Õpetaja soovitab: lehvita vöötrajal viisakale autojuhile

7. juuni 2019 Annika Poldre toimetaja - Õpetaja soovitab: lehvita vöötrajal viisakale autojuhile kommenteerimine on välja lülitatud
Kui jalakäijal tekib autojuhiga silmside, on tee ületamine ohutu ja märguandega suhtlemisest rõõmu mõlemal. Fotod: Annika Poldre

Pärnu Waldorfi kool asub südalinnas üsna elava autoliiklusega Ringi tänava ääres. Kooli sadakond last peab iga päev olema liikluses tähelepanelik ja ohutust liiklemisest räägitakse koolis sageli. Nüüd, kooliaasta lõpu eel on põhjust ohutule liiklemisele rohkem tähelepanu pöörata.

Waldorfi kooli õpilased käivad iga päev söömas Koidula pargi kaudu Sütevaka gümnaasiumis. Et sinna jõuda, tuleb neil ületada kaks vöötrajaga ristmikku. Liikluses varitsevaid ohte ja ohutut tänava ületamist teavad nad hästi.

Koos sammuvad sööma 1. ja 2. klass ning järgmisel vahetunnil suuremad, 4.–6. klass. Lasterivi ees ja järel kõnnivad helkurvestides õpetajad. Sel moel minnakse nii kaua, kuni koolimajja ehitatakse sööklat. „Meil on suur lootus, et kool saab järgmisel aastal oma söökla,“ ütleb 2. klassi juhataja Sirli Arumäe.

Koidula pargi ümber asub neli kooli, lisaks Waldorfile kaks põhikooli ja gümnaasium, ning autojuhid peavad olema siin alati tähelepanelikud. Õpetaja sõnul ongi nad enamasti toredad ja viisakad. Aga ta on näinud kooli ees ka mõnda kihutajat, kes ei hooli sellest, et seal on koolimaja ja kiirusepiirang 30 km/h. „Mõni autojuht sõidab vuhinaga mööda ja ma hoian hinge kinni,“ lausub Arumäe.

Arumäe on ka ise sage roolikeeraja, sest sõidab iga päev tööle 55 km ja näeb, mis toimub maanteel. „Linnaliikluses hakkab viisakus hästi silma, sest linnas liigub autosid palju. Näen erakordselt viisakaid ja toredaid autojuhte,“ ütleb Arumäe. Maanteedel on ka palju ebaviisakat liiklemist ja mitte ainult kihutajaid või nõelujaid, vaid selliseid sõitjaid, kes tekitavad enda taha väga suure kolonni. Sujuv liiklus, kus üksteist märgatakse, on õpetaja sõnul kõige olulisem.

„Liiklusest peab rääkima kogu aeg, kuna asume südalinnas,“ lausub õpetaja Arumäe. Vähe sellest, et õpetajad räägivad, sel teemal kutsutakse igal kooliaastal lastega vestlema ka politseinikke. Kooli juures asuvas pargis korraldatakse koos politseiga õpilastele võimalus täita jalgrattasõidu ülesandeid, et jalgratturiluba saada.

Enne suurt suve on õige aeg meelde tuletada, et kiiver on rattasõidul hädavajalik.

Jalgrataste ja ka tõukeratastega sõitjaile on kool seadnud nõude, et kiiver peab peas olema. Selleta sõita ei saa. „On väga oluline koolis sellele nõudele tähelepanu pöörata,“ ütleb Arumäe.

Õpetaja toob näite, et lastega on käinud väga tõsiselt rääkimas politseinik, kes kõigepealt kooli juures tänaval liiklust jälgis. „Eks lapsed kipuvad ikka teele hüppama. Mõni, kellel on tõukeratas, tahab sellega vahel väga hoogsalt sõita,“ teab õpetaja ja lisab, et seepärast on hädavajalik pidevalt liiklusest rääkida. Ka kooli lastevanemate seas on politseinikke, kellelt pedagoogid saavad nõu küsida, kui selleks vajadust tunnevad.

RÄÄKIDA TULEB KOHE

„Möödunud aastal juhtus minu esimeses klassis, et lapsevanem helistas ja kirjeldas, kuidas nägi oma või teist last üle tee jooksmas. Vanem palus kindlasti koolis sellest rääkida niipea, kui see laps on kooli jõudnud,“ meenutab Arumäe. Õpetaja sõnul ongi tähtis sellisel puhul mitte nädal hiljem juhtunut meelde tuletada, vaid sellest kohe rääkida. Ja oluline on seda teemat käsitleda järjepidevalt iga päev, lisab ta.

Arumäe meenutab artiklit Pärnu Postimehes. Selles oli juttu vahvast väikesest poisist, kes üksi teed ületades alati viipab autojuhtidele. „Mulle läks see lugu väga hinge, sest ma näen Pärnus, kuidas suvised turistid alati viisakale, teed andvale autojuhile viipavad,“ ütleb Arumäe ja lisab võrdluseks, et meie inimesed käivad tihti, nina maas, ka kõrvaklapid peas, ega vaata kummalegi poole.

