Kas Juku ja Juhan saavad koos õppida ehk Rahvusvahelise turismialase e-õppe õppetunnid

Soome, Eesti ja Läti kõrgkoolid on töötanud ühisprojektis välja rahvusvahelise õpimooduli turismitöötajate eeldatavate pädevuste ühtlustamiseks Kesk-Läänemere piirkonnas. Kuigi tasuta kursustele registreerus ka hulk turismisektori praktikuid, jõudis neist lõpusirgele vaid neli. Kuhu nad kadusid ja mida järgmine kord enesetäiendajate e-õppes teisiti teha?

Turismimajanduse osatähtsus Eesti SKP-s ja tööhõives on ligi 8%, kuid töö on pigem hooajaline ja suhteliselt madalalt tasustatud, mis toob kaasa tööjõu voolavuse. Ettevõtetel on keeruline leida motiveeritud pädevaid töötajaid. Nõuded tööjõu kvaliteedile aga kasvavad, üha olulisemaks muutub stabiilne ja võrreldav oskuste tase turismipiirkonna laiemas geograafilises tähenduses. Soome, Eesti ja Läti kõrgkoolid andsidki probleemi lahendamisse oma panuse ja lõid projekti „Rakenduskõrgharidus turismimajanduse edendamiseks“ käigus rahvusvahelise õpimooduli turismitöötajate eeldatavate pädevuste ühtlustamiseks Kesk-Läänemere piirkonnas.

Koostöös turismisektori praktikutega valmis kaheksast kursusest koosnev ingliskeelne e-õppemoodul („Turismitoote ja elamuse disain“, „Digitaalne turundus ja sisuloome“, „Kliendisuhtlus rahvusvahelises turismis“, „Ettevõtlikkuse ja loovuse kujundamine“; „Konkurents ja koostöö“, „Tulemuslik müük turismis“; „Turismi planeerimine ebakindluse ajastul“ ja „Elamustoote arendamise kevadkool“). Moodulit katsetati 2018. aasta sügisel ja 2019. aasta kevadel.

Moodul olid mõeldud eelkõige projektiga seotud Soome, Eesti ja Läti kõrgkoolide üliõpilastele, aga tasuta kursustel osalemise võimalust pakuti ka turismitöötajatele ja -ettevõtjatele, keda registreerus korraldajate üllatuseks oodatust palju arvukamalt. Mitme kursuse puhul moodustasid praktikud esialgu koguni poole õppegrupist. Paraku selgus selle aasta juunis kursustest kokkuvõtteid tehes, et esialgsest õpihuvist hoolimata oli 131 lõpetaja hulgas vaid neli turismisektoris töötavat inimest. Miks nii vähe ja mida tuleks enesetäiendajate e-õppes teha teisiti? Püüdsime leida vastuseid õppijate ja õppejõudude tagasisidest ja aruteludest.

Liiga palju iseseisvat tööd

Praktikutest õppijate tagasisides on öeldud, et neile meeldisid Moodle’i platvormil asunud e-kursuste õppematerjalid ja videod, nad on neid oma töös kasutanud ja kolleegidelegi soovitanud, aga neil oli raske leida aega iganädalaseks iseseisvaks lugemiseks ja kodutööde koostamiseks. Enamik ülesandeist oli grupitööd, mida oli keerukas täita veebi kaudu ja töö kõrvalt. Ühe osaleja sõnul häiris teda, et „puudus igasugune ülevaade „kursusekaaslastest“ ja ilma inimliku [vahetu] kontaktita on seda [rühmatööd] keeruline teha“. Õppijatel oli võimalik üksteisega kontakti võtta ja enamikul kursustest toimusid ka tervet rühma haaravad videosillad, aga rahvusvahelise grupi puhul on taolise videolülituse sobitamine iga osaleja isikliku kalendriga samuti keerukas. Kuna arvestustööd olid iganädalased, muutis see töö kõrvalt õppimise liiga intensiivseks ja pärssis motivatsiooni.

