Kaks kuud Tai lasteaias

Lasteaiapere sööklas. Oluline on tänada toidu eest. Silja Järve wai kru (austame õpetajat) päeval kingiks saadud lillekompositsiooniga, mille lapsed tegid banaanilehtedest keeratud tuutu sisse. Minimalistlikult sisustatud klassiruum on lõunauinakuks valmis sätitud. Info-ja tagasisidevihikuid lasteaias õpitu kohta täidavad õpetajad iga päev. Esiplaanil on kõlakauss, mida õpetajad kasutavad meditatsioonihetkedel. Klassiruumide pikenduseks on avar terrass. Laste kunstitööd on vanematele vaatamiseks välja pandud.
Aprillist juunini oli mul Tallinna ülikooli alushariduse pedagoogi magistriõpingute raames võimalus veeta kaks kuud praktikal Tai kuningriigis Chiang Mai linnas Tonkla erakooli lasteaias. Töötan lasteaiaõpetajana 2004. aastast, mistõttu oli huvitav näha, kuidas tegutseb lasteaed meist hoopis erinevas kultuuris, ning oma senine töökogemus uude konteksti panna.
Chiang Mai linnas tegutsevat Tonkla erakooli peetakse oma uuenduslikkuse tõttu üheks parematest koolidest Tais. Kooli juhtkond on seadnud eesmärgiks rakendada sealses konservatiivses haridussüsteemis Skandinaavia riikide eeskujul liberaalse kooli mudelit. Tonkla tähendab tõlkes idanema, niisiis on õpetajad aednikud, kelle käe all lapsed nagu taimed idanevad. Põhjamaadest, eeskätt Soomest soovitakse eeskuju võtta meie heade PISA testide tulemuste tõttu. Erinevalt teistest Tai lasteaedadest, kus tähti ja numbreid hakatakse lastele õpetama juba sõimerühmas ja mudilastele pannakse ka hindeid, arvestatakse selles õppeasutuses lapse individuaalset arengutaset ning hinnete panemise asemel antakse hinnanguid. Kool jälgib budistlikke tavasid, kuid pole religioosne.
Tonkla kuueklassilise kooli juurde kuulub ka lasteaed, kus käivad 1,5 kuni 5–6 aasta vanused lapsed. Lasteaias on 19 rühma, igas rühmas 27 last ning üks tai rahvusest õpetaja ja assistent. Õppetöö toimub alates sõimest 50% ulatuses inglise keeles. Keelekümblustunde „Fun with English“ („Lõbus inglise keel“) ja häälikuõpetuse tunde viivad iga päev läbi kaks inglise keele õpetajat, kelle hulgas on õpetajaid nii Taist kui ka maailma eri paigust.
Tais on haridus lasteaiast kõrgkoolini tasuline ning leitakse, et paremat haridust pakuvad just erakoolid. Lapsevanemad arvestavad sellega pere eelarvet planeerides ning heasse kooli ollakse valmis läbi liiklusummikute iga päev sõitma. Lisaks kohatasule peab pere ostma koolivormi, kooli sümboolikaga saunalina ja voodipesu, lapse arengu hindamise ja infovahetuse vihikud ning tasuma toidu eest.
Õppeaasta kestab Tais aprillist märtsini. Nii lastel kui ka õpetajatel on puhkust kahe õppeaasta vahel 20 päeva.
Päevakava on tihe
Kui Eesti lasteaedades teadvustatakse koolistumise ohte ning püütakse neid vältida, siis Tais meenutab lasteaiapäev koolipäeva: üks õppetegevus järgneb teisele ning vabamängu aega on võrreldes Eestiga vähe.
Lasteaiapäeva tegevused kestavad kella 8.30–15.30-ni, päevakava on tihe ja erineb oluliselt meie omast. Toon näiteks 5–6-aastaste tüüpilise päeva.
Kell 8–8.30 lapsed kogunevad. Lapsi tervitab kooli väravas õpetaja, kes annab klassides ootavatele rühmaõpetajatele raadiosaatja kaudu teada lapse saabumisest. Lapsevanem saadab lapse väravani, kus teda võtab vastu assistent või administraator. Last kraaditakse, vaadatakse tema kurku ning desinfitseeritakse käed. Lapsel on kaasas ratastega kott päevaks vajalikuga (vahetusriided, hambahari, saunalina, piimapakid, info vahetamise vihik), mille ta tõstab oma isiklikku korvi. Lapsevanem ja rühmaõpetaja ei pruugi päeva jooksul kohtuda, infot vahetatakse peamiselt kirjalikult info vahetamise vihiku abil.
