Mailis Reps: „Mina küll ei kujuta ette olukorda, et õpetajate palk ei tõuse“

MILLINE ON KOOLIELU PÄRAST PÕHIKOOLI LÕPUEKSAMITE KAOTAMIST? KAS ÕPETAJATE PALGATÕUSU POLEGI LOOTA? MIS SELGUS MAAKONDADE TUGISPETSIALISTIDE AUDITIL? KES PEAKS HINDAMA DIREKTOREID? NEILE JA TEISTELE KÜSIMUSTELE VASTAB KOOLIAASTA ALGUSE INTERVJUUS ÕPETAJATE LEHELE HARIDUS- JA TEADUSMINISTER MAILIS REPS.

Millised on uue kooliaasta kolm kõige tähtsamat sihti?

Jätkame paljude tähtsate teemadega. Väärtustame õpetajaid. See ei hõlma ainult palgaküsimust, vaid tähendab ka õpetajatele kindlus- ja turvatunnet, et kogu koolikeskkond ja õhkkond oleks turvaline. Siin on palju komponente. Jõustunud on PGS-i muudatus, mis annab koolile õiguse kehtestada kodukorra reeglid, kuni läbiotsimiseni välja.

Kolme aastaga oleme lasteaiaõpetajate staatuse tõstnud sellele tasemele, et nad ise ja kogu ühiskond tunnevad: ka nemad on õpetajad. Tahame edasi minna sisu poole pealt, õppekava ja uue seadusega. OECD ja ÜRO on meid märganud, Eestit tõstetakse esile kolme kõige edukama alusharidusega riigi hulgas.

Digiühiskonna võtmes oleme alustanud mitme algatusega, tahame edasi minna. Mitu aastat on räägitud, et tiiger suri vanadusse, aga järgmise aasta lõpuks on 100%-s koolidest sisevõrk uuendatud ja Wifis võimalik olla ka tuhandel lapsel korraga. Jätkame digiõpikute tegemist, toome uusi kirjastusi juurde. Teeme lapse koolikoti kergemaks.

Turvaline koolikeskkond peab olema kiusamisvaba. Sihtasutus Kiusamisvaba Kool teebki suurt tööd. Kas ka riigil on plaanis rakendada täiendavaid meetmeid?

Kiusamisvaba haridustee kontseptsioonis on seitse osapoolt. Lastekaitse liit pühendub varasele märkamisele, MTÜ Vaikuse Minutid ja VEPA keskenduvad konfliktolukorra alternatiivsele lahendamisele ja annavad õpetajaile tööriistu, KiVa on pühendunud ennetustegevusele. Mentorõpilased märkavad ja toetavad, et keegi ei jääks pidevalt kõrvale. Kiusamine võib ju olla ka väga pikaaegne sotsiaalne eiramine.

Riik on andnud üle poole miljoni euro tegevusteks, millega püütakse anda haridusasutustele piisav tööriistapagas. Otsustav on kooli ja juhi tasand – kas koolis on nulltolerants kiusamise suhtes ja kõik aktsepteerivad, et sellest teatamine pole kitumine. Me tahame, et täisleppimatus kiusamisega ja reaalne tegevus jõuaks järjekindlalt igasse kooli. Küsime, milliseid meetodeid kool kasutab, mida on tehtud koolituste järel, milline on kooli õhkkond laiemalt ja kuidas õpetajad omavahel suhtlevad.

Veel enne vaheajale minekut kuulsid õpetajad peaministri sõnumit, et nende palk järgmisel neljal aastal ei tõuse, ehkki erakonnad on pidanud õpetajate palgaküsimust prioriteediks. Õpetajaid napib juba praegu ja nende keskmine vanus on Eestis OECD riikide kõrgeim. Mis saab edasi?

OECD andmeil oleme kõige kiiremini tõstnud õpetajate palka, kümne aasta jooksul on see olnud prioriteet.

Ent meie stardiplatvorm oli liiga madal. Pidi tekkima suur auk, enne kui küsimus fookusesse jõudis. Eri aegadel on olnud muidugi ka mängimist palkadega. Protsendid justkui tõusid, aga reaalselt sellisel hulgal raha õpetajateni ei jõudnud. Kolm viimast aastat on tulnud päriselt sada eurot palgale juurde.

Mis saab edasi? Mina küll ei kujuta ette olukorda, et õpetajate palk ei tõuse. Välja arvatud siis, kui peaks majanduskrahh tulema. Fookuses on olnud ka lasteaiaõpetajad. Osas omavalitsustes tõusis tänu rakendatud programmile nende palk koguni kahekordseks.

