Milline suvesündmus andis jõudu uueks kooliaastaks?

Katrin Raidma, Tartu Karlova kooli õpetaja:

Energia uue õppeaasta alguseks koguneb kõigist tegemistest, mis on kuidagi koolielu argisest rutiinist väljas – olgu see siis koduaia mullas tuhnimine, suvised kontserdid ja etendused, päikselised rannapäevad ja rattasõidud Eestimaa teedel või grilliõhtud armastatud inimestega.

Alati olen üritanud leida paar nädalat ka selleks, et kusagile kaugemale reisida. Sel suvel õnnestus mul veeta kaks nädalat Malaisias ja Singapuris. Pilvelõhkujad, vihmametsad, uudsed lõhnad ja maitsed, meri ja päike, kultuuride virvarr … Kogemusi, muljeid ja emotsioone kogunes nii palju, et võõrsil oldud aeg tundus igavikuna ja kodune (ka töö-)elu ununes sootuks. Tundus, et puhatud on pikalt ja hästi ning puhanud inimene on valmis endasse laadima uut energiat.

Lisaks toob iga taoline ärakäimine alati uusi mõtteid, annab indu teha midagi teisiti ja uutmoodi – õpetajatöös on taoline inspireeriv restart minu meelest eriti oluline.

Tähtsaim ongi suuta unustada puhkuse ajaks tööga seotud probleemid ja lihtsaim viis selleks on pöörata mõneks ajaks selg kodule ja tööle, käia kusagil ära ning tulla värskena tagasi.

Marika Vares, Tartu Hansa kooli õppejuht:

Kuulun ilmselt nende inimeste hulka, kelle jaoks tähendab meri ja mõnel Eestimaa saarel viibimine üht osa puhkusest. Tõsi, mingi meresõitja ma pole, ent mere läheduses olla meeldib. Merest ei saa mul kunagi küll!

Viimastel aastatel on mul olnud võimalus nautida Vormsi saarel olemise rõõmu ning minu lemmikpaigad on seal Rumpo matkarada ja Borrby rannik, kus on just parasjagu kõike, mida ühe linnainimese akude laadimiseks vaja on: lummav merevaade, mõnus ujumispaik, rahu ja vaikus. Vormsi on üsna väike saar, ent põnevaid paiku ja rännuradu jagub seal küll ja enamgi, mis sest, et saar on mul juba risti ja põiki läbi sõidetud.

Väikesaare rahu ja vaikuse nautimise vahelduseks oli mul võimalus osaleda olavipäeva ja Rootsi päevade pidustustel, millest minu jaoks väekamad olid seotud Vormsi Püha Olavi kiriku 800. aastapäevaga. Ainulaadne võimalus oli olla ka osaline Vormsi lasteaia-põhikooli pühitsemisel. Suurepärase elamuse sain ansambli Strand Rand kontserdilt, kus Sofia Joons laulis rannarootslaste imekauneid laule.

Sellel suvel kuulusid minu akude laadimise juurde ka Eestimaa eri paikade külastamine, suveetendused, kontserdid ja tagasihoidlikus koguses aiatöid. Vaieldamatult võimsaim muusikaelamus tuli juubelilaulupeolt, kus minagi lauljana osalesin.

Jahedamad suveilmad andsid võimaluse raamatute seltsis aega veeta. Kergema suvelugemise sekka sattus Wikströmi „Ükski pere pole saar“, mis on väga mõtlemapanev ja silmi avav lugemine. Soovitan!

Mu suveelamuste sahvrisse on kogunenud rohkelt elamusi, mis annavad hoogu uueks kooliaastaks.

Martin Pent, Miina Härma gümnaasiumi õpetaja:

Kõigist suve jooksul läbi elatud hetkedest tuleb kõige kirgastavamaks kogemuseks pidada ikkagi üldlaulupidu ja iseäranis laulu „Üksi pole keegi“. See, kuidas saja tuhande pealine rahvahulk pöördub ühise loitsuga esiisade vaimude poole, et noilt tuge ja tröösti saada, mõjus seda meeliülendavamalt, et pidavat ju praegu hoopis tehnoloogiaajastu olema. Ilus oli näha kõiki neid niiskete silmadega lauljaid ja kuulajaid, kes oma pisaraid põrmugi ei häbenenud. Ükski kord paistis taas, kuidas inimesed tundsid end osana millestki suuremast kui nemad ise ning unustasid end lauldes, kartmata ilkumist ja irvitamist nendesamade pisarate üle, mis nii mõneski mõttes olid ju pühad pisarad.