8.30–9.20 viib õpetaja lapsed õuealale, kus tema juhendamisel tehakse peamiselt liikumistegevusi. Ka inglise keele tunnid võivad toimuda õues. Igal hommikul jälgitakse hoolega õhusaasteindeksit. Kui selle tase on ohtlikult kõrge, ei tohi lapsi terve päeva jooksul õue viia. Minu sealviibimise ajal tõusis indeks 147-ni (Eestis oli sel ajal 35). Õhusaaste on tingitud kulupõletamisest ja tohutust autode hulgast, see leevenes vihmade saabumisega. Õuealal mängivad lapsed paljajalu, klassiruumidesse minnes pesevad nad budistliku traditsiooni kohaselt jalad puhtaks.
Järgneb 15-minutiline piimapaus. Tai valitsus jagab igale lapsele kuus kastitäie kõrgpastöriseeritud piima pakikesi. Koolipäeva jooksul on riigi kõigis õppeasutustes ette nähtud kaks piimapausi.
Järgmised kümme minutit uurivad lapsed raamatuid. Tonkla koolis on raamatute tutvustamine ja laste lugema suunamine tähtsal kohal. Kooli raamatukogust saab meelepäraseid raamatuid ka klassiruumi laenutada ja õpetajad loevad neid vahehetkedel lastele ette.
9.50–10.20 on inglise keele häälikuõpetuse tund, kus osaleb kogu rühm. Kasutusel on Jolly Phonicsi metoodika, kus iga häälikut ja selle kirjapilti õpitakse mängude-tantsude abil.
10.20–11.20 on „Fun with Englishi“ tunnis iga nädal uus teema ning vahelduvad mitmesugused tegevused, nagu õppemängud, vestlemine, meisterdamine.
11.20–11.30 viib rühmaõpetaja läbi budistlikke rituaale.
11.30-12.20 toimub tai keele tund, mis sisaldab kultuuri, looduse jne teemasid.
12.20–12.50 süüakse sööklas ühiselt lõunat. Põhitoit on riis mitmesuguste lisanditega. Laps hoiab paremas käes lusikat ja vasakus kahvlit, millega ta toidu lusikale lükkab. Tähtis on enne ja pärast sööki tänada. Lapsed viivad ise oma nõud kraanikaussi ja loputavad ära, hiljem pestakse need nõudepesumasinas üle. Eneseteenindusoskustele pannakse väga suurt rõhku.
12.50–13.20 käiakse duši all, pestakse hambad ja vahetatakse riided. Õues on sooja kuni 40 kraadi ning ruumides pole konditsioneere, et lapsed kohaneksid kliimaga, mistõttu nad higistavad palju.
Edasi lähevad väiksemad lapsed magama, unejutuks ja magamiseks on arvestatud poolteist tundi. Vanemate rühmade lapsed lõunauinakut ei tee.
13.20–14.20 käiakse kord nädalas ujumas või minnakse kooli parki. Selleks pannakse jalga kummikud ning kantakse peale putukatõrjevahendit.
14.20–14.50 pakivad lapsed asjad kokku ning on piima- ja snäkipaus. Kooli poolt pakutakse puuvilju, lastel endil on kaasas küpsiseid, krõpse, pontšikuid.
15–15.30 on inglise keele tegevus. Kolm korda nädalas tantsitakse ühiselt YouTube’i lastelaulude saatel. Muusika tuleb kõlarist, eestantsijad on inglise keele õpetajad. rühmaõpetajad lisavad muusikale rütme marakate ja tamburiinidega. Muusikatunde neil eraldi pole ning muusikaõpetuse ülesehitamine YouTube’ile tundus võõras ja hirmutav, samas kui tai pärimuse põimimine tegevusse oli kodune nagu Kopli lasteaias. Tunnen uhkust, et Eesti lasteaedades on muusika- ja liikumisõpetajad ning muusikasõbrad ei mahu lauluväljakulegi ära.
Lisaks korraldatakse Tonkla lasteaias mitmesugustel teemadel projektipäevi ning õhtupoolikul pakub kool lisatasu eest ka huviringe (kokandus, ujumine, inglise keel), kus osaleb valdav osa lastest. Pärast koolipäeva peavad lapsed kodus ära tegema õpetajate antud kodused ülesanded.