Minu jaoks pole õpetajate palgatõus prioriteedina kuskile kadunud. Riigieelarve strateegia on koostamisel. Head õpetajad, tuleb veel veidi oodata, kuni eelarve numbrid tulevad.

Suur osa õpetajaid töötab osakoormusega. Kas HTM aitaks lahendust leida?

Osakoormusel on erinevad põhjused ja kõik õpetajad ei tahakski, et läheksime vahele segama. Näiteks kui tegu on väga väikese kooliga, mille õpetajad elavad lähikonnas ja teevad suurepärast tööd. Lapsi on jäänud seal väga väheks, aga õpetajad eelistavad töötada pigem väikese koormusega, kui liituda kuskil kaugemal asuva suure kooliga.

On võimalik jagada päevade kaupa töö mitmes koolis, koolid tulevad vastu ja seda tehaksegi.

Uus tendents on, et Tartu ülikooli magistriõppesse tuleb õpetajaid, kes töötavad osakoormusega. On ka noori ettevõtjaid, kes tahavad oma tegevuse kõrvalt väikese koormusega koolis töötada. Ja eakad õpetajad tahavad vähe tunde anda.

Suures mastaabis võime muidugi unistada, et kogenud õpetajad liiguvad piirkonda, kus on õpetajaist puudus, aga jääb küsimärgi alla, kas nad on selleks valmis. Praegu pole paremat lahendust, kui et hoiame väikseid koole.

Direktoritel on igal sügisel suur mure ka tugispetsialistide puudus. Kuidas riik sel õppeaastal aidata saab?

Eelmisest aastast saavad kohalikud omavalitsused lisaraha selleks, et tugispetsialiste palgata. Praeguseks on nad saanud kindlustunde, et see pole üheaastane programm.

Tugispetsialiste hakkas nappima siis, kui mõne aasta eest liikusid paljud neist mujale tööle. Osa on tagasi tulnud.

Oleme saavutanud selle, et mõlemad selle valdkonnaga tegelevad ülikoolid koolitavad eripedagooge ja logopeede varasemast oluliselt rohkem.

Magistriastmes oleme laiendanud osaajaga õpet, kuid kohad täituvad minutitega. See näitab, et töötavaid õpetajaid, kes tahavad eripedagoogikat juurde õppida, on väga palju. On tehtud ettepanek luua moodulipõhise õppe võimalused ja suurendada kohtade arvu. Kuid ülikoolidel pole võimekust, sest neil teemadel pakutakse ka täiendkoolitusi EL-i raha toel.

Lahenduste leidmiseks käime maakondades. Seitsmes maakonnas oleme koos sotsiaalministeeriumiga teenused läbi vaadanud. Uurime, kas dubleerime teatud teenuseid, ja vaatame, et inimesed saaksid paremini abi ega peaks laskma last analüüsida mitmel spetsialistil.

Näiteks Saaremaal ja Haapsalus selguski, et kui algul ülevaadet luues arvati, et juurde on vaja 26 logopeedi ja psühholoogi, siis teenuseid läbi arutades selgus, et lisaks on vaja vaid kahte spetsialisti. Analüüs käib aasta lõpuni. Spetsialiste on vaja kompaktsemalt kokku võtta.

Oleme Eestis väga logopeedide usku. Logopeedide ühing ja nende koolitajad tõid aga välja, et tihti on vaja pigem head õpetajat. Meie eripedagoogika koolitusega klassiõpetajad on lapse kõne arenguks ja lugemise toetuseks piisavalt haritud. Koolis, kus olevat vaja logopeedi, vajatakse sageli hoopis juhendajat, kes annab nõu, mida õpetaja saab ise edasi teha.

Küll aga olen nõus, et eripedagooge on vaja igasse kooli.

Plaan kaotada põhikooli lõpueksamid on paljudel õpetajatel harja punaseks ajanud. Muutuse põhjenduseks tuuakse koolistressi vähendamine, aga kas ei lähe õpilaste elu nii liiga lihtsaks?

Õnneks on sel eelnõul ka tuliseid toetajaid. Oluline on mõelda läbi, kuidas me saame last kõige rohkem toetada ning perele ja koolile tagasisidet saada.