Kuidas me saame liikluskultuuri paremaks, arutleb õpetaja. Ja ütleb, et alustada tuleb maast madalast. Nii tuletabki ta lastele meelde: „Kui näed viisakat autojuhti, siis lehvita talle. Ta lasi sind üle tee.“

TÄHELEPANU TEEB RÕÕMU

Kahe õppeaasta jooksul on toimunud tema sõnul uskumatu pööre: laste lehvitamine teeb roolikeerajatele palju rõõmu: nad lehvitavad reipalt vastu, eriti kui mitu last üheskoos üle tee minnes viipavad. See kasvatab viisakust, ütleb õpetaja ja jätkab: „Kui autojuht on mõtetes, võib-olla muremõtetes, või tal on kiire, ja näeb kedagi, kes viipab, ja kui tekib veel pilkkontakt, on ta kohe tähelepanelikum.“ Ehk on ta siis ka järgmise vöötraja juures tähelepanelik.

Pärnu kolledži õpetaja Valter Parve ettepanekul ellu viidud aastaid kestnud komme, et sotsiaaltöö korralduse tudengid jälgivad aeg-ajalt tänaval liiklust ja pööravad tähelepanu nii viisakale autojuhile kui ka jalakäijale, jagades neile sponsorite kingitusi, on õpetaja Arumäe sõnul kena algatus.

„Meie õpetajatena saame samuti lastele rõhutada liikluses vastastikuse märkamise tähtsust,“ ütleb Arumäe ja kutsub kõiki õpetajaid õpetama alates algklassidest autojuhtidele viipamist.


HELKURVEST

Helkurvesti kandmise nõue on kehtestatud koolieelikute ja algklassiõpilaste rühma saatjatele ning reguleeritud liiklusseaduses § 22 punkt 7.


LIIKLUSÕNNETUSED LASTEGA 2018

  • 2018. aastal toimus 7–15-aastaste lastega jalakäijana reguleerimata ülekäigurada ületades kokku 22 õnnetust, milles sai vigastada või hukkus 22 last.
  • Kokku oli 2018. aastal 7–15-aastaste jalakäijatega 47 liiklusõnnetust, milles sai vigastada või hukkus 50 last.


Laste liiklusohutus

Monika Heinrand, maanteeameti ennetustöö osakonna juhataja:

Jalakäijana liiklemisel on laste suurimad liiklusõnnetuse riskitegurid sõidutee ületamine reguleerimata ülekäigurajal või ristmikul, veendumata ohutuses, foorinõuete rikkumine ning läheneva sõiduki kauguse ja sõidukiiruse vale hindamine. Täiskasvanu õige eeskuju ning koos jalgsi ohutu liiklemise harjutamine aitavad lapse liiklemist oluliselt turvalisemaks muuta. Tihti aga ei mõelda sellele, et viies algkoolis last pidevalt autoga kodust kooli ette ja koju tagasi, ei pruugi ta omandada küllalt jalakäijakogemusi.

Kui algklassides käiv laps liigub omapead ainult kindlal marsruudil kooli ja kodu vahel, siis 9–13-aastaste liikumisraadius tänu huviringidele ja kasvavale sõprusringkonnale laieneb ning üha sagedamini satuvad nad kohtadesse, kus varem viibinud pole. See paneb lapse olukorda, kus ta peab hakkama iseseisvalt õigesti otsustama ja leidma ohutuma liikumistrajektoori, siin on kogemused olulised.

Uutes olukordades on laps kas tavapärasest tähelepanelikum või vastupidi – soovides ohtlikust kohast kiiresti eemale saada, valib ta ümbritsevaid ohte teadmata või neid märkamata ülekäiguraja asemel kiirema otsetee ning ületab sõidutee pigem joostes.

Harjutades lapsega teeületust, tuleb panna end tema olukorda ja jälgida ümbritsevat lapse silmade kõrguselt. Nii tajub ka õpetaja või lapsevanem, kuidas linnaliikluses võivad lapse jaoks ohuolukorra tekitada näiteks sõidutee äärde pargitud autod või põõsad, mis varjavad nähtavust.

Viis nõuannet, mida tasub lastele aeg-ajalt meelde tuletada ning ise järgida:

  • Ole tähelepanelik ja mõtle, kus ja kuidas on ohutu teed ületada.
  • Peatu ja vaata alati, enne kui teele astud – sõidukid ei saa kohe pidama! 50 km/h sõidukiirusel on peatumisteekond kuival asfaldil ligi 28 m, märjal 38 m ning lumisel 62 m.
  • Püüa saavutada autojuhiga silmside.
  • Tee ületamisel ära tegele muude asjadega.
  • Varu liiklemiseks aega.

Kui laps tavaliselt ühistransporti ei kasuta, võib probleeme tekitada ka ühistranspordist väljudes õige teeületuskoha valimine. Oluline on lapsele õpetada, et ühistranspordist väljudes tuleb esmalt lasta bussil või trollil peatusest lahkuda ning alles siis, kui tee on mõlemas suunas hästi nähtav, võib vajadusel ületada sõidutee.

Algkooliealiste laste puhul peab mõtlema ka sellele, et neid iseloomustab kartus hiljaks jääda – kui hommikuti minnakse kooli tihti lapsevanemaga, siis huviringi minnes ei pruugi enam kõrval olla täiskasvanut, kes vajalikul hetkel jõu ja nõuga abiks on, ja ohutu liiklemise põhitõed kipuvad kiirustades ununema. Seetõttu tuleb lapse igapäevaseid käike planeerida väikese ajavaruga, et ta ei seaks end kiirustamise tõttu ohtu.