Rutiin loob meelerahu
Hoolimata tihedast päevakavast minnakse ühelt tegevuselt teisele üle väga sujuvalt, kiirustamata ning kõik toimub kindla rütmi ja kokkulepetega. Kogu koolis kasutatakse sarnaseid rütmisalme ja kõlakaussidega meditatsioonihetki. Rütmisalmid on kõikvõimaliku tegevuse jaoks: püstitõusmine, istumine, koristamine, rivisse minek jne. Samu salme kasutavad nii tai kui ka inglise keele õpetajad, kõik inglise keeles. Meditatsioonihetki harjutatakse alates sõimerühmast ning iga vanuseastmega vaikuseaeg pikeneb. Lapsed istuvad kokkulepitud kohtadel, õpetaja lööb kõlakaussi. Kui kostab esimene heli, peavad lapsed sulgema silmad ning olema vaikuses. Kui õpetaja lööb kõlakaussi teist korda, on see märguandeks, et silmad võib avada. Selgelt on näha, kuidas koolis on läbi mõeldud, miks mingi tegevus vajalik on ja mida soovitakse sellega saavutada. Et meditatsioon toimiks, nõuab see õiget häälestatust ka õpetajalt. Lapsed on harjunud kindla rutiini ja rütmiga ning on suutelised pikalt kokkulepitud paigas istuma ja olema kannatlikud. Vajalikud toimingud kulgevad lõpuks automaatselt ning kord ja rütm tagavad meelerahu. Jonnivaid lapsi ma Tai lasteaias ei kohanud. Negatiivsete emotsioonide väljanäitamine pole sealses kultuuris sobilik, nii et see on ilmselt ka koduse kasvatuse tulemus.
Tai kooli eripärad
Vabamängu aega päevakavas ei ole, kuid Tonkla koolis rõhutatakse, et mängimine on aju lemmikviis õppida ning kõik õppetegevused peavad olema väga mängulised. Tai kolleegid olid üllatunud, et Eestis on lastele koguni koolieelse lasteasutuse riikliku õppekavaga ette nähtud aeg mängimiseks.
Klassi sisustus on minimalistlik, avariiulitel on mõned mängud nappideks vabamängu hetkedeks. Õues on mitmesuguseid mänguväljakuid ning kooli territoorium on avar ja roheline – õpetajad kasutavad selle võimalusi usinalt.
Eestis on lasteasutuse üks kvaliteedinäitaja õpetajate ettevalmistus, kvalifikatsioon ning ülikoolide ettevalmistust saab usaldada. Tai haridussüsteem, nagu ka õpetajate ettevalmistus ülikoolis, on konservatiivne, mistõttu Tonkla kooli juhtkond eelistab tööle võtta pigem teiste erialade inimesi. Peamine kriteerium töölevõtmisel on avatus ja valmisolek õppida tegema nii, nagu selles koolis tavaks on. Inglise keele õpetajatel peab olema oma erialal bakalaureusekraad ning läbitud keeleõpetaja kursused.
Laste arengu hindamisel on erialase hariduseta õpetajatele abiks kooli enda välja töötatud detailne mõõdik.
Et päevarütm kordub päevast päeva, toimib õpetaja ja assistendi koostöö rühmas väga sujuvalt. Samuti oskab õpetaja vajadusel teisi klasse suunata. Kord aastas toimuvad lastevanematega arenguvestlused.
Väärtuslik kogemus
Välispraktika käigus sain töötada assistendina ja viia läbi häälikuõpetuse tunde. Tundsin, kui keeruline on õpetada korraga suurt klassi, seda enam, et Eestis olen harjunud väiksemate rühmadega. Alguses tundus ulmeline kahe-kolmeaastastele inglise keeles häälikuõpetust teha, ent otsustasin mitte alla anda ja sain hakkama. Samas sain aru, kui palju rohkem oleksid lapsed omandanud väiksemas grupis. Panin tähele, et kuni ma veel ei osanud kasutada sealseid rütmisalme, lapsed ei kuuletunud. Kohe, kui olin omandanud neile harjumuspärased „võlusõnad“, suutsin end kehtestada.
Mulle jättis sügava mulje, kuidas kogu kool astus kokkulepete järgimisega ühte jalga, millega loodi lastele turvaline raamistik.
Püüan nüüd ka oma rühma ellu tuua rohkem rahunemishetki ja vaimset tervist toetavat rütmi. Kindlasti kavatsen jätkata keskkonnahariduse teemadega, sest saastunud õhk, pea olematu prügi sorteerimine ning kilekottide ja ühekordsete nõude liigkasutamine, mida Tais kogesin, pani mind veel rohkem keskkonnaprobleemidele mõtlema. Õppetegevused jäävad ka edaspidi mänguliseks ning kindlasti peab lastel olema aega ka lihtsalt mängida.