Õppeaasta jälle läbi: mis tehtud, mis teoksil?

Ühes koolis nopitakse ettevõtlusõppe vilju, teises populariseeritakse teadust, kolmandas on antud õpilastele suurem võimalus õppeaineid valida. Paraku on nii, et kui pealinna ja Tartu koolid üha paisuvad, siis maakoolid kipuvad hääbuma.

Kuna õppeaasta 2018/2019 on lõpule jõudnud, uuris Õpetajate Leht koolijuhtidelt ja õpetajatelt, milline oli sellel õppeaastal nende ja nende kooli suurim kordaminek; mis tegi kõige rohkem rõõmu, mis jääb sügiseks hingele kummitama.

TARGA MAJANDUSE EDENDAJAD

Tallinnaga piirnevas Rae vallas kolmandat aastat tegutsevas Järveküla koolis õpib 600 last 70 koolitöötaja juhendamisel. Kooli toimimise alusmõte on „Õppimine on elustiil“. SA Innove, haridus- ja teadusministeerium ning ERR-i korraldatud konkursi „Aasta kool 2019“ finaali pääsenud Järveküla kooli pere kirjeldab oma kooli nii: „Tegus vanemate kogukond lööb kaasa teistmoodi õppimise päevade korraldamisel, näitab oma tööelu ning emade laulukoor koos õpetajatega sisustab koos lastega koolikontserte. Oleme välja töötanud arvestuste süsteemi kunsti, muusika, liikumisõpetuse ning käeliste tegevuste õppeainete jaoks ning igasse ainesse sisse kirjutanud digipädevuste õpetamise. Juuni algul rendime rongi ühiseks perematkaks loodusesse. Meil on õuevahetunnid ja klassiõhtud digiorienteerumisega.“

Järveküla kooli direktori Mare Räisi sõnul tundub kooli kohale olevat jõudnud arusaamine, et ei ole metoodikat, mis kõik õpilased targaks teeb. Pingutust nõudvate õppeülesannete andmine on taas ausse tõusnud ja põhikooli lõpueksamite kaotamine päevakorral. Õpilaste sisemist motivatsiooni toetatakse tema selgitusel kas tempoklasside või huvipõhiste õpperühmadega, Järveküla kool valis selle viimase tee.

Uueks õppeaastaks on kõikides õppeainetes otsustatud, kuidas õppetegevuses teadust populariseerida. „Ikka selleks, et tulevikus oleks teaduse rahastamise pooldajate huvirühm tugevam,“ märgib Räis. „Koos sellel aastal õppes rakendatud digipädevuste omandamisega loodan meie koolist targa majanduse edendajaid.“

ETTEVÕTLUSÕPE JUURDUB JÕUDSASTI

Samuti „Aasta kool 2019“ finaali pääsenud Põlva riigigümnaasiumi direktor Alo Savi ütleb möödunud õppeaastale tagasi vaadates, et nende kooli jaoks oli kõige suurem kordaminek ettevõtlusõppe ning sellega seotud tegevuse juurutamine ja arendamine. „Meie kooli majandus- ja ettevõtlusõpetaja Kaia Tamm oli „Eestimaa õpib ja tänab“ konkursil Eesti kolme parima gümnaasiumiõpetaja hulgas, kooli tunnustati „Edu ja tegu“ konkursil ettevõtlusõppe toetajana, Eesti õpilasfirmade finaalvõistlusele kutsuti kolm meie kooli õpilasfirmat ehk nii palju, nagu vähegi saab. Õpilasfirma Imelõõr saavutas teise koha ning meie keemiaõpetaja Maaja Toomet sai aasta ettevõtlusmentoriks,“ loetleb Savi Põlva kooli ettevõtlusõppega seotud kordaminekuid.