Teeme analüüse 3., 6. ja 9. klassis ja liigumegi pigem selles suunas, et teeme rohkem tasemetöid, mis ei karista last. Saame sajapallisüsteemis tagasisidet anda, laps ja kool saab ka võrdluse piirkonna ja riigiga. Meie saame jälgida, kuidas statistika muutub, kas piirkonnas või riigis on tagasiminekut või on probleem koolis. Põhjamaad teevad nii juba ammu. Ohumärkide ilmnemisel saaksime inspektoritega sekkuda. Aga ka riik saab teha korrektuure. Kui meie arvates väga hästi koostatud tasemetööl tuleb mitu aastat punktisummaks 40–50, siis järelikult on õppekavas midagi paigast ära.

Kriitiline küsimus on olnud, kas tasemetöid ei tule liiga palju – et segab õppetööd ja tekib stress. Tahame tõepoolest põhiainetes saada tagasisidet. Aga kuna last ei karistata ja tahame jälgida, mis õppetöös toimub, küll siis ära harjume. Usun, et see annab ka koolile ja õpetajale tagasisidet.

Meil pole mõtet panna lapsele kooli lõpus jalga ette. Ega me seda enam teegi – me ei jäta istuma. Kes jääb maha, sellele rakendame individuaalset õppekava.

Õpetajaile teeb muret, et mõni laps pole motiveeritud õppima, kui riigieksamit pole, aga on ju avalik saladus: laps teab väga hästi, et kui ta eksamit ära ei tee, teeb ta koolieksami ja saab tunnistuse nagunii.

Koolistressist me päriselt kedagi ära ei päästa. Edasiminekuks tuleb testid nagunii teha. Gümnaasiumi astumisel on läinud testimine rangeks, tekkinud on konkurents.

Kutsekoolid korraldavad suulisi vestlusi ja tahavad näha, kas noor saab aru, mis erialale ta õppima tulla tahab. Kutseharidusest väljalangejate puhul on näha, et nad ei tea, mida valivad. Sel põhjusel rakendasime ka valikuaastat. Kolmandik kutseõppuritest ei tea enne õppima asumist valitud erialast suurt midagi. Peame neil natuke kätt hoidma. Isegi kui nad on teinud karjäärivaliku teste, võib kohutada esimene praktika.

Ma tean õpetajate muret, et riikliku testimise kadumisel põhikooli lõpus tundub lastele, et käes on suur vabadus. Aga sarnane mure oli ka siis, kui gümnaasiumieksamid muutusid, kuid midagi pole juhtunud.

Kas on tulekul uue koolieelsete lasteasutuste seaduseelnõu avalik arutelu?

Kindlasti. Töörühmadesse on kaasatud palju asjaosalisi. Kui suudame kitsaskohad välja joonistada, siis planeerime arutelu. On mitu põhimõttelist küsimust, näiteks lastehoid versus lasteaed. Töörühmad võtavad teemad kokku ja oktoobri keskpaigast alates kavandame debatti.

Kuidas suurendada ettevõtjate huvi töökohapõhise õppe edendamiseks?

Küsimus on, kuidas ettevõtjaid senisest rohkem motiveerida? Seal, kus on töökäte puudus, on tööandjad aktiivsed. Nad toovad välja ka kitsaskohti – töökohapõhine õpe võtab palju energiat ja aega. Aga kui vaatame tööandjate praktikaauhindade kätteandmist, siis kümne aastaga on toimunud tohutu muutus.

Tööandjad on kutsekoolide nõukogudes. Nad saavad koolidest järjest paremaid spetsialiste. See ongi noore spetsialisti kasvatamine.

Ettevõtjate silmis on vajalik kohustuslik keskharidus, tänapäeva tehnoloogia ei võimalda vähemaga toime tulla. Millal see võiks teoks saada?

Ministeerium on viiel aastal seadnud sihi seda analüüsida. Tellimust ja laiapõhjalist tuge ühiskonnas pole. Meil on noori, kes jäävad seitsmendas klassis õppimisega hätta, ja koolid ütlevadki, et laseme nad parem kiiremini tegelema asjadega, millega nad tegelda tahavad. See on ka üks põhjustest, miks enam ei jäeta kedagi mitmeks aastaks istuma.

Aga meil on tegelikult edasiõppimiskohustus – põhiharidus enam ei aita, peab olema kvalifikatsioon. Täiskasvanud õppurite osakaalu tõus näitab, et noored mõistavad seda. Täiskasvanute gümnaasiumi ja kutseharidusse tulevad tagasi 22–23-aastased noormehed, nad saavad aru, et haridust on vaja.

