Krutskivendi õppima motiveerida on suur rõõm

30. aug. 2019 Liina Pissarev programmi „Edu ja tegu“ kommunikatsioonijuht - Krutskivendi õppima motiveerida on suur rõõm kommenteerimine on välja lülitatud
Elbe Metsatalu pälvis programmi „Edu ja tegu“ 2018. aasta
ettevõtliku õpetaja tiitli. Foto: „Edu ja tegu“

Tunnustatud ettevõtlusõpetaja Elbe Metsatalu räägib oma pikaajalise kogemuse põhjal ettevõtlusõppe mõjust – kuidas see krutskivendi õppima ja elus hakkama saama paneb, kuidas ettevõtlusoskused ka teiste ainete õpitulemusi võivad parandada ning mil moel õpet teiste tundidega lõimides kooli õppekavasse mahutada.

Elbet jätkub pea igasse Eestimaa nurka. Nädala jooksul annab ta ettevõtlustunde Tallinna 21. koolis, Pärnu ühisgümnaasiumis ja Sütevaka humanitaargümnaasiumis. Lisaks on Elbel oluline roll ettevõtlusõpetajate järelkasvus – ta töötab välja programmi „Edu ja tegu“ ettevõtlusõppe metoodikat ning Junior Achievement Eesti programme ja koolitab õpetajaid. Oma tegususega pälvis ta „Edu ja tegu“ 2018. aasta ettevõtliku õpetaja tiitli.

VENIVILLEMITE TEGELIKUD VÕIMED AVALDUVAD TEGUTSEDES

Milline pilt klassiruumist paistab, kuidas avaldub ettevõtlusõppe mõju õpilastele?

Aineolümpiaadidel edukad ja ettevõtlusõppes edukad sageli ei kattu. On õpilasi, keda õppimine ei köida, kuid ettevõtlusõpe oma mängude ja aktiivse tegevusega motiveerib neid õppima. Neil on silmaringi, oskust märgata huvitavaid asju, ideid ja probleeme kergemini kui neil, kes on kinni tavapärases õppimises. Nutikaid lahendusi tuleb poistelt, kes pole suuremad õppurid, pigem venivillemid.

Teine seltskond on tagasihoidlikud, vaiksed lapsed, kes tunnis ennast ei väljenda, seega ei teagi, mida nad oskavad. Ettevõtlusõppes teeme rühmatöid, kus igaüks peab midagi ütlema ja kõiki tuleb ära kuulata. Hoovõtt võtab aega, aga kui nad avanevad, siis tuleb nutikaid mõtteid ja ilmneb nende ettevõtlikkus, nad on edaspidi julgemad. Õpetaja peab oskama eri inimtüübid ühes rühmas tegutsema panna, et vaiksemad kõrvale ei jääks. Meeskonnatöö ajab lapsed vahel tülli ka ja see ongi õppimine – tuleb teised ära kuulata, ei tohi viilida, reeglid peavad olema paigas, probleeme tuleb lahendada ja üksteisega arvestada.

Minu kogemuse põhjal on näiteks erivajadusega lapsed tohutult loovad ja kui õigesti suunata, tuleb neilt teistmoodi ideid ja lahedaid lahendusi. Näiteks Türi toimetulekukoolis on väga hea kunstiõpetaja, kes on suunanud lapsi nii, et nende käsitöö on õpilaslaatadel populaarne, inimesed annetavad oksjonitel ja lapsed ise müüvad oma asju leti taga. Porkuni koolis tegutsevad edukalt minifirmad.

Maakoolist linna tulnud lapsed on alguses tagasihoidlikud ja neil on raske kohaneda, hea on näha, kuidas nad ettevõtlusõppe tunnis lahti lähevad. Arengu seisukohast on see ikka ääretult tähtis. Minu õpilaste seas on olnud ka selliseid krutskivendi, kes on hiljem öelnud, et majandus- ja ettevõtlusõpe on neid elus edasi aidanud, aga õigel ajal koolis nad seda ei taibanud. See on südantsoojendav. Tegevuse kaudu võiks motivatsioon ka teistesse ainetesse tulla. Koolid võiksid lasta õpilastel rohkem initsiatiivi näidata, ei peaks olema nii kinni tunniplaanis ja ainemahtudes.

Mis on ettevõtlusõppe tegelik eesmärk? See ei ole ju põhikoolis ettevõtjate õpetamine?

Seda suhtumist olen aastate jooksul näinud tõesti – mis ärimehi me siin kujundame ja miks. Ettevõtlusõppega seoses räägime ikka ettevõtlusteadmistest ja -valmidusest, me ei arva, et põhikooli- või gümnaasiumilõpetaja on kohe valmis ettevõtja, eriala annab ikka ülikool. Kuid ettevõtlusõpe valmistab noori ette iseseisvaks eluks, karjäärivalikuks ja tööks. Noor ei karda töötuks jäädes ettevõtlusega alustada, ei virise, et teised peavad midagi tema jaoks tegema, vaid suudab ise lahendusi leida. Ettevõtluspädevust tuleks koolides rohkem lahti mõtestada ja seda tegevuse kaudu teadlikult kujundada.

