Soome Instituut rajab idavirulastele haridussilda Soomega

Soome Instituut algatas kevadel pool aastat kestva koolitusprojekti Ida-Virumaa venekeelsetele koolijuhtidele, õppealajuhatajatele ja õpetajatele. Eesmärk on tutvustada Soome kooli filosoofiat ja väärtusi.

Projekt on mõeldud Narva, Kohtla-Järve ja Sillamäe vene koolidele ning seda viivad läbi Soome eksperdid, kes oskavad vene keelt.

Soome Instituudi programmijuht Rahel Lindpärg rääkis, et alustuseks tutvustasid instituudi esindajad projekti Narva linnavalitsusele, otsides seal ideele toetajaid. Mõte oli narvalastele vastuvõetav ja linnavalitsus pakkus ka teemasid, mida käsitleda, nagu õnnelik kool, uued meetodid, töö HEV-lastega, muudatuste elluviimine, Soome koolisüsteem ja selle juhtimine ning õpetaja roll juhendaja, suunaja ja hea sõbrana.

Lindpärg rääkis, et algul plaaniti alustada katseprojekti Narvast ja hiljem laiendada seda üle Ida-Virumaa. Osalejaid hakati otsima eelmise aasta lõpus. Seejuures oli suureks abiks Narva linnavalitsus ning kohe haarati kaasa ka teiste Ida-Virumaa linnade venekeelsed koolid.

Uudne ja põnev projekt

Kõigepealt tuli Soome eksperdid viia kurssi siinsete oludega. Peagi selgus, et ühest õppereisist jääb väheks ning osalejatele on vaja mentoreid. Jõuti otsusele, et pärast õppereisi tuleb korraldada töötube, et tekiks võimalus muudatustest ja kogu ettevõtmisest rohkem rääkida. „See on meile uudne ja põnev projekt, esimene nii pikaajaline ja niivõrd süvitsi minev ettevõtmine,“ sõnas Lindpärg. „Soovime, et koolijuhtide kaudu jõuaks programmist saadav kasu õpetajate ja õpilasteni.“

Programmis osalevad 15 kooli pedagoogid. Neilt uuriti, mis on nende jaoks kõige olulisemad teemad kooli arengus või kas nad loodavad mõnele oma arendusprojektile tuge saada.

Programm, mis algas veebruaris infopäeva ja avaseminariga, kestab kuus kuud ning sisaldab nii juhtimis- kui ka pedagoogikateemasid. Keskmes on Soome koolide väärtused, usaldus ja avatus, õpetaja roll, õpilaste, sh erivajadustega laste kaasamine, kujundav hindamine, õnnelik kool ja positiivne juhtimine jms. Ettevõtmise kulminatsiooniks kujunes kolmepäevane õppereis märtsis Soome, mille jooksul külastati koole. „Osalejad said näha, et Soome kooli tugisambad on usaldus õpetajate ja õpilaste vahel, võrdsed võimalused ning lähtumine õpilasest ja tema vajadustest,“ rääkis Lindpärg, kelle sõnul täitis õppereis oma eesmärgi.

Tutvumisreis Soome

Soomes käis 34 idavirulasest pedagoogi, kes olid valmistunud ja häälestatud õppereisiks, kuna neile oli antud küsimusi, millele mõelda, ning ülesanne teha tähelepanekuid ja leida koolide külastustel võrdlusmomente. Külastati põhikoole, gümnaasiume ja elitaarse suunitlusega koole ning kakskeelset soome-rootsi kooli, kuna programmi üks teema oli mitmekeelsus ja -kultuursus. „Eesmärk oli näidata, kuidas Soomes õpetatakse transkeelsuse põhimõttel emakeelt ja soome keelt ühekorraga,“ rääkis Lindpärg.

Igale sõnavõtule ja külastusele järgnes palju küsimusi, ahaa-kogemusi ja arutelusid. „Nad olid aktiivsed ja motiveeritud,“ sõnas Lindpärg.

Soome vene koolis, mis on vene keele kallakuga riigikool, külastati tundi, et tutvuda kooli projektiõppevõimaluste ja tulevikuplaanide, tugisüsteemide ja palju muuga.

Helsingi ülikooli töörühm tutvustas lõunanaabritele Vuosaare koolis läbi viidud mitmekeelsuse projekti. Seal on eksperdid koostöös õpetajatega kasutanud õppimise huvides õpilaste kirevat keele- ja kultuuritausta. Palju huvi tekitas idavirulaste seas transkeelsus.

Haukilahti koolis külastati 7.–9. klassi tunde ning jälgiti metoodikaid. Kooli direktor Elena Savolainen rääkis külalistele, kuidas toetatakse erivajadustega lapsi ja tutvustas positiivse pedagoogika põhimõtteid. Eesti pedagoogid said küsitleda õpilasi ja kuulda nende kohanemisest Soome koolis.

Sipoo gümnaasiumis räägiti külalistele rootsikeelse piirkonna koolidest ning soomerootslaste kooliteest.

Külaskäik Helsingi Soome ühiskooli andis ülevaate auväärse ajalooga koolist, mille missioon on hoida alal soome kultuuri ja keelt. Selles koolis õpitakse algklassidest alates mitut keelt. Kool allub riigile, saab õpilasi valida ning on väga heade õpitulemustega.

Õppereisi lõpetas Jyväskylä ülikooli professor Jouni Välijärvi, kes rääkis Soome kooli tasemest võrreldes rahvusvahelise tasemega.