Ometi oleme mures, et meil kasvab keskhariduseta noorte tööinimeste osakaal. Aga kas suudaksime kohustusliku keskharidusega midagi muuta? HTM-i analüüsid näitavad, et survestame neid pigem positiivselt edasi õppima. Teeme uksed lahti ja näitame võimalusi.

Millised on konkreetsed sammud selleks õppeaastaks, et vene koole järele aidata liikumaks ühtse eestikeelse kooli suunas?

Eelmisel aastal alustasime programmiga, millega astuti esimene samm, et venekeelses lasteaiarühmas oleks õpetaja kõrval eesti keeles töötav pedagoog. Riik andis omavalitsustele raha, et lasteaed saaks võtta neid tööle. Esimesed 53 õpetajat asusid ametisse, lasteaiad leiti kümne minutiga, huvi lisaõpetaja vastu on suur. Kuigi räägitakse, et õpetajaid ei jätku, leidsime ruttu inimesed.

Kokku on 670 venekeelset rühma. Pikk tee on veel minna. Mina pakuks küll sama mooduse välja ka põhikooli esimeses astmes.

On ka hulk teisi metoodikaid, nagu keelekümblus. Ka vene koolides võiks olla esimene klass, kus üks õpetaja töötab eesti ja teine vene keeles. Et eesti keelega kokkupuude poleks keeleõpe, vaid keel ongi kogu aeg kasutuses. Sama meetodit kasutatakse immigrantide õppes. Nägin Saksamaal, kuidas araabiakeelseid lapsi sel viisil õpetati.

Seega jätkame programmidega, laiendame õpetajate koolitamist ja kogu ühiskonna harimist. On vene koole, kus õpetatakse juba suurt osa aineid põhikooli algusest eesti keeles.

Kes peaks hindama koolijuhtide tööd? Kas koolipidajal saab olla ainuvastutus? Omavalitsus ei taha sugugi alati sekkuda.

Koolijuht peaks ise hindama end kõigepealt. 360-kraadine tagasiside ongi selleks, et enne kui asi jõuab ajalehte, saab direktor koolist tagasisidet, et asjad on halvasti. Kui kool loob kvaliteedijuhtimise süsteemi ja juht saab anonüümset või isikustatud tagasisidet, et midagi on tema juhtimisstiilis või koolikeskkonnas väga paigast ära, oleme aidanud leida tööriistad, et direktor saaks aru, kuidas asja parandada.

Vahel on hea ka rotatsioon – keegi vaataks asju värskema pilguga.

Kui me teeksime üleriigilise komisjoni, kes peab üle vaatama aastas paar tuhat mappi, oleks see ebareaalne ja formaalne. Võidaks see, kes oskab paremini kirjutada. Tavaliselt oskavad konfliktsed inimesed seda paremini teha.

Kui kaotasime viieaastased töölepingud, tahtsime luua stabiilsema keskkonna, et kool saaks areneda. Aga võib-olla rotatsioon oleks ikkagi vajalik. Koolide tagasisidest on näha, et igatsetakse teatud muutust – et keegi vaatab värskema pilguga.

Ka direktori katseaeg peaks olema pikem. Tihti tulevad keerulised saagad alles hiljem välja. Samuti peaks olema mingi mehhanism, et ministeerium saab teatud faktide selgumisel sekkuda. See peaks olema muidugi põhjendatud ja toimuma selgete reeglite alusel, mitte poliitilistel põhjustel ega seepärast, et lugesime lehest. Muidu tekib olukord, et koolijuht tahab küll tekitada positiivset muutust, vanemad ja lapsed toetavadki teda, aga õpetajad ei tule kaasa ja lähevad kaebama.

Vähesele rotatsioonile juhiti tähelepanu ka OECD ja PISA analüüsides.

Kui paljudes riikides on normaalne liikuda ühest asutusest teise, siis meil on seda uskumatult vähe. Nii juhtide kui ka õpetajate puhul. Oleme hariduse tippriikide seas ainukesed, kellel see ei toimi. Me ei hakka kehtestama käsku, et õpetajad peavad liikuma, aga kuidagi seda soodustada võiks.

Veel on soovitatud meil arendada õpetajate suhtlust ja omavahelist võrgustumist, kavatsemegi selle tänavu fookusse tõsta.

Milline on koolialgus teie peres?

Iga sügis on muutusterohke ja algab sellega, et tuleb lastele selgitada, et rütm tuleb tagasi saada – varane tõusmine, rutiin, vabaduste piiramine. See on üsna keeruline. Esimene elevus on alati suur, aga septembri keskpaigas on selge, et kooliminek tähendab rutiini.