Erialalt olen geograaf ning minu töö eesmärk geograafiaõpetajana on anda õpilastele koolist kaasa silmaring maailma mõistmiseks. Majanduse ja ettevõtluse õpetajana on minu eesmärk, et nad pärast kooli lõppu oskaksid elust rõõmu tunda ja tuleksid oma oskuste ja teadmistega, pere, töö ja eluga toime. Vilistlasi nähes teebki kõige suuremat rõõmu see, kui nad on eluga rahul, ei ole heitunud ja neil on jäänud koolist head mälestused. Oluline pole üksnes tuntus ja edu. Õpetaja ja kooli jaoks tuleb tulemus aastaid hiljem, eriti kui koolis probleemne laps on kujunenud asjalikuks ja toredaks inimeseks.

Kui noorelt laps ettevõtlusest aru saab?

Koolides tehakse laatasid, kus osalevad juba 1. klassi lapsed. See on väga tore, kuid sageli teevad vanemad kauba valmis, lapsed müüvad sõpradele, kogu tulu annetatakse heategevuseks ja nii tekib küsimus, kas saab laps üldse aru, mida teeb. Miniminifirmade programmi loomise mõte tekkiski sellest, et viia 5. klassi lapsed kokku ettevõtluse ja raharingluse ehk igapäevaeluga. See tähendab, et õpime laste tiimidega poole aasta jooksul ettevõtlust – idee teostamist, müüki, kulude-tulude-kasumi arvestust, koostööd ja vastutust. Toode peab olema laste enda tehtud ja programm lõpeb jõululaadaga, kus tuleb oma toodet tutvustada ja müüa ning võõrastega suhelda. Annetamine on vabatahtlik, aga annetada saab kasumist, mitte kogu raha, sest muidu on ju pankrot. Laat on tippsündmus ja lapsed kogevad seal eduelamust. 5. klassi lapsed saavad ettevõtlusest hästi aru, kui on laada eel- ja järeltegevused, teema selgitamine. Lihtsalt laadal vanemate tehtud muffineid müües või ainult ühe euro kasumit teenides võibki pettuda. Õppeprotsess ja müük lastele meeldivad, e-koolis on tundide taga naerumärgid just siis, kui on aktiivsed tegevused, see on nii südantsoojendav.

ÜKSIKÜRITUSEGA ETTEVÕTLIKKUST EI KUJUNDA

Kas koolijuhid ka ettevõtlusõppe vajalikkust ja mõju mõistavad? Enamasti väärtustatakse eksamitulemusi ja ettevõtlusõpe on üks paljudest lisavalikutest. Kuidas head eksamitulemused ja ettevõtlusõpe seostuma saada?

Meil on käinud palju õpetajaid koolitustel, kuid ettevõtlusõpet koolis õpetama ei asu ja seda üldjuhul kahel põhjusel. Ühtedele ei anta võimalust ainet tunniplaani panna, teised on need, kes lähevad vaimustunult koolituselt tagasi kooli ja tahavad teha, aga keegi ei tunne huvi. Siin jääb juhtkond sageli passiivseks, õpetaja jääb teadmisega üksi, lõimib õpitut heal juhul oma ainetundides, aga mõju saavutamiseks peab kool võimaldama põhikoolis ainetunni või ringitunni, gümnaasiumis valikaine. Põhikooliosas on koolil muidugi vabadust valida vähe, kõik tahavad häid lõputulemusi ja valikained on eksamiained. Nooremates vanuseastmetes võiks kujuneda koolides oma nägemus, kuidas ettevõtlusõppe moodulit rakendada – lõimida üldõpetusse, teostada minifirmat loovtööna, teha koostööd õppeainete vahel ja lõimida teemasid. Näiteks, Tallinna 21. koolis on 5. klassil 35 ainetundi jagatud ettevõtlusõppe ja robootika vahel, mõlemas ühendasime teooria praktilise tegevusega, mille kaudu õpilased teadmisi ja oskusi märksa kiiremini omandavad. Õppekäikudeks planeerime õppeaineid lõimivaid tegevusi, näiteks ettevõtte kodulehe uurimist, esitlust nähtust-kuuldust, töölehtede täitmist, pildistamist, grupitöö arutelusid ja ülesandeid. Eesmärk on ju lapse iseseisvuse, ettevõtlikkuse ja väärtushoiakute kujundamine, mitte ainult teadmiste kogumine ja hindamine. Seda ei taheta tunnistada.