„Minule tegi sellel aastal kõige rohkem rõõmu, et päevakorrale on tõusnud kasutegurita piina lõpetamine ehk kava lõpetada põhikoolis lõpueksamite ning gümnaasiumis kohustusliku matemaatikaeksami tegemine,“ tunnistab Savi. „Kumbki – ei põhikooli lõpueksamid ega gümnaasiumi kohustuslik matemaatika riigieksam – ei täida neile pandud funktsiooni ning on mugav hirmutamisvahend, mida üks lõpueksam kindlasti olla ei tohi. Loodan, et alanud arutelu ning tegevus viib ka päriselt nende kaotamiseni.“

ÕPILASED SAID SUUREMA VALIKUVABADUSE

Tallinna kunstigümnaasiumi direktor Mari-Liis Sults peab oma kooli suurimaks õnnestumiseks õpilastele suurema valikuvõimaluse ja vastutuse andmist rühmades, kus õpivad koos eri vanuses õpilased eri klassidest. Gümnaasiumis said õpilased valida endale igal trimestril kaks kursust kümne kursuse hulgast, mis varem olid osaliselt kohustuslikud.

„Põhikooliõpilastele alustasime huvitundide andmist ehk tõime mitteformaalse hariduse formaalse sisse,“ märgib Sults, kelle selgitusel saab iga põhikooliõpilane valida 11–15 huvitunni hulgast endale sobiva igal trimestril. „Jätkasime projektipäevadega, mis kestavad kolm päeva korraga ja toimuvad kolm korda aastas. Õpetasime kolmandas ja neljandas klassis matemaatikat üle lennu, see tähendab, et õpilaste õpperühmad vahetusid pärast iga kontrolltööd. „Ma olen õnnelik, et meie koolis on tööl suurepärased õpetajad ja inspireerivad õppijad,“ tõdeb Sults.

KRISTLIK KOOL KASVAB JA ARENEB

Tartu luterlikule Peetri koolile (TLPK) oli õppeaasta 2018/2019 ühtaegu uute alguste kui ka senisele tegevusele tagasivaatamise aeg. TLPK direktori Tarvo Siilabergi sõnul on olnud aastad 2018–2019 TLPK jaoks üleminekuperiood kasvamisel täielikuks põhikooliks ehk kolmanda kooliastme avamiseks 1. septembrist. Ühtlasi on see tähendanud tööd kooli järgmise kolmeaastase (2019–2022) arenguperioodi ettevalmistamisel. „Kaasates õpetajaid ja lapsevanemaid, oleme palju õppinud oma varasemast kogemusest ning uuendanud järgmise kooliastme tegevusloa taotlemiseks kogu alusdokumentatsiooni,“ selgitab Siilaberg.

Üleminekuperioodi jäi tema sõnul ka korralise riikliku haridusjärelevalve läbimine 2018. aasta sügisel. Järelevalve toimus koostöös HTM-i välishindamisosakonna ametnikega ning andis väärt võimaluse analüüsida TLPK tegevust riigi haridusstandardi valguses. „Sarnaselt eelmise välishindamisega 2015. aastal läbisime ka sel korral järelevalve ettekirjutusteta, kuid rikkamana mitmete uute ideede ja väärt kogemuste võrra,“ nendib direktor.

TLPK-le kui erakoolile on äärmiselt oluline perede usaldus. Seega loeb Siilaberg lõppeva õppeaasta suurimaks kordaminekuks TLPK jätkuvat kasvamist ja uute õpilaste lisandumist – nii põhikooli kui ka lasteaeda.

TLPK püsivaks kõrvaltegevuseks on olnud koolimaja küsimuse lahendamine. Alates taasasutamisest 2013. aastal on panustatud ajaloolise Peetri koolimaja taastamisse. Kooli ja Peetri koguduse koostöös valmis detailplaneering, läbiti projekteerimisetapid ning tehti esimesed ehitusloajärgsed töödki, kuid kallil ajal käis tööde põhimahu finantseerimine selgelt üle jõu. Asuti otsima alternatiive. Pakkumiste üle otsustamisel oli määrav asukoht ja kooli pikaajalistele vajadustele vastav keskkond.