Maakodust linna kolimine ongi lükkunud muudkui edasi.

Kooli meie peres oodatakse, aga see tähendab lastele ka pinget ja koolistressi.

Esimene, õigemini teine september on tänavu meie pere ühele lapsele päris esimene. Seetõttu on ootusärevus eriti suur.

Õhtul on meil pidulik raamatute pakkimine. Loodusõpetuse õpikud saavad rohelise paberi, matemaatika sinise, emakeel punase.

Koolialgus on pidulik, vahva ja elevust täis. Nüüd on siis juba neli last koolis.

UUE ÕPPEAASTA ARVE JA FAKTE

Üldhariduskoolide statsionaarses õppes on hinnanguliselt 153 000 õpilast. Aastaks 2024 võib õpilaste arv jõuda 159 000-ni ja hakkab siis langema. Aastal 2030 on sama palju õpilasi kui praegu. 1990. aastate lõpus oli enam kui 215 000 õpilast.

Esimesse klassi läheb ligikaudu 14 500 õpilast. Kümnendasse klassi astub 8200 ja kaheteistkümnenda klassi statsionaarsesse õppesse 7000 noort.

Kutseõppes on kokku ligikaudu 23 000 õpilast. Oluliselt on tõusnud õppijate keskmine vanus, lisandunud on üle 25-aastaseid.

***

Kõrghariduses on oodata üliõpilaste arvu jätkuvat vähenemist. Võrreldes seitsme aasta taguse ajaga on eriti vähenenud vastuvõtt bakalaureuseõppesse. Jätkuvalt kasvab välisüliõpilaste arv.

Süveneb suundumus teha pärast keskhariduse omandamist õppimises väike paus ning jätkata kõrg- või kutsehariduses mõne aasta möödudes.

***

Eestis on 530 üldhariduskooli:

• 52 on 1–6-klassilised põhikoolid;
• 307 on 1–9-klassilised põhikoolid;
• 157 on gümnaasiumid (sh 26 puhast gümnaasiumi (10.–12. kl);
• 14 täiskasvanute gümnaasiumi.

Eelmisel õppeaastal oli suurim kool Tallinna Linnamäe vene lütseum (1486 õpilast), väikseim Misso kool (3 õpilast).

***

Eelmisel õppeaastal oli 618 lasteaeda, neist 129 tegutses üldhariduskooliga koos. Alushariduses osales 2018. aasta seisuga 93,8% 4-aastastest kuni kooliealistest lastest.

***

Kutsehariduse tasemeõpet pakub 32 kutseõppeasutust ning viis riigi omanduses olevat rakenduskõrgkooli.

***

Õpetajate arv on jätkuvalt oluliselt suurem kui ametikohtade arv, märkimisväärselt suur osa töötab osakoormusega. Eelmisel õppeaastal oli üldhariduses 15 465 inimest, 12 852 ametikohta; alushariduses 7934 inimest, 7 603 ametikohta; kutsehariduses 2001 inimest, 1311 ametikohta.

***

Õpetajate ametikohtade ja õpilaste suhtarv on väga madal – ligikaudu 12 õpilast õpetaja ametikoha kohta. Paarkümmend aastat tagasi ulatus see 19 õpilaseni õpetaja ametikoha kohta.

***

Üldhariduskoolide õpetajate karjääritee ja liikuvuse esmakordne analüüs näitab, et õpetajad on oma ametile truud, ametist lahkub aastas keskmiselt 13%. 40% koolist lahkunud õpetajaist asub uuesti koolis tööle. Viimasel viiel aastal on ametisse asunud uusi õpetajaid rohkem kui lahkunuid.

***

Septembris avaldatakse OECD rahvusvahelise õppimise ja õpetamise uuringu TALIS 2018 eestikeelne siseriiklik raport, mis näitab, et õpetajad näevad oma ametit ühiskonnas üha väärtustatumana. Kui 2013. aastal leidis ainult 13,7% õpetajatest, et nende amet on ühiskonnas väärtustatud, siis viie aastaga on see näitaja tõusnud 26,4%-ni (OECD riikide keskmine on 25,8%). Viimase viie aasta jooksul õpetajaametis alustanute seas on näitaja oluliselt suurem – 39%.

