Väikese tantsukooli suured imed

25. mail oli Haapsalu kultuurikeskuse teatrisaal rahvast täis. Seal ei toimunud jooga- ega õudusfilmide festival ega ka roki- või bluusikontsert. Küll aga surisesid kaamerad, valguspuldis askeldasid teadlike nägudega mehed ja laval lõi peatselt särama efektne laservalgussõu. Sisendusjõulise muusika saatel hakkas pihta lavastuslik tantsukontsert „20 liikuvat mõtet“: oma 20. sünnipäeva tähistas tantsukool T-Stuudio. See on märkimisväärselt pikk aeg ühe eraalgatusliku tantsukooli jaoks, mis on täitnud kõik need aastad tühimikku, mida keegi teine pole täita võtnud.

Mis kool on T-Stuudio?

1.–12. klassi õpilastele mõeldud T-Stuudio loodi 1999. aastal Haapsalu kultuurimaja tantsuringina. Mõne aasta pärast sai sellest MTÜ T-Stuudio, kuna nii oli võimalik õpetama kutsuda professionaale üle Eesti. Kokku on T-Stuudios 20 aasta jooksul tunde andnud kas iga päev või projektides, töötubades ja laagrites 42 tantsuõpetajat, nende hulgas sellised tuntud nimed nagu Jüri Nael, Anti Kobin, Tarmo Tagamets, Mart Kangro jt. Stuudiole panid aluse kolm entusiastlikku haapsallast: Mairi Grossfeldt, Kai Tarmula (praegu Pärnus) ja Jarmo Karing (praegu Sauel). Plaanis oli teha midagi omamoodi, pakkuda Haapsalu lastele võimalusi, mida tol ajal siinkandis polnud ega ole ka praegu. Haapsalu õpilased on saanud tegelda küll rahvatantsu, iluvõimlemise ja tänavatantsuga, aga T-Stuudio on pakkunud võimalust õppida sootuks teisi tantsustiile: kaasaegne tants, loovtants, džässtants, show-tants. Selle tantsukooli vajalikkust näitab juba ainuüksi õpilaste arv: koolis õpib 50–60 noort kolmes vanusegrupis, mis on olnud väga püsiva koosseisuga. Üldiselt on nii, et kes kord alustanud, on käinud aastaid, sageli gümnaasiumi lõpuni. Kindlasti on olnud soovijaid rohkem kui tantsukoolis kohti, aga kooli võimalused on kahjuks piiratud. Kool tegutseb suuresti entusiasmist, see pole kellegi põhitöö. Seepärast pole ka laienetud, kvantiteedist tähtsamaks on peetud kvaliteeti.

Sidemed loevad

Kümmekond viimast aastat on tantsukooli juhtinud Mairi Grossfeldt, kes on ainsana alustajaist paikseks jäänud. Umbes sama kaua on tantsijate ridades näha gümnasistidest noormehi – lausa terve grupp. Uskumatul kombel on tantsutrennid osutunud noormeeste seas väga populaarseks, sest kord proovima tulnud, saavad nad aru, et see on füüsiliselt vaat et raskemgi, kui näiteks korvpalli mängida, ning boonuseks on hea seltskond. Poisse pole kunagi olnud lihtne tantsima meelitada, aga Mairi põhitöö Läänemaa ühisgümnaasiumi huvijuhi ja õpetajana on andnud selleks hea võimaluse. Tema on toonud T-Stuudiosse õpetajateks ka erineva tantsukäekirjaga professionaale, sest kohapeal neid lihtsalt pole. Näiteks viimaste aastate põhiõpetajad on olnud Eestis väga tunnustatud koreograafid Annika Viibus (Pärnu), Karoline Suhhov (praegu Tallinn) ja Evelyn Piirak (Pärnu). Vähe oluline pole seegi, et Annika ja Evelyni tantsuõpetaja Pärnus oli Kai Tarmula, üks T-Stuudio algatajaist. Hiljem oli Annika juba Karoline õpetaja. Sidemed loevad.

Tunnustus versus õppimine

Targalt valitud tantsuõpetajad ja südamega tehtud töö on tõstnud tantsukooli taseme silmapaistvalt kõrgele. Kuigi võistlemine pole kunagi olnud T-Stuudio prioriteet, on esinemiskogemuse saamiseks osaletud nii „Koolitantsul“ kui ka „Kuldsel karikal“, millega on kaasnenud ka auhinnad. „Koolitantsult“ on korjatud eripreemiaid, nominenditiitleid ja ka üks laureaaditiitel. Võistluselt „Kuldne karikas“ on toodud kaasa auhinnalisi kohti, lisaks on pälvitud tunnustust muudeltki võistlustelt. Aga see ei ole teinud uhkeks. Pigem on võistlustel käimine võimalus näha tantsuparemikku, enda taset teiste omaga võrrelda ning saada inspiratsiooni. On õpitud ka kaotama, seegi on osa lapse arengust. Iga võistluspäev on nagu üks korralik õppepäev.