Ehkki kursuste puhul oli rõhk pigem praktiliste juhtumite lahendamisel kui teoorial, ei saanud ka siin, nagu kõrgkooli õppekavasse kuuluvate ainekursuste puhul tavaline, hakkama täiesti akadeemilise komponendita, st erialaartikleid, õpikuid-käsiraamatuid lugemata. See on vajalik, et tekiks laiema pildi nägemise ja praktiliste kogemuste analüüsi oskus. Praktikud jagasid hea meelega oma kogemusi, aga ei olnud valmis neid teooriaga siduma ega analüüsima.

Kõrgkoolidel tuleb õppetöös järgida akadeemilisi tavasid, kvaliteedinõudeid ja eeskirju, mille järgi peab õppija iga ainekursuse edukaks läbimiseks tõestama vastavate õpiväljundite (konkreetsete teadmiste-oskuste) omandamist, saades iga kursuse eest kindla arvu ainepunkte. Üliõpilased on süsteemiga tuttavad ja sellega harjunud, ent enesetäiendamiseks üht-kaht kursust võtvad tööinimesed kohkuvad ning loobuvad, kui on saanud aru ees ootava töö mahust, nõudmistest ja pingelisest ajagraafikust.

Õpioskused ja ajakasutus

Edukas hakkamasaamine e-õppes eeldab teatud IT-oskusi ja e-õpivilumusi, mille tudengid omandavad juba esimese poolaastaga, sest praktiliselt kõigil ainekursustest on e-tugi. Selliseid vilumusi ei pruugi täiendusõppijatel olla ja nende ajakulu on seetõttu suurem. Neile on vaja sissejuhatavat e-õpioskuste koolitust enne sisulise õppetöö algust. Võimalik, et mõnel juhul sai komistuskiviks ka ingliskeelne õpe.

Edukas e-õppija on inimene, kellel on kõrge motivatsioon – ta teab, mida ja miks ta õpib, ning on valmis uute oskuste omandamiseks pingutama. Ta oskab aega ratsionaalselt kasutada, tal on head arvuti- ja õpioskused. Üliõpilast sunnib tagant (= motiveerib) ka ainepunktide kogumise vajadus õppekava täitmiseks ja kaaslaste tugivõrgustik või soov tõestada, et ta on sama hea või parem kui kaasüliõpilased.

Ent kuidas motiveerida täiendusõppijat, kes on õppijana üksik hunt?

Usume, et meie kursustele registreerunud praktikud olid pakutud teemadest huvitatud, aga enamik neist ei olnud enda jaoks läbi mõelnud, miks nad soovivad õppima tulla ja kui palju nad on valmis selleks panustama. Kahjuks ei osanud ka õppejõud nende motivatsiooni piisaval määral toetada ja innukad alustajad muutusid passiivseiks jälgijaiks, loobudes mõne aja pärast üldse.

Mida teha teisiti?

Peame tunnistama, et ehkki projekt tervikuna õnnestus ja selle eesmärgid täideti, luhtus katse pakkuda korraga ja täpselt ühesugust e-õpet nii üliõpilastele kui ka töötavatele spetsialistidele.

Meie kogemus näitas, et turismisektori, aga küllap teistegi valdkondade töötajatele enesetäiendamiseks mõeldud e-kursused peaksid olema väiksema mahuga ning sisaldama vähem ja lühemaid ülesandeid, jättes õppijale soovi korral võimaluse ka üksnes õppematerjalidega tutvuda ilma kohustuseta sooritada arvestustöid. Võib-olla peaks looma iseseisvaks e-õppeks mõeldud pakette, kus õppija registreerub tasulisele põhikursusele alles pärast tasuta proovikursuse läbimist. Veebiseminarid võiksid samuti sobida. Ilmselt tuleks kasutada ka teistsugust hariduspedagoogilist lähenemist, metoodikat ja võtteid kui kõrgkooli tasemeõppes.

Esialgu on küsimusi rohkem kui vastuseid, aga loodame jätkata koostööd ja leida toimivad lahendused ka turismipraktikute rahvusvaheliseks e-õppeks.