Pöidlad pihku ja mõttes Kaasanis

Eesti kutsekoolide esindajad, üheksa noormeest ja neli neidu üheksast õppeasutusest, osalevad 22.–27. augustini Venemaal Kaasanis maailmameistrivõistlustel „WorldSkills 2019“.

Kahe aasta tagant korraldatavatel ülemaailmsetel võistlustel panevad tänavu oma oskused proovile rohkem kui 60 riigi noored, kes mõõdavad meisterlikkust 56 alal. Eestit esindavad võistlejad 12 erialal. Need on florist, ehitusviimistleja, plaatija, müürsepp, trükkal, keevitaja, kokk, restorani teenindaja, vastuvõtuadministraator, graafiline disainer ja IT-süsteemi spetsialist ning maastikuehitaja kaheliikmeline võistkond. Esindatud on Räpina aianduskool, Tartu kunstikool, Tartu ja Haapsalu kutsehariduskeskus ja neli kutsekooli: Tallinna ehituskool, Tallinna teeninduskool, Tallinna polütehnikum ja Tallinna Lasnamäe mehaanikakool.

Lõplik selgus saabub kohapeal

Kuigi osalejad teavad, missuguseid ülesandeid tuleb rahvusvahelise žürii ees lahendada, selguvad paljud asjaolud alles kohapeal. Näiteks teab floristide seas võistlev Räpina aianduskooli lilleseadja Maris Paas, et teha tuleb kimpe, pärgi, seadeid ja ka ruumikaunistusi, kuid mida täpsemalt, see selgub Kaasanis. „Võistleja peab olema superinimene,“ lausus võistluse ekspert, Räpina aianduskooli floristika eriala õpetaja Indrek Kaeli. Tema sõnul on sellel erialal hindamine paljuski subjektiivne, sest eri maade kohtunikel on omad tõekspidamised, kindlad on vaid tehnika hindamise tingimused.

Räpina aianduskooli esindab Kaasanis ka kaheliikmeline maastikuehitajate võistkond: Markus Vainu ja Matthias Veski. Noormeestel tuleb rajada miniatuurne aed, kus on puitu, taimi ja vett. Selleks on nelja päeva jooksul aega 22 tundi. Noormeeste juhendaja ja võistluste asepeaekspert Raili Laas rääkis, et kuigi võistlejail on töödeks kasutatavate taimede nimed osalt teada ja materjalide kohta samuti infot, pole teada üksikasjad, näiteks, millise kujuga müüri tuleb laduda või kas veesilm peab olema korrapärane või looduslik. Täpsema info saavad võistlejad alles kaks päeva enne võistlust. „Nad peavad oskama väga hästi joonist lugeda,“ sõnas Laas. Koos juhendajaga tohivad võistlejad joonist uurida vaid pool tundi.

Raili Laas on Eestist ainus, kes on ülemaailmsetel kutsevõistlustel juba kolmandat korda asepeaekspert. Tema ja peaeksperdi üks ülesandeid on juhendada veerandsadat eksperti, kes tulevad eri maailmajagudest mitmesuguste aiakujunduse traditsioonidega maadest, et võistlustööde hindamises tekiksid ühtemoodi arusaamised. „See on suur väljakutse,“ sõnas Laas, „aga meil on hindamiseks standardid.“

Maastikuehitaja erialal võistleb 24 riiki. Meie noormehed on Laasi sõnul hästi valmistunud ja rahvusvahelise kogemusega, kuid neil tuleb konkureerida väga tugevate võistlejatega Venemaalt ja Hiinast, kus Laasi teada lausa elatakse ja harjutatakse selle võistluse nimel. Ehkki sellel alal on alati tugevad olnud Šveitsi, Saksamaa ja Itaalia noored, hindas Laasi ka meie meeskonna võiduvõimalusi üsna heaks. „Palju sõltub võistlusülesandest ja võistluste korraldusest,“ lausus Laasi. Eestile on ainsa WorldSkillsi medali – pronksi – toonud just maastikuehitajad 2017. aastal Abu Dhabis peetud võistlustelt, kus oli palju muutusi ja ootamatusi, kuid Räpina aianduskooli noored maastikuehitajad Mairold Mänd ja Erik Rüütel jäid igas olukorras rahulikuks.

Rahu, ainult rahu

Igal võistlusalal hinnatakse niihästi ülesannete täitmise meisterlikkust, suhtlemisoskust, ajakasutust kui ka iga eriala iseomaseid oskusi. Loomulikult on ka ohud, mis võivad tuua miinuspunkte, kuid kõigi osalejate juures hinnatakse täpsust ja korrektsust.