Moto „Mõte liigub“

T-Stuudio moto on „Mõte liigub“, rõhutamaks vaimu ja keha võrdse arendamise tähtsust ja seda, et liikumise käivitab alati mõte. Liikumine paneb omakorda mõtte liikuma. Tantsijad peavad sageli oma liikumist ise mõtestama, tantsuloojad arutavad noortega, millist sõnumit üks või teine tants kannab. Juba päris väikesed peavad ka ise tantsuliselt improviseerima, mõtlema loovalt. Tantsukool ei ole pelgalt trenn, kus voolab higi, vaid töötab ka vaim ja lendab loovus.

Seda silmas pidades on mõistetav, et tantsukooli igakevadised kontserdid on olnud läbimõeldud terviklavastused. Seekordne kontsert oli tagasivaatav ja nostalgilise hõnguga ning paaris tantsus lubati lavalaudadele ka vilistlased. Äratundmisrõõmu pakkusid vanemad tantsud, mis T-Stuudios ajalugu teinud, näiteks „Kaval rehane“ (E. Piirak, „Koolitants 2013“ finalist) ja „Udu“ (K. Suhhov, „Koolitants 2017“ finalist ja „Kuldne karikas“ 2017 III koht). Loomulikult oli laval ka selle aasta üks tippudest „Sahmak sõprust“ (A. Viibus, „Koolitants 2019“ nominent). Tähelepanuväärne oli noorte enda loodud tants „Eksinud õnn“, samuti selleaastase „Koolitantsu“ nominent. See näitab, et T-Stuudio on kõndinud õiget teed mööda: kujundanud ja suunanud noori olema loovad, julged, algatusvõimelised, koostöövalmid, lihtsalt paremad inimesed. Sellest annab tõestust ka pärast kontserti saabunud soojasõnaline kiri, mis võtab kokku olulisema T-Stuudio töö tulemusest: „Ma loodan, et aimate ise ka, kui palju noori inimesi olete suure I-tähega inimesteks kasvatanud, õpetanud neile enesekindlust, esinemisjulgust ja julgust olla nemad ise. Ja mis kõige olulisem – kui paljudele olete eluteele andnud kaasa õiged väärtused juurtest, kogukonnast ja üksteise hoidmisest.“

Kogukonna osa

Tõepoolest, ka kohaliku kogukonna elus on T-Stuudio alati kaasa löönud. Ilmselt kõigil Haapsalu õudusfilmide festivalidel on tantsijad vabatahtlikena abiks olnud, rääkimata ülesastumistest festivali avaüritustel. Kuulsaks on saanud T-Stuudio abil lavastatud ja korraldatud linnapea vastuvõtu kontsertaktused vabariigi aastapäeval. Eraldi märkimist väärib esinemine Gerda Kordemetsa EV 100-le pühendatud lavastuses, rääkimata paljudest muudest ülesastumistest tähtpäevadel ja sündmustel, mis Haapsalus toimunud on. Eks neil põhjustel ole tantsukool valitud mitmel korral ka aasta kultuuritegijaks ja esindusgrupiks välismaal, sõpruslinnas Renzburgis. T-Stuudio on kohaliku kultuuripildi väljapaistev osa.

T-Stuudio õpetajad, kes kaugemalt Haapsallu tunde andmas käivad, on leidnud rakendust ka Haapsalus laiemalt. Näiteks annavad Karoline Suhhov ja Annika Viibus lavakunstitunde Läänemaa ühisgümnaasiumis ja on olnud koreograafid kooli kahes muusikalis, mis riigi tasandilgi palju tunnustust pälvinud. Annika Viibus pärnakana sai aga paari aasta eest tunnustuse sootuks Läänemaal – valiti aasta kultuuritegijaks.

Side ei ole katkenud ka vilistlastega. Tantsijad, kes kunagi on T-Stuudios käinud, on meelsasti abiks ühel või teisel moel: kujundavad T-Stuudio plakateid ja kavalehti, on fotograafideks kontsertidel. Rääkima sellest, et nii mõnigi vilistlane on tantsu- või lavakunstitunde andmas käinud. Keity Pook sai tantsukoolist tõelise tuule tiibadesse ja omandab tantsuerialal magistrikraadi Londonis, tema väike õde tantsib aga T-Stuudios. See on tavaline, et nooremad õed-vennad vanemate jälgedes T-Stuudiosse jõuavad.

Seega, mida tugevamalt juurdutakse kodukohas (või saab mõni koht justkui koduks), seda tõenäolisem on, et tullakse tagasi, või vähemalt pannakse õlg alla ning ollakse südamest abiks. T-Stuudio on nagu omamoodi väike tõmbekeskus, mis toob ääremaale silmapaistvaid loomeinimesi ning on kirjutanud ennast ning seeläbi ka Haapsalu paljude südamesse. Üks väike tantsukool võib korda saata päris suuri imesid.