Pärandivaderid aitavad kohalikke pärandipaiku korrastada

23. aug. 2019 Elle Lepik Pärandivaderite projekti eestvedaja - Kommenteeri artiklit

Pärandivaderite algatus kutsub kooliõpilasi üles olema kodukohas kultuuriloolistele paikadele vaderiks. See tähendab eelkõige talgute korras pärandipaikade korrastamist ja hooldamist. Käsi külge lüües tutvutakse kohaliku ajalooga ja õpitakse kodukoha rikkusi väärtustama.

Pärandivaderite algatus tegutseb Eestis juba neli aastat. Eeskujuks on Norra kultuuripärandi fondi koordineeritud projekt „Rydd et kulturminne“ („Hoolda pärandipaika“), mis on edukalt tegutsenud 18 aastat ning kaasanud kolmandiku Norra üldhariduskoolidest. Eestis on algatuse eestvedaja MTÜ Estlander ja projektis on osalenud õpilased 41 koolist. Mõned on aastaid vaderiks samale paigale, teistes koolides leiavad juhendajad ja õpilased iga kord uue unarusse jäänud paiga, mis jutustab põnevaid lugusid. Objektide ajaloolist tausta on käinud tutvustamas ajaloolased, restauraatorid, muinsuskaitsjad, koduloouurijad ja teised pärandipaikade tundjad.

Eelmisel aastal tuli algatusega kaasa rekordarv õpilasi – 989 –, kelle abil korrastati, tähistati ja tutvustati avalikkusele 31 kohaliku kogukonna jaoks olulist paika 14 maakonnas. Ettevõtmisele andis hoogu EV100 üleskutse teha kodumaale kingitusi. Tänavugi on toimunud väga eripalgelisi ettevõtmisi alates paaritunnisest kevadisest riisumisest ja prügi koristamisest ajalooliste hoonete ümbruses kuni mitmekuuliste projektideni.

Kolga kooli pärandivaderid võtsid oma hoole alla Kolga mõisa aednikumaja. Muinsuskaitsealune hoone oli viimastel aastatel kujunenud noorte punkriks, mille osa aknaid oli lõhutud. Ent kunagi kutsusid mõisaprouad uhkustundega sellesse paika oma külalisi jalutuskäikudele. Aednikumaja taga köetavas kasvuhoones kasvatati aprikoose ja viinamarju, igal lihavõttel toodi sealt mõisnike lauale õites sirelioksi. Möödunud aegade lugusid rääkis pärandivaderitele Kolga muuseumi juhataja Ulvi Meier. Eelmise aasta novembris panid õpilased lõhutud aknaluukidele ette kaks maalingutega katet, kevadel said kunstilise kujunduse veel viis akent. Tegemistesse kaasati eri vanuserühmi. 8. klassi tehnoloogiaõpetuse tunnis tehti valmis puidust aknakatted. Kunstitunnis joonistasid kavandeid 4., 8. ja 9. klassi õpilased, maalingud teostas 8. klass. Tulemuseks valmis ilmekas välikunstinäitus ja samas pärandile hea kaitse vihma-tuule ja sissetungijate eest. Üks 8. klassi noormees taastas loovtöö raames Kolga mõisa pargipingi, mis ehib peahoone fuajeed.

Loovtööna valmisid ka kahele ajaloolisele kalmistule sepisväravad ja puidust infotahvli alus. Väravad tegid valmis kaks 8. klassi noormeest Heimtali põhikoolist. Kool tegutseb endisaegses von Siversite mõisahäärberis, ent mõnesaja meetri kaugusel metsas asuv väike mõisaomanike perekonnakalmistu oli rohkem kui sajaks aastaks unustusse vajunud. Ka Valjalas ei mäletanud kohalikud enam, et kooli lähedal metsatukas ja 1970. aastatel rajatud palliväljakute alal oli kunagi matmispaik. Hakkajad noormehed Valjala põhikoolist valmistasid sel kevadel varikatusega puidust aluse, millele kinnitati Valjala vana kalmistu lugu ja sinna maetud perekond Schmidti tutvustav infotahvel. Nii von Siversite kui ka Schmidtide kalmistu on kahe aastaga õpilaste, kaasa löönud kogukonnaliikmete ja vallavalitsuste abil saanud tagasi kalmistu ilme.

Pärandivaderite projekti toetavad muinsuskaitseamet, rahvakultuuri keskus, SA Kodanikuühiskonna sihtkapital ja riigikantselei EV100 korraldustoimkond.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!