Intensiivne lahenduste otsimise periood jõudis lõpule detsembris 2018, mil sõlmiti 15-aastane üürileping Küütri 1 hoone kasutuselevõtuks koolimajana. Väärikas hoone – tartlastele tuntud Athena ja Volga majana – asub Tartu vanalinnas, ülikooli peahoone ees. TLPK asub sinna õppeaastast 2019/2020 pärast hoones tehtud ümberehitustöid.

Lõppevasse õppeaastasse jääb Siilabergi sõnul ka Tartu Peetri huvikooli tegevuse algus. Huvikool koondab enda alla TLPK põhikooli ja lasteaia õpilastele mõeldud huviharidust, kuid soovib seda tulevikus pakkuda ka väljapoole kogukonda.

Sügisel ilmus TLPK toimetiste sarja teise raamatuna Pille Valgu artiklikogumik „Peab julgema … Artikleid väärtuskasvatusest ja hingeharidusest“. Pille Valk oli TLPK rajajate õpetajateele suunaja ning innustaja, tema raamat sobib nii õppealajuhataja töölauale kui ka lapsevanema öökapile.

TLPK on Eesti kristlike erakoolide liidu liige, liit korraldas läinud aasta novembris Tallinnas Euroopa katusorganisatsiooni International Association for Christian Education aastakoosoleku ja sümpoosioni „Contributions of Christian schools to a solidary society“. Üle Euroopa kogunes 30 kristlike koolide piirkondlike ja riiklike ühenduste esindajat – Saksamaalt, Iirimaalt, Poolast, Inglismaalt, Prantsusmaalt, Austriast jm. Teiste seas ka Holland, kus kristlikud koolid moodustavad koguni kaks kolmandikku riigi koolivõrgust.

MAAKOOLILE LÖÖDI HINGEKELLA

Eelmise aasta lõpus võttis Kose vallavolikogu vastu otsuse sulgeda Kose gümnaasiumi Harmi õpipaik. Harmi mõisahoones tegutsenud õpipaigas ehk väikeses külakoolis toimus õppetöö selle õppeaasta lõpuni, 2019/2020. õppeaastast peavad õpilased alustama õppetööd Kose gümnaasiumi algklassihoone õppekorpuses Kosel. Mõistagi on lapsevanematel ja õpetajatel võimalik teha teisi otsuseid.

Kose gümnaasiumi Harmi õpipaiga õppekoordinaator ja loodusainete õpetaja Kadri Männisalu töötas õpetajana kaks aastat, millest pool aastat õpipaiga õppekoordinaatorina. „Õppida on tulnud palju, kiiresti ning vigu tegemata,“ sõnab noor õpetaja, kes on õnnelik, et sai näha väikese õpipaiga kollektiivi arengut ja kokkukasvamist, samuti eduelamust omaenda otsustest, käitumisest ning asjade suunamisest sellel tohutult kiirel, sisukal, mitmekülgselt avardaval õppeaastal.“

Männisalu lisab: „Meie majas, seoses õpipaiga sulgemise ohuga, on tõesti palju emotsionaalset juhtunud sellel õppeaastal. Rõõm on näha, et õpilased on leidnud meie käe all taas rahu, enesekindluse, julguse, rõõmu ning õppimistahte. See on väga suur edusamm, kui vaadata, kui heitlikud on olnud tuuled meie armsas majas. Meie lõpupidu tuleb täis rõõmu, uhkust kordaminekute üle ning tänutunnet sellele majale, lapsevanematele ja toetajaskonnale.“

Sügisesse vaadates näeb Harmi õpipaiga õppekoordinaator ja loodusainete õpetaja oma vaimusilmas nii õpetajate, õpilaste kui ka lapsevanemate nägudel muret, vajadust oma õigusi tõestada, hirmu ja pinget. „Tean, et oleme teinud kõik, mida arvame olevat kõige vajalikum ja parem, hingele jääb mõte, et kui oleksin ise olnud teadjam, oleksin osanud ehk mõnda „ajaakent“ võimalustele ära tabada ja õigesti käituda. Samas tean, et ma ei olnud ise siis veel küps,“ nendib ta.

