettevõtlikkuse arendamise kohta palju kuulnud öeldavat: „Aga me kõik teemegi seda!“ Kui aga minna sügavuti ja lähtuda sellest, et üldpädevuste arendamiseks tuleb mõista, millistest alapädevustest see koosneb, on asi juba palju keerulisem ja nüansirikkam. Õpetaja on varmas ütlema, et toetab ja arendab ettevõtluspädevust, kuid tegelikult jääb toetamine juhuslikuks ja on tihti teadvustamata.

Ettevõtlikkus ja ettevõtlus saavad kokku ettevõtluspädevuses. Kui kujutame seda ette ümmarguse pirukana, on vaid neljandik ärimaailmaga seotud alapädevused ja kolm neljandikku on seotud ettevõtlikkusega – näiteks loovus, probleemilahendusoskus, arenguuskumus, motivatsioon, suhtlemine ja algatamine. Kui sellisel alapädevuste tasandil ettevõtluspädevusele otsa vaadata, ei saa ükski aineõpetaja öelda, et ei ole tema asi seda arendada. Üldhariduskoolides korraldatud uuring lähtus paarist eeldusest, mida on suurema osa üldpädevuste toetamisel oluline silmas pidada. Indiviidis on ettevõtlikkust keeruline hinnata. Kui oleks papist auk: mahub läbi – on ettevõtlik; ei mahu läbi – on liiga ettevõtlik, siis oleks lihtne. Kahjuks sellist auku pole ja seetõttu on ka „Ettevõtliku kooli“ programm seadnud oma tegevuses pigem eesmärgi luua õppijatele ja õpetajatele keskkond, mis nende ettevõtlikkuse arengut toetab.

Kui me õpetajatena ei usu, et keskkond suudab inimest mõjutada, on meie töö mõttetu. Teine ettevõtlikkuse toetamise eeldus on, et tegemist on pikaajalise ja pideva protsessiga, mistõttu ei saa alati oodata kiireid tulemusi. Kõigis õppeainetes tuleb teadlikult sellega tegelda ja teadvustada, et inimaju on loodud õppima ja arenema – me kõik suudame seda.

Ettevõtluspädevuse toetamiseks soovitan koolil suhtuda teemasse avatult ja ausalt. Võtta ettevõtluspädevus koos oma alapädevustega ette ja vaadata sellele otsa. Küsida esmalt, kas saame aru, mis on nende alapädevuste taga. Seejärel, kas saame meeskonnana sarnaselt aru ja toetame kõiki alapädevusi eri kooliastmetes ning kas meie koolikeskkond soosib ettevõtluspädevust. Kui toataim tõmbub kollaseks ja sureb, ei mõtle te ilmselt, et ta ise oli laisk ja lohakas ega osanud teie pakutut ära kasutada. Püüate ikka vaadata, mis oleks võinud keskkonnas teisiti olla ja mida oleksite saanud teisiti teha. Miks peaks see laste puhul teistmoodi olema? Olge eeskujuks – me ei saa oodata õppijatelt seda, mida ise ei ole.

Enam tähelepanu enesejuhtimisele ja väärtusloovale mõtlemisele

Urve Venesaar, TTÜ professor:

Enesehindamise metoodikal tuginenud uuringu tulemused näitavad, et gümnaasiumi- ja kutsekooliõppijate hinnangus enne ja pärast ettevõtlusõppe läbimist oli märgata positiivset muutust sotsiaalsete oskuste arengul. Gümnasistid hindasid kõrgemalt muutusi koostööoskuses ja loovuses, paranesid ka suhtlemis- ja finantskirjaoskus, algatusvõime, planeerimine. Kutsekooliõppijad hindasid positiivselt muutust ärivõimaluste avastamises ja planeerimisoskuses. Tudengite hinnangul arenesid neil kõige rohkem ärivõimaluste avastamise ja keskkonna mõistmise oskus, loovus ja algatusvõime. Kõigil haridustasemetel ja -liikides on õppijad madalamalt hinnanud enesejuhtimise ja väärtust loova mõtlemise oskust. Seega on vaja ettevõtlusõppes neile alapädevustele oluliselt rohkem tähelepanu pöörata.  

Haridustasemeti ja -liigiti on õppijate rühmad üsna heterogeensed, mistõttu on oluline hinnata õpilaste taset alapädevustes õppe alguses. Selleks saab rakendada enesehindamise vahendit õppeprotsessis nii eriala- kui ka üldainetes. Selle tulemuste põhjal võib täpsustada õppeprogrammi ning toetada alapädevusi, mida õppijad on madalaks hinnanud. Arendame väljatöötatud enesehindamise vahendit.

Ettevõtluspädevuse arengu paremaks toetamiseks saab õpetaja pöörata tähelepanu enda tegevusele. Näiteks on tähtis mõista, kuidas ta kasutab õppija autonoomiat toetavaid tegevusi ning loob õpikeskkonda ettevõtlikkuse toetamiseks. Uuringu tulemus näitas, et suurem osa õpetajaid kujundab teadlikult ettevõtlikkuse toetamiseks vajalikku õpikeskkonda ja toetab ettevõtlikkust.


Ettevõtlusõppe programmi „Edu ja tegu“ toetab Euroopa Liidu Euroopa sotsiaalfond.


Comments are closed.