Ja viimaks lõppes kõik nagu õnnelikus muinasjutus, kui lauldi „Kungla rahvast“. See harvaesinev küünarnukitunne annab alati jõudu.

Heli Iljašenko, Keila Vikerkaare lasteaia õpetaja:

Minule andis jõudu alustada uut tööaastat nii ELAL-i suveseminar Kehras kui ka arvamusfestival Paides. Ääretu rõõm oli tõdeda, et olen õigel teel ja valmis muutuma koos lastega. Minu nägemus tuleviku lasteaiast ühtis pedagoogidega, kes juhtisid alushariduse vestlusringi. Lasteaedades peab muutuma süsteem, kus toimib veel autoritaarne juhtimine ja praktilist tööd tegevat pedagoogid pole kaasatud õppekasvatustöö kavandamisesse.

Triinu Kustassoo, Tallinna Luha lasteaia õpetaja:

Mul on täis kaheksa tööaastat, iga puhkus on omamoodi, mõni parem, mõni kehvem. Sel suvel jälgisin, et mu oma tass oleks täis, nii saan ka ennast ümbritsevatele inimestele jagada rõõmu ning neid abistada. Sel suvel täitsid mu tassi mitmed sündmused, üks nendest oli esmakordne osavõtt lasteaednike liidu suvepäevadest. See oli meeldejääv sündmus, tundsin, et olen osa imelisest ja kokkuhoidvast alushariduse perest.

Märksõnadeks loomulikult huumor, uued ja vanad teadmised, uued tutvused ja kollekiiv. Aitäh vapratele korraldajatele. Isiklikumast poolest andis jõudu juurde oma sünnipäeval perega läbitud süstamatk. See mõnus pingutus koos perega täitis tassi täielikult. Need kaks sündmust olid ühed eredamad hetked, mis senini annavad indu, et tegutseda laste ja nende vanematega, ikka aktiivselt, rõõmsalt ja ühtehoidvalt.

Vastuseid Eesti lasteaednike liidu liikmetelt:

Üksik sündmus ei anna jõudu, aga väikeste kaunite hetkede jada küll …

Juba see, kui saad ikka lasteaiajuhina jaanipäevast 1. augustini puhata … siis puhkab uueks õppeaastaks välja küll. Mind laeb kõige paremini soe suvine ilm, ilusad Eesti maakohad ning askeldamine oma maakodus. Puhkuse alguses pakime oma pere kokku ja kolime linna lähedale maale – vanasse tallu. Hästi toredad on suveõhtu kontserdid ja värskes õhus toimuvad suveteatrid. Ma ei kujuta ette, et peaksin oma suve linnas veetma.

• • •

Loodus, heinamaa, kõik need suvelõhnad. Maakodus on suur aed, kus üks töö ajab teist taga. Sellist võrkkiiges vedelemise ja niisama olemise aega tuleb näpistada, aga ka need on olulised. Võtsin eesmärgiks lugeda suve jooksul läbi kaks oma valdkonnaalast raamatut, aga üks on läbi ja teist alles alustasin. Lugemine läheb raskelt, sest üks on soome ja teine inglise keeles, aga nad on oodanud mul riiulis tükk aega oma aega ja eesti keeles ei ole sellekohast kirjandust ilmunud: kuidas siduda aju-uuringud koolide õppekavaga ning kuidas teha õppimine nähtavaks.

Indu andis ka kohtumine kolleegidega. Hea oli suhelda sarnase mõtteviisiga inimestega. Kõik need kohtumised on avardanud silmaringi ja pakkunud uusi teadmisi.

• • •

Mulle meeldib Fred Jüssi mõte, et suvi on aeg, kus inimene peab olema patune, õnnelik ja laisk. Suvi on akude laadimise aeg, kogumise aeg, niisugune aeg, millal peab tegema niipalju kui võimalik – tegelema viljaka mittemidagitegemisega. Sumedad õhtud sõpradega, mis venivad hommikusse, sest ööd on lühikesed. Pikad jalutuskäigud metsa- ja matkaradadel, looduse imelise ilu tabamine ja hetke jäädvustamine. Lihtsalt vedelemine ilma süümepiinu tundmata, lõputu taevasse vahtimine ja pilvede uurimine. Hästi palju raamatuid, hetki iseendaga, õhtuste päikeseloojangute nautimine. Meri, meri ja veel kord meri. Sellised natuke metsikud rannaribad, kus on vähe rahvast ning vee vaikne loksumine mõjub teraapiliselt. Väga inspireeriv! Sattumine juhuslikult sellistele väikestele etteplaneerimata üritustele, kus rahvast ei ole palju ning esinemine on ehe! Selline on minu õnnelik suvi!