Kokkuvõtvalt tõdeb ta, et Harmi õpipaiga õpetajad, õpilased ja lapsevanemad lähevad suvepuhkusele vastu rahu ning leppimisega: „Kui üks uks sulgub, siis vast avaneb teine. Meil on tugev kogukond, head õpetajad, armsad lapsed ning imelised mälestused Harmi koolist, mõisast ja pargist.“

ALUSTASID JA LÕPETASID REISIGA

Eestis tegutseb ka teiste riikide koole. Tallinna soome kooli õpetaja Virge Sommer ütleb lõppevale õppeaastale tagasi vaadates, et rõõmustavaid hetki oli nõnda palju, et esimese hooga ei teagi, mida välja tuua. „Õpetaja teevad alati õnnelikuks õpilaste kordaminekud ja niisuguseid näiteid on tänavugi mitmeid,“ lausub Sommer.

Kõige eredam mälestus on tal siiski kahest reisist. Õppeaastat alustati kogu kooli ühise retkega Tartusse. Väljasõidul oli kaks eesmärki: esiteks tähistati Eesti 100. sünnipäeva, teiseks said uued õpilased reisil koolikaaslastega tuttavaks. Tallinna soome koolis vahetub igal aastal üpris palju õpilasi ning parim viis tutvust sobitada on just taolistel ühistel reisidel. Külastati Eesti Rahva Muuseumi, kus osaleti töötubades ja käidi külas Tartu soome koolil. „Imetlesime nende uut kaunist koolimaja ning tegime koos ekskursiooni vanalinna,“ ütleb Sommer. „Ühine väljasõit meeldis õpilastele nii väga, et nad palusid ka tulevast kooliaastat alustada millegi sarnasega.“

Kevadel oli igal klassil oma ekskursioon. Tallinna soome koolis on liitklassid ja seepärast tegi 7.–9. klass ühise pea nädala pikkuse väljasõidu Stockholmi ja Mariehamni. „Improviseerisime veidi ning osalesime rootsi keele ja kultuurilaagris, sest rootsi keel on Soome koolis kohustuslik aine,“ räägib Sommer. „Mõistagi on kõige tulemuslikum õppida keelt selle keele keskkonnas. Igasse päeva mahtus vähemalt ühe muuseumi külastus koos rootsikeelse giidiga, õpilased aga pidid teenindajatega suhtlema üksnes rootsi keeles. Noored olid pärast reisi üliväsinud, ent õnnelikud. Meeldiv oli kuulda, kuidas õpilased väitsid, et keelest arusaamine neile muret ei valmistanud. Nii on lihtsam keelt õppida, kui on ka kasu märgata. Õpetajad nentisid, et pole kaua aega nii palju naernud kui sel reisil – õpilased olid fantastilised reisikaaslased!“

KÜSIMUS JA VASTUS

Millise tundega vaatate sügisesse?

Mare Räis, Järveküla kooli direktor:

„Parteide rahastust uurival komisjonil on uute valimisteni pikk tee käia. Nüüd võiks ära indekseerida erakondade toetuse riigieelarvest nii, et arvestataks ühiskonnas negatiivselt mõjuvat reljeefsust poliitikute kõnedes. Koolides rakendatavad kiusamisvaba kooli programmid vajavad hädasti lisarahastust. Harituse devalveerumine on reaalne oht.“

Alo Savi, Põlva gümnaasiumi direktor:

„Uue õppeaasta puhul paneb muretsema loomulikult see, et valitsus on andnud selge sõnumi: jooge, aga ärge õppige! See peaks olema vastupidi.

