Lõpu- või sisseastumiseksamid?
Käivitunud on aktiivne arutelu selle üle, kas põhikooli lõpueksamid tuleks kaotada või on need vaja alles jätta. Kahjuks ei anta aru, et lahenduse pakkumisel tuleb arvestada õpilase motiveerimise ja õpetaja rolliga.
Kas õpitakse eluks valmistumiseks või eksamite hirmus ja kas õpetaja peab toetama õppimist või korraldama pidevaid kontrolle? Kas koolis õpetatav on nii elukauge, et ainukeseks võimalikuks õppimise stiimuliks on eksamid?
Mina eelistaksin õpetajana treeneri rolli, kes toetab noore arengut, ning hinde nii sportlasele kui mulle panevad võistlustel kohtunikud, selmet olla kole koll, kes hoiab õpimotivatsiooni pidevate hindeliste kontrolltööde ja tunnikontrollidega. Viimasel juhul on arusaadav, miks lapsed ei taha koolis käia ning eelistavad noortekeskuseid ja hulkumist.
Raisatakse ressursse
Lõpueksamitel tehakse kindlaks, kas õpilased on saanud selgeks selle, mida õpetajad on õpetanud. Sisseastumiseksamitel tehakse kindlaks, kas on omandatud edasiõppimiseks vajalikud teadmised ja oskused. Õpetajad saavad teada, mida nende tulevased õpilased juba oskavad ja teavad ning mida veel mitte.
Eelmise astme õpetajad saavad teada, mida nad peaksid veel õpetama ja ehk ka seda, mida mitte. Sisseastumiseksamite erivorm on küpsuseksamid, mis peaksid kindlaks tegema, kas inimene on omandanud eluks vajalikud oskused ja teadmised.
Seni on Eestis gümnaasiumi lõpus olnud riigieksamid, mis on sisult olnud ka sisseastumiseksamid ülikooli ja kutsekooli. Samas hindavad neid töid gümnaasiumiõpetajad, mille tõttu osa ülikoole riigieksamite tulemusi ei usalda ning korraldavad täiendavaid teadmiste ja oskuste kontrolle. Sellise dubleerimisega raisatakse hinnatavate ja hindajate aega ning riigi ja ülikoolide raha.
Põhikooli lõpetamise eel on toimunud sisseastumiskatsed gümnaasiumidesse. Sellele on järgnenud lõpueksamid, mis on valmistatud ette väljaspool kooli (Innoves), kuid mida hindab sama kooli lõpueksamikomisjon.
Haridus- ja teadusministeerium on teinud ettepaneku lõpueksamid sellisel kujul kaotada. Neid peaksid asendama lõpueksamid, mida korraldavad oma kooli õpetajad, ja tasemetööd. Kuna edasiõppimisel ei saa neid tulemusi arvestada, siis jätkuvad gümnaasiumide vastuvõtukatsed ning sama süsteemi peavad välja töötama ka kutsekoolid.
Kergema vastupanu tee – vale vastus
Palju eksameid põhikooli lõpetamisel on probleem, kuid selle lahendamise asemel mindi kergema vastupanu teed, kui tehti ettepanek loobuda lõpueksamitest. Üks põhjus võib olla soov eksami korraldamise kulude arvelt riigieelarve kulusid kokku hoida.
Kahjuks ei ole olukord isegi teemat käsitlenud ajakirjanikele selge. Nii väitsid nad Kuku raadio „Keskpäevatunnis“, et pärast põhikooli lõpueksameid hakkavad paljud õpilased valmistuma sisseastumiseksamiteks. Tegelikult on olukord veelgi absurdsem, sisseastumiseksamid on juba kevadisel koolivaheajal ning lõpueksamiteks valmistumiseks puudub igasugune motivatsioon, kuna sisseastumiseksamite tulemused on juba teada.
Olen juba aastaid pakkunud välja lahendust, et põhikooli lõpueksameid valmistavad ette ja tulemusi hindavad gümnaasiumiõpetajad. Sel juhul saavad nad usaldada nende eksamite tulemusi ja kaob vajadus korraldada eraldi sisseastumiseksameid igas gümnaasiumis. Kaasata tuleks ka kutsekoolide esindajad, kes soovivad lõpueksamite tulemuste alusel otsustada, keda kutsekooli vastu võtta.
Haridus- ja teadusministeeriumi ettepaneku kohaselt asendatakse lõpueksamid tasemetöödega. Ministeerium peaks paremini selgitama, milliseid tasemetöid silmas peetakse ja mis on nende eesmärk. Ehk saaks neid tasemetöid ja lõpueksameid siiski ühitada, nii et ministeerium ja koolid saaksid vajalikku tagasisidet ning õpilasi ja õpetajaid ei ole vaja ülemäära õppimisest kõrvale tõmmata?
Õpilaste koormust lõpueksamite ärajätmine eriti ei vähenda, sest nende puudumisel tuleb hakata tegema sisseastumiseksameid gümnaasiumidesse ja kutsekoolidesse ning paljud noored peavad sooritama eksameid mitmesse kooli.
Õpetajate vastuseis lõpueksamite kaotamisele on igati arusaadav, sest kui kevadisel koolivaheajal toimunud gümnaasiumide sisseastumiseksamitel edukalt esinenud kaotavad igasuguse huvi viimasel veerandil veidigi pingutada, mõjub nende eeskuju laastavalt nende klassikaaslaste õpimotivatsioonile, kes peaksid õppima kutsekooli sissesaamiseks või põhikooli ausaks lõpetamiseks.