Tallinna teeninduskooli võistleja, vastuvõtuadministraatori Liisa Meidla võistluspaik on viietärnihotell, kus pakutakse palju teenuseid, kuid võivad ette tulla väga ootamatud ja isegi ohtlikud olukorrad, mida peab kiiresti ja professionaalselt lahendama. „Säilitada tuleb meelekindlust ja külma närvi,“ ütles Tallinna teeninduskooli õpetaja ja „WorldSkills 2019“ ekspert Kristi Tarik.

„Kõige raskem on lülitada ennast välja kõigest, mis ümberringi toimub, ja süveneda oma töösse,“ sõnas Maris Paas.

„Vaja on jääda rahulikuks,“ arvas ka plaatija Markus Hanson Tallinna ehituskoolist. Trükkal Jelizaveta Tšuvpilo Tallinna polütehnikumist hindas oma tugevuseks suurt tahmist ja pidevat treenimist.

„Võidab see, kellel on tugevamad närvid,“ sõnas Raili Laas.

Tartu kunstikooli graafiline disainer Jaagup Susi, kel tuleb mõõtu võtta 40 osaleja seas, usub, et suudab jääda rahulikuks ja keskenduda, kuigi tema erialal tuleb ekspert Janika Nõmmela hinnangul väga tihe konkurents.

IT-süsteemide administraator Gen Lee Tartu KHK-st on võistlustules neli päeva, mille jooksul tuleb tal üles ehitada kolmel eri platvormil infrastruktuurid, mis kõik peavad omavahel töötama ja funktsioneerima. Erko Pärna Kehtna KHK-st hindas seda väga raskeks ülesandeks, sest selle täitmiseks on aega vähe. Pärna sõnul nõuab see palju enamat, kui kutsekoolide tase on.

Ranged nõudmised

Maailmameistrivõistluste žürii on ülimalt range. Näiteks kontrollitakse keevitajatel keevitusõmblusi ultraheliga, sest palja silmaga ei pruugi defektid näha olla. Ehitusviimistlejate töö täpsust uuritakse Tallinna ehituskooli õpetaja ekspert Terje Jakseni sõnul lausa luubiga. Tulevastel müürseppadel peavad kivid olema millimeetri täpsusega lõigatud, teab Tartu KHK võistleja, müürsepp Veiko Kook, keda juhendab õpetaja Kaido Toobal. Eksperdina on Toobal hinnatud osaleja nii WorldSkillsi kui ka EuroSkillisi võistlustel, kus ta on olnud ka hindamiskomisjoni liige. Tema juhendamisel on noored olnud edukad mainekatel kutsevõistlustel.

Toobal rääkis, et müürseppade võistlusülesanne on sel korral põnevamaks tehtud sellega, et tööjoonis saadakse alles võistlusel kätte ja ette pole teada, mis ülesanne võib tulla.

Toobal on Tartu KHK-s kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitaja erialal Veiko Kooki õpetanud kaks aastat. Sellest sügisest läheb noormees kolmandale kursusele. „Kuna Veiko on võrreldes teiste võistlejatega noor, siis suurt stressi me talle peale ei pane,“ ütles Toobal. „Aga Veiko on tubli ja saab kindlasti hästi hakkama.“

Toobal selgitas, et miinuspunkte võib tuua lohakas töö, st kui töö ei ole sirge ega väliselt puhas ja esteetiline. Toobal usub, et kõik võistlejad on tugevad ja ennustada, kes võidab, on keeruline. „Kellel närv vastu peab, sellel on ka tulemus parem,“ sõnas kogenud ekspert.

Eesti esindus Kaasanis „WorldSkills 2019“ võistlustel

• Florist Maris Paas, maastikuehitajad Markus Vainu ja Matthias Veski, Räpina aianduskool,
• plaatija Markus Hanson ja ehitusviimistleja Katrin Anspere, Tallinna ehituskool,
• kokk Märten Kadu, Tallinna teeninduskool,
• restorani teenindaja Karl-Kevin Miinpuu, Haapsalu KHK,
• graafiline disainer Jaagup Susi, Tartu kunstikool,
• IT-süsteemide administraator Gen Lee ja müürsepp Veiko Kook, Tartu KHK,
• vastuvõtuadministraator Liisa Meidla, Tallinna teeninduskool,
• trükkal Jelizaveta Tšuvpilo, Tallinna polütehnikum,
• keevitaja Artem Sapelkin, Tallinna Lasnamäe mehaanikakool.

Eesti on WorldSkillsi organisatsiooni liige 2007. aastast ning osalenud sellest ajast ülemaailmsetel kutsemeistrivõistlustel. Edukaim aasta oli 2017, kui Eestit esindas viiel võistlusalal seitse andekat noort. Lisaks maastikuehitajate meeskondlikule pronksmedalile saavutas Pärnu KHK restoraniteenindaja Erik Tammeleht siis kuuenda koha ja teenis kutsemeisterlikkuse medali.