Reisi järel on korraldatud töötubasid ja suheldud Soome mentoritega, kellel on projektis oluline osa. Mentorsessioonide korraldamiseks moodustati kolme kooli kaupa rühmad. Õppereisile järgnenud mentorsessioonidel ja maikuus Narvas korraldatud töötubades analüüsiti Soomes kogetut-kuuldut-nähtut.

Õnnelikum kool, rahulolevam koolipere

Mais Narvas toimunud seminari ja töötubade teemad olid positiivne juhtimine ja pedagoogika eesmärgiga õnnelikum kool ja rahulolevam koolipere. Eestvedajaiks olid mentorid, Soome koolide juhid Elena Savolainen, Katri Anttila ja õpetaja Vera Rytkönen. Eesti koolijuhid said seekord näpunäiteid positiivse juhtimise kohta, mängiti rollimänge, õpetajad said mõtteid positiivseks pedagoogikaks ja soovitusi, kuidas oma tuju ülal hoida.

Esinejailt küsiti, mida peaks Eesti koolis muutma, et see oleks sama hea kui Soome kool. Elena Savolainen vastas: „Meie arvates on kõige tähtsam õpetaja aja ja energia vabastamine kontrollimisest, inspekteerimisest ja tema loova kasvatustöö kontrollimisest. Kuna õpetaja teeb tööd, milleks tal on kutsumus, täiendab ta end meelsasti, et olla pädevam. Ka arendab ta oma õpetamismeetodeid, kui tal on vabadust seda teha.“

Kahepäevane seminar lõppes 30 direktorile, õppealajuhatajale ja õpetajale Vaba Lava kohvikus Cafe Norden. Üle 40 osalejaga kohvikukohtumisele kaasati ka linnakodanikke, aktiivseid lapsevanemaid ja noori. Kohtumise korraldas Põhjamaade ministrite nõukogu esindus Narvas.

29. augustil on Tallinnas projekti lõppseminar, kus on teemaks Soome kooli tulevik ja Soome arendusprojektid.

Programmi rahastab Soome Instituut Jenny ja Antti Wihuri fondist, Innove ja Integratsiooni SA. Partneritena toetavad Soome suursaatkond, Narva kolledž ning Narva, Sillamäe ja Kohtla-Järve linnavalitsus.

Programmi teemad

• Soome kasvatusfilosoofia ja kool kui sotsiaalne innovatsioon.
• Kool muutuvas maailmas ja koolijuhi roll kooli uuendajana.
• Kooli väärtused: avatud koolikultuur ja õnnelik kool.
• Kooli areng kaasava juhtimise abil.
• Õpetaja õppimise juhendajana ja õpilaste kaasajana.
• Kestva uuendamiskultuuri loomine, arengu juhtimine ja kommunikatsioon.
• Mitmekeelsus ja -kultuursus kooli ressursi ja rikastajana.
• Uued suunad Soome koolis: aineõpetuses ja töös erivajadustega lastega.

Osalejad Soome õppereisist

Mida uut teada said ja kas saad seda töös kasutada?

• Peamine on positiivne suhtumine lapsesse ja lapse hingeline heaolu. Kasutame pedagoogikas ja eripedagoogikas.
• Sain teada palju uut, mida võib oma koolis kasutada, näiteks projektiplokid. Väga meeldis, et koolis on palju vabadust, peame selle üle Eestis mõtlema ja ka omaks võtma.
• Kõige tähtsam oli positiivne suhtumine õpilastesse. Sellest hakkame oma kooli kollektiivis rääkima.
• Päris palju uusi ideid, mis tuleb tõsiselt arutluse alla võtta. Loodetavasti mõned realiseeruvad meie koolis. Väga kasulik, sissevaatav, inspireeriv ja tore reis.
• Sain teada, et Soome haridussüsteemi alustala on usaldus ja vastutus. Uus ilming oli transkeelsus.
• Sain teada, et õpetajat usaldatakse. Õpetajate ja kooli jaoks on tähtis õpilaste vaimne heaolu. Meeldis, et õpilast ei sunnita, vaid suunatakse. Olen oma töös juba ammu kasutanud seda põhimõtet – pealesurumine ei anna tulemust.
• Saime teada projektiõppest, proovime seda koolis natuke tõhusamalt kasutada. Läänemere teema on südamelähedane. Õpetaja on toetav, abivalmis ja pädev. Keskpunktis on õnnelik ja rahulolev õpilane. Kodutööde andmise süsteem ja hindamissüsteem. Kontrolli puudumine.
• Huvitavad olid külastatud inglise keele tund, Soome koolide süsteem, mobiilsed klassiruumind, õpetajate (Soome kooli) positiivsus. Proovin kõike, mida nägin, oma töös kasutada.
• Praktilised näited, uued mõtted kooli töökorralduse planeerimiseks, tutvusin Soome haridussüsteemiga, meeldis, et nähtud koolid olid erinevad. Sain kinnituse, et meil on palju ühist.
• Palju uut sain teada. Mulle meeldib aina enam Soome lähenemine õpetamisele ja uued pädevused kooliprogrammis. Mõtlen, milliseid elemente võiksime kasutada oma koolis. Ilmselt alustame õppeainete integreerimisega. Tänud korraldajatele töö eest!
• Sain teada, et Soome haridussüsteemi keskel on kõigepealt õpilane ning kõige olulisem eesmärk on tagada usaldusväärsed suhted. See on väga tore idee.
• Olin kuulnud, et koolil ja õpilasel on usaldusväärsed suhted. Nüüd nägin seda ise. Püüan rohkem usaldada oma õpilasi.