140 uut artiklit Vikipeediale

23. aug. 2019 Piret Järvela Kadrioru saksa gümnaasiumi emakeeleõpetaja - Kommenteeri artiklit
KSG õpilased tutvumas Vikipeedia artiklite koostamise põhimõtetega. Foto: arhiiv

Algatasime Kadrioru saksa gümnaasiumis ettevõtmise, et iga gümnasist kirjutab üksi või paaristööna Vikipeediasse artikli.

Ülesanne täitis nii digihariduse õppekava kui tekstiloome arendamise elulist eesmärki. Vikipeedia on ju õpilase üks lemmikallikatest, kust ta teavet otsib. Samas ei mõelda tavaliselt, kuidas info sinna (või teistesse allikatesse) jõuab. Eesti Vabariigi 101. sünnipäeva puhul soovisime, et Kadrioru saksa gümnaasiumi õpilased kirjutaksid Vikipeediale vähemalt 101 artiklit. Kooli poolt said eestvedajateks emakeeleõpetajad Piret Järvela ja Laura-Liisa Perova ning ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Mihkel Kõrbe, Vikipeediast oli koostööpartner Ivo Kruusamägi. Planeerimisest lõpuürituseni kulus viis kuud.

Jaanuaris toimus kolm õpituba, kus Ivo Kruusamägi kõikidele gümnaasiumiklassidele põhiteadmisi jagas ja Vikipeedia filosoofiat tutvustas. Seejärel said õpilased ülesande endale teema valida. Pealtnäha lihtne asi ei osutunudki nii kergeks, sest artikli teema võiks autorile siiski huvi ka pakkuda ning selle kohta peaks piisavalt materjali leiduma. Artikli koostamiseks oli aega kaks kuud ja selle eest saadi eesti keele kursusesse arvestuslik hinne. Artikleid valmis üle 140, teemasid oli väga erinevatest valdkondadest, ka tekstide pikkus ja kvaliteet erinesid. Kokkuvõte ja lõpuüritus, mil nii Vikipeedia esindaja kui kool parematele autoritele tunnustust jagas, toimus Euroopa päeval 9. mail.

Õpilased tunnistasid, et ülesanne tundus algul lihtsam, kui see tegelikult oli. Esialgu valmistas raskusi etteantud vormi järgimine. Allikate refereerimine ladusas sõnastuses nõudis omajagu vaeva, viidete ja linkide lisamine tähelepanu. Süvenemine oli paljudele kõige keerulisem ülesanne.

Õpetajatena kavatseme tegevust jätkata – järgmisel aastal 102 artiklit. Usutavasti õppisid 10. klassi autorid viitamist ja refereerimist, mis neile uurimistöö kirjutamisel kasuks tuleb. Pärast esimest katsetust peame plaani, kuidas juurutada artikli kirjutamist õppetöö osaks nii, et lõimida seda eri aastatel kindlate õppeainetega – et õpilane peale faktide leidmise ja interpreteerimise oskaks neid ka terviktekstiks luua, et keeleline küündimatus ei kataks häid mõtteid klišeelike väljenditega. Ka Vikitsitaatide keskkonna kasutamise mõte paelub.

Kadrioru kooli kogemus on ehk ka teadvustamine vabatahtliku töö teistlaadsest, vaimsest võimalusest.


KOMMENTAAR

Ivo Kruusamägi, Vikipeedia toimetaja:

„Eestikeelse Vikipeedia koostöö ülikoolidega on juba kümmekond aastat vana ja praeguseks oleme jõudnud sinna, kus ülikoolid on Eestis kõige aktiivsemad Vikipeedia tutvustajad. Üldhariduskoolidega on aga lood keerulisemad. Peamise põhjusena võib välja tuua asjaolu, et kuigi vikiartiklid näivad põgusal vaatlusel lihtsad, on ootused nende kvaliteedile väga kõrged. Nii eeldab kooliõpilastele seesuguse ülesande seadmine kooli tuge ja asjast huvitatud õpetajate olemasolu.

Vikipeedia koostamine nõuab muuhulgas oskust andmeid leida ja hinnata nende usaldusväärsust, mis infokülluse ajastul ei ole sugugi triviaalne. Vikipedistide jaoks on probleemiks eelkõige algandmestiku kehv kvaliteet. Noori üllatab ka see, et teema ise on hulga komplitseeritum, kui esmapilgul tunduda võib.

Veebientsüklopeediaga seotud eksiarvamuste seas tõuseb esile küsimus kõigi võimalusest panustada. Seda kiputakse tõlgendama viisil, et igaüks saab artikleid rikkuda. Tegelikult tähendab „kõigi võimalus muuta“ pigem seda, et igaüks saab vigadele tähelepanu juhtida. Rääkides aga vikipedistidest ehk püsiautoritest, peaksime meenutama, et tegemist on inimestega, kes on valmis oma vabast ajast aktiivselt panustama entsüklopeedia loomisse ning kes sellist tegevust naudivad. Kuigi kõigil on võrdne võimalus nende seltskonnaga liituda, meelitab see ilmselgelt ligi pigem akadeemiliselt väga võimekaid.

Ühtlasi toob selle entsüklopeedia avatud loomus kaasa vajaduse hoida üleval ka poolikuid artikleid, sest ainult siis on teistel võimalus neid edasi arendada. N-ö lõpetatud artiklite ja Vikipeedia tööprotseduuridega tutvumise järel oleks aga kohasem väita, et vikiartiklite näol on tegu kollegiaalhindamise (peer review) protsessi läbinud ülevaateartiklitega. Millegi sellise õpetamine kooliõpilastele on tõsine väljakutse ja seetõttu tervitan igati Kadrioru saksa gümnaasiumi algatust. KSG õpilaste vikiartiklid leiab aadressilt https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:KSG.“


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!