Endiselt on murekoht see, et noori ja värskeid õpetajaid on vähe, ning konkreetselt meie koolile ka see, et õpilasi on vähe. Rahva kiire koondumine Tallinnasse (ja natuke ka Tartusse) viib Põlvamaalt igal aastal ära 25–50 õpilast. See jätab koolid meie kandis tühjaks ning teisalt rahvastab üle Tallinna ja Tartu ning nende lähiümbruse koole.“

Mari-Liis Sults, Tallinna kunstigümnaasiumi direktor:

„Järgmise õppeaasta puhul teeb mind murelikuks tõsiasi, et meie õpilaste arv on kasvanud igal aastal ja kindlasti kasvab edaspidigi, aga hoone ei ole kummist. Eks see viib mõtted n-ö õpiruumi laiendamise suunas, kuid kuidas teha seda nii, et aineteadmised ei lähe kaotsi, aga õppimine muutub efektiivsemaks ehk kuidas kaotada ära tunnist ebaefektiivne aeg?

Proovisime sel aastal põhikoolis ühel päeval lõimitud ühistunde, kuid see idee vajab veel arendamist. Samas on mõtted ka ennastjuhtival õppijal ehk siis kuidas jõuda nii kaugele, et õpilane eesmärgistab ja hindab ise oma õppimist ja õpetajad on sellel teekonnal õpilastega kaasas ja toetavad ning juhendavad, mitte ei ütle ette ega otsusta lapse eest.“

Tarvo Siilaberg, TLPK direktor:

„Septembrist 2019 tegutseb TLPK põhikool ka Põlva linnas. Koostöös kohaliku kogukonna ja EELK Põlva püha Neitsi Maarja kogudusega ning kohaliku omavalitsuse toel avame õppekoha Põlvas. Esimeste kohalike vanemate ja õpetajate otsusel sai õppekoha nimeks Jakobi kool. See viitab Põlva kandist pärit kiriku- ja kooliõpetajale ning rahvavalgustajale Jakob Hurdale. Klassi kaupa kasvava põhikooli koduks saab ajalooline pastoraadihoone Põlva kesklinnas.

Õppetöö Jakobi koolis lähtub TLPK mudelist, kuid Põlva koolis pööratakse erilist tähelepanu ka Vana-Võrumaa kultuuripärandile, mh Võru keele õppimisele.

TLPK vaatab õppeaastasse 2019/2020 tänu ja rõõmuga, kuid teadmisega, et ollakse keset haridusasutuse ülesehitustööd. Uue õppeaasta sisulised eesmärgid keskenduvad koostöise õpetamise ja õppimise rakendamisele, kujundava hindamise metoodika parendamisele ning TLPK eri tegevussuundade mitmekesiste koostöövõimaluste kasutamisele. Et oleme lasteaed-põhikool, siis ootame huviga uue seaduse – alushariduse seaduse – menetlemise raames algavaid arutelusid, milles osaleme HTM-i strateegilise partneri, Eesti kristlike erakoolide liidu kaudu. Samuti toob algav õppeaasta ilmselt selgust, kuhu on jõudnud riiklik õppekava arendus hindamispõhimõtete ja ainekavade ümberkujundamise osas.“

Virge Sommer, Tallinna soome kooli õpetaja:

„Algava õppeaastaga seoses on meie koolil suur ootus, et lõpuks ometi laheneks Soome riigi antava toetuse suurus välismaa soome koolidele. Juba mitu aastat on seis segane ja praegu saavad Soomes paikneva riigikooliga samaväärset toetust vaid need õpilased, kelle kodukohana on märgitud Soome. Meie koolis aga õpib soome õpilasi, kes elavad juba aastaid Eestis. Nendele pakutava toetuse määr on oluliselt väiksem. Samas kulub koolil raha sama palju (enamgi veel) kui Soomes tegutseval riigikoolil.

Meie õpetajad tulevad valdavalt Soomest, õppematerjalid tuleb tellida lahe tagant, tasuma peab kooli ja spordisaali eest. Ka Soomes vahetus hiljuti valitsus, seega võib arvata, et uue haridusministri ametisse astumisega pikeneb ooteaeg veelgi. Oleme siiski lootusrikkad ning arvame, et kuna Eesti on Soomele niivõrd lähedane ja oluline riik, peaks kauaoodatud vastus olema meie koolile positiivne. See lisaks meile kindlustunnet eriti just pikemaaegsete plaanide tegemisel ja elluviimisel.“