Ühe ettevõtliku üritusega maailma ei muuda, oluline on järjepidevus – lasta lastel õppeaasta vältel tegutseda. Tuleb teha koolisiseselt koostööd aineõpetajatega, sest ettevõtlikkust saab kujundada kõigis ainetundides läbivalt rollimängude, arutelude, ühistegevuse kaudu. Oluline on õpilaste initsiatiiv ja kaasatus. Ettevõtlusõppes on kõik ideed lubatud, takistusi ei ole, sest nii näevad lapsed teisi vaatenurki.

Mõni aasta tagasi koostasime eri ainete õpetajatega õppematerjalid finantskirjaoskuse kujundamiseks igas aines ja kooliastmes, sarnast koostööd saab teha ka ettevõtlikkuse kujundamiseks. Olen kohanud ka neid, kes ütlevad, et sina oled majandusõpetaja, mina õpetan eesti keelt, siin ei ole seost. Tegelikult on – näiteks töölesaamisel on oluline kirjutada korrektses keeles motivatsioonikiri ettevõttesse jne. Ka laps saab lõimimise kaudu targemaks, oskab ise infokilde seostada. Mina seostan geograafiat, majandust ning ettevõtlust väga palju. Ilmselt hakkab kõik peale õpetajakoolitusest – tudengid tuleb saata praktikale aktiivsetesse ettevõtlikesse koolidesse. Kaasaegne psühholoogia ja õpilastes loovuse, kriitilise mõtlemise kujundamine on need, mida ka õpetajatena peame õppima.

Lapsevanemad ootavad koolilt häid eksamitulemusi ja hindeid. Kuidas neile ettevõtlusõppe mõju ja olulisust selgitada?

Lapsevanema tähelepanu ja õpetaja kontrollimine on tõesti kasvanud. Hea võimalus on vanemaid kaasata. Mina annan ülesandeid, mida lahendada koos vanematega, näiteks uurimiskäik poodi hindade võrdlemiseks ja ostjalõksude avastamiseks. Lapsed naudivad, kui saavad vanematele teadmisi demonstreerida, näiteks miks on piim poe kõige tagumises nurgas või kallis kaup silmade kõrgusel. Tunnis küsin lastelt, kas nende elu ja kodu on kindlustatud. Nad ei tea ning saavad ülesande see kodus välja uurida. Järgmises tunnis on kahe käe asemel püsti kümme kätt. Side vanematega on hea ja kasulik. Vanalinna päevade ajal müüsid miniminifirmade laadal lapsed ühel pool ja vanemad jälgisid seda teisel pool teed, ei sekkunud, vaid nautisid. Vanemate sõnul on vahel raske aru saada, mida laps ettevõtlustunnis õpib, laadal on see silmaga näha. Üks lapsevanem kirjutas, et jälgides, kuidas lapsed laada jaoks tooteid tegid ja hinnakujundust arutasid, sai temagi aru, mida lapsed on õppinud ja miks nad 5. klassi kohta nii täiskasvanulikud ja asjalikud on. Lapsed peavad õppima nii, et nad ei saa aru, et õpivad.

Mõjus ettevõtlusõpe on ikka praktiline. Kuidas ettevõtteid õppetöösse kaasata?

Märksõna on nii ettevõtjate kui õpilaste ettevalmistus. Ettevõtjatelt tuleb maha võtta hirm – kui nad ei tea, mida lastega teha, on lihtsam ära öelda. Neid peab eesmärkidest informeerima, mis on selle vanuseastme õpilastele oluline, mis neid köidab ja mida on mõtet näidata. Ma lepin alati eelnevalt ettevõtjaga rõhuasetused kokku, olgu need ametid, elukutsed, vajalikud oskused, et ettevõtja tajuks kasu ka endale. Hea näide praktikast: leppisin Viking Windowi ettevõttesse õppekäigu kokku, mainides, et matemaatika, füüsika ja inseneeria ei ole populaarsed. Firma arendusjuht rääkiski õpilastele, et kui nad jagavad matemaatikat ja füüsikat, võivad nad seal firmas igasuguseid tegusid korda saata, on tegijad. Ettevõtja on autoriteet, mõju on teine. Ka ettevõtjale tuleb anda tagasisidet, mida lapsed arvasid ja mida võiks teisiti teha. Lastele meeldib väga ettevõtetes käia.

  • „Edu ja tegu“ välja töötatud ettevõtlusõppe ainekavad ning tugimaterjalid ettevõtlusõppe lõimimiseks on kättesaadavad www.ettevõtlusõpe.ee/metoodika.
  • Ettevõtlusõppe rakendamisega koolis aitab SA Innove ettevõtlusõppe peaspetsialist Erika Veide erika.veide@innove.ee.


Ettevõtlusõppe programmi „Edu ja tegu“ toetab Euroopa Liidu Euroopa sotsiaalfond.


Comments are closed.