Nii õpetajate kui ka koolijuhtide hinnangul on õpilaste ja õpetajate vahel head suhted. Üha rohkem õpetajaid süstib õpilastesse usku, et nad suudavad koolis hästi toime tulla, ning aitavad väärtustada õppimist. Paremini tullakse toime käitumisprobleemide ohjamisega ja õpetajate enesetõhusus on võrreldes 2013. aastaga suurenenud.

Keskmine 7.–9. klassi õpetaja Eestis on 49-aastane. 54% õpetajatest on vanemad kui 50 aastat. Koolijuhid on keskmiselt 53-aastased, 21% meie koolijuhtidest üle 60.

***

Eelmise aastaga võrreldes on haridusvaldkonna erialadele kandideerijaid Tartu ja Tallinna ülikoolis koguni 24% rohkem.

***

Septembris jõustub PGS-i muudatus, mis annab üldhariduskoolidele võimaluse rakendada mõjutusmeetmeid, kui on põhjendatud kahtlus, et õpilase valduses on keelatud esemed või ained.

Mõjutusmeetmeteks võivad olla esemete või ainete hoiulevõtmine, õpilase ja tema kasutuses olevate asjade, näiteks kapi kontrollimine või õpilase ja tema riietuse kontrollimine vaatlemise ja kompimise teel.

Keelatud esemete või ainete omamise kahtluse korral võib õpilast kontrollida tema tahte vastaselt, kui teda eelnevalt teavitatakse kontrolli teostamise põhjusest ja on tehtud ettepanek ese või aine vabatahtlikult loovutada, aga seda ei ole tehtud.

***

Õpilaste heaolu silmas pidades jätkab ministeerium avalikku arutelu kodutööde mahu vähendamise üle. Probleem on selgelt eesmärgistamata koduste tööde liigse mahuga. Maksimaalset kodutööde piiri, kus see on veel kasulik, on uuringutes tõmmatud 4–7 tunni vahele nädalas. Eestis õpib alla seitsme tunni vaid iga viies 15-aastane.

***

HTM-is on koostamisel andekate õpilaste arendamise kontseptsioon ja tegevuskava, millesse on partneritena kaasatud ülikoolide esindajad. Ministeeriumil on valminud ka analüüs andekusest Eesti hariduses, millega saab tutvuda kodulehel.

***

Nüüdisaegsetes tingimustes alustavad õppetööd põhikoolid Aseris, Jõgeval, Paides, Juurus, Viljandis, Tabiveres, Põlvas ja Tartus.

Põhikoolivõrgu korrastamise meetme kahe vooru investeeringute kava kogumaht on 100,8 miljonit eurot. Esimeses voorus toetas riik 22 kohaliku omavalitsuse projekti ja teises voorus 12 projekti. Nüüdisajastatakse 104 812 ruutmeetrit põhikoolide pinda, koolipind väheneb 91 000 ruutmeetri võrra.

***

Septembris esitatakse valitsusele kinnitamiseks HEV-õpilastele suunatud põhikoolide võrgu korrastamise investeeringute kava. Hindamiskomisjonile on esitatud neli ettepanekut: Tartu Kroonuaia kooli rekonstrueerimine, Võru Järve kooli uue hoone ehitamine, Pärnu Päikese kooli ehitamine ja Tallinna Tondi põhikooli rekonstrueerimine.

Õppe otstarbekama korraldamise eesmärgil annab riik kahe kooli pidamise üle kohalikule omavalitsusele (Vaeküla ja Lahmuse kool).

Riigi pidamisel on 15 HEV-õpilaste kooli.

***

Jätkub lähtetoetuse maksmine üldhariduskooli või kutseõppeasutusse esimest korda tööle asuvatele õpetajatele ja tugispetsialistidele. Taotluse saab esitada õpingute lõpetamise ning tööleasumise järel.

Lähtetoetuse summa – 12 783 eurot – makstakse välja kolme aasta jooksul kolmes osas. Toetuse saaja võtab kohustuse töötada oma ametikohal viis aastat. Alates 2020. aasta septembrist hakatakse lähtetoetust maksma ühekordse summana.

***

Riigireformi tegevusena kavandab HTM ümber korraldada haldusala asutuste töö ja luua haridusvaldkonna ühendameti, mis alustab plaanikohaselt tööd järgmise aasta septembris. Üle vaadatakse töölõikude juhtimine ja ülesannete jaotus, mis mitmetes asutustes toimub erinevate põhimõtete järgi ja osaliselt dubleerivalt. Ühendameti loomine algab põhjalikust analüüsist ning ei tähenda lihtsalt liitmist. Analüüs valmib novembriks.

Allikas: HTM