Euroopa parimad aednikud on Räpina aianduskoolis
Tulevane aednik peab taimi seemnete järgi ära tundma. 
Ülesanne on määrata mulla pH ja leida seejärel igale taimele sobiva pH-ga muld. 
Kohtunike valvsa pilgu all käib külvamine. 
Ülesanne on aja peale riietuda taimekaitserõivastesse, lisaks kindad, prillid, mask ja kummikud.
Räpina aianduskoolis peeti esmakordselt rahvusvahelisi noore aedniku võistlusi HortOlympics. Kokku osalesid parima aedniku tiitli nimele 15 riigi kutsekoolide õppurid. Esimene ja teine koht tulid Eestisse. Samas selgitati välja parim Eesti noor aednik.
Kokku saabusid Euroopast Räpinasse võistlema 14 riigi kaheliikmelised võistkonnad. Esindatud olid lisaks Eestile Austria, Holland, Itaalia, Läti, Luksemburg, Portugal, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Inglismaa, Taani, Tšehhi, Ungari. Kuna osalejate arv oli piiritletud 20 võistkonnaga, mahtus neisse piiridesse Portugal kahe tiimiga.
Võitjaiks tulid Räpina aianduskooli õpilased Kaisa Valk ja Paula Lenk. Teise koha võitsid samuti Räpina õpilased Jegor Dejev ja Jaano Oras. Kolmandaks tulid Dominika Janekova ja Peter Morvay Slovakkiast. Parimaks Eesti nooreks aednikuks kuulutati Kaisa Valk ja Paula Lenk.
Võistluste korraldaja, Räpina aianduskooli puuviljanduse õpetaja Liisi Kont rääkis, et noore aedniku võistluse idee tekkis kolleegidega arutlusest Eestis toimuva „Noore meistri“ kutsevõistluse üle, kus osaleb vähe tulevasi aednikke, sest võistlejate vanuse ülempiir on 26 aastat, kuid paljud aednikuks õppijad on vanemad. „Mõtlesimegi, et kutsume meile võistlema välismaalased ja teeme selle võistluse suureks,“ lausus Kont.
Räpina aianduskool kuulub rahvusvahelisse organisatsiooni Europea, mis ühendab maamajandusõpet pakkuvaid kutsekoole. Selle ühenduse kaudu levitati infot Eestis toimuvate võistluste kohta ja korraldajate rõõmuks oli osavõtuhuvi suur.
Euroopas toimuvad nooraednike kutsevõistlused, kus osalevad tulevased maastikuehitajad ja floristid, kuid ainult aianduse võistlust pole. Selle koha täitis nüüd Räpina HortOlympics.
20 võistlusala oli jagatud kahele päevale ja korraga asus võistlema kaks tiimi. Räpina õpetajate koostatud ülesanded hõlmasid aedniku oskusi ja teadmisi mitme kandi pealt. Näiteks tuli trimmerdada väljamõõdetud ala, kus kasvavat kahte taime ei tohtinud vigastada. Võistlejail tuli istutada taimi, ehitada kastmissüsteemi, tunda väetisi jpm. Näiteks tuli valida nimekirjast 15 taime seemned ja viljad ning need määrata. Võisteldi ka aja peale pikeerimises, külvamises ja külvikastide täitmises. Osalejail olid ülesanded varem teada ja nad said neid harjutada.
Kont rääkis, et üsna raskeks osutus toataimedest pistikute lõikamine, sest võistlejad ei teadnud, kas teha lehe- või varrepistik. Põhjuseks arvas Kont asjaolu, et Euroopas on aianduse õppekava Räpina omast veidi erinev ja võistlemas oli ka neid, kes õpivad rohkem keskkonnahoiu ja põlumajanduse eriala. Sama keeruline oli mõnele pookimise ülesanne. „Meil on viljapuude pookimine väga levinud ja see on aianduse õppekavas, kuid mujal Euroopas ei olda sellega nii tuttavad,“ arvas Kont.
Pühapäeval, pärast edukalt lõppenud võistlusi algasid Räpina aianduskoolis pidustused – peeti kooli 95. sünnipäeva.
hortOlympics
Võistlust toetasid maaeluministeerium ja SA Innove. Auhindu panid välja Seedri puukool OÜ, Aran PM OÜ, Reginett OÜ, Click & Grow, TAMI Automatics, Matogard OÜ, Green Top OÜ, aianduskeskus Gardest, AS Värska Vesi, Sagro AS, Kanepi aiand, Seston Seemned OÜ ja Tamme talu.