Tasuta digiõpikute valik laieneb: Opiqule lisandub Foxcademy

Kui eelmisel õppeaastal said kõik põhikoolid tasuta kasutada digitaalsete õppevahendite keskkonda Opiq, siis peagi algaval õppeaastal vabaneb maksumüürist ka Foxcademy.

Opiq (Star Cloud OÜ) ja Foxcademy (Fox Solution OÜ) esitasid tänavusel digiõppematerjalide riigihankel ühise pakkumise. Hankelepingu kohaselt saab ligi 140 000 põhikooliõpilast, õpetajat ja tugispetsialisti tasuta kasutada mõlemat keskkonda. Kahe peale kokku on esindatud viie kirjastuse ligi 160 õpikut. Esialgu löödi haridus- ja teadusministeeriumiga käed kaheks aastaks, kuid viimasele jäi õigus lepingut samadel tingimustel, miljon eurot aasta eest, pikendada ka kolmandaks aastaks.

Arvuliselt annab Foxcademy lisandumine juurde vaid seitse õpikut − põhikooli kolmanda astme klasside matemaatika, füüsika ja keemia. Sisuliselt toob Foxcademy lisandumine aga täiesti uue maailma. Kui Opiqu keskkonnas on õppematerjalid, mis on sündinud paberõpikuna ja mida alles hiljem on digikeskkonda kohendatud, siis Foxcademyl polegi paberõpikuid. HTM-ile esitatud pakkumises esitlevad hankevõitjad Foxcademy tugevusena õpianalüütikat ja interaktiivsust. Just need kaks eristavad digiõpikuid paberõpikutest.

Ehkki keskkonnad jäävad eraldi, siis taustal algab koostöö. Esimene samm astutakse juba sel sügisel, mil kummagi keskkonna õppematerjalidesse lisatakse lingid teise keskkonna materjalidele. Edaspidi on plaanis Foxcademy pinnalt luua ühine õpianalüütika süsteem, mis suudab lisaks ülesandepõhisele tagasisidele anda ka õppeaine- ja baasoskuste põhist tagasisidet.

Ehkki Opiq on välja kasvanud Avita kirjastusest, on sinna üha enam lisandunud mitmete teiste kirjastuste, teiste seas Avita peamise konkurendi Koolibri õpikuid. Foxcademy keskkonnas seevastu praegu veel teiste sisuloojate loomingut ei ole, kuid firma andis riigihankel lubaduse, et kõik kirjastused ja õppematerjalide väljaandjad on oodatud enda materjale levitama Foxcademy keskkonnas. „Foxcademy meeskond korraldab kõikidele materjalide väljaandjatele tasuta sisuloomissüsteemi koolituse ning pakub pidevat tuge ja täiendusideid materjalide ülaloleku ajal,“ seisab HTM-ile esitatud pakkumises.

Üle ootuste hästi

Tänavune riigihange oli järjekorras teine. Eelmine õppeaasta oli katseaasta. HTM lubas toona, et kui koolid võtavad digiõpikud hästi vastu, siis leitakse ka tulevikus raha, et teha digiõpikud tasuta kättesaadavaks.

„Vastuvõtt oli soojem, kui oskasime loota,“ võttis eelmise aasta kokku HTM-i e-teenuste osakonna asejuhataja Kristel Rillo, kes on peamine riigihanke ettevalmistaja ja riigihanke komisjoni üks liikmetest.

Kasutusstatistika näitab siiski, et päris rahule ei saa jääda. Peamine probleem on selles, et digiõpikute kasutajateks olid pigem õpetajad kui õpilased. Näiteks märtsis kasutas eelmise aasta hanke võitnud Opiqu keskkonda umbes 32% põhikooliõpilastest, kuid 54% -õpetajatest. Koole, kus vähemalt korra nädalas kasutas Opiqu keskkonda mõni õpetaja, oli umbes nelisada. Seevastu koole, kus Opiqut kasutasid nii õpetajad kui ka õpilased, oli kolmsada. Ehk siis umbes sajas koolis kasutas õpetaja ilma õpilasteta.

Rillo pakkus kahte selgitust, mida see tähendab, et õpetajad kasutavad ja õpilased mitte. Üks võimalus on see, et õpetajad leidsid digiõpikutest mõne harjutuse, video, pildi või teksti ja näitasid seda projektoriga seinale või tarka tahvlisse.

Selline frontaalne kasutus, kus õpetaja näitab digiõpikut klassi ees, ei ole siiski see, mida HTM digiõpikutest ootab. „Õpiku, sh digiõpiku peamine roll on ju ennekõike õpilase iseseisva õppimise toetamine, kas siis kinnistamise või uue teemaga tutvumise abil. Koolitunnis ootame ennekõike aktiivõpet ja ühistegemist,“ kirjeldas HTM-i üldharidus-, keele- ja noortepoliitika asekantsler Kristi Vinter-Nemvalts, kuidas digiõpikuid kasutada tuleks.

„Paberõpikute praktika näitab, et esimesel aastal võtab õpetaja selle endale, töötab sellega paralleelselt, ja kui õpik on tõendatult hea, siis järgmisel aastal tellib klassikomplekti,“ kirjeldas Rillo teist võimalust, kuidas mõtestada, et õpetajad kasutasid digiõpikuid, aga õpilased mitte.

„Õpetaja poole kalduv kasutus on loomulik ja seda näitas ka Opiqu kasutusmuster enne 2018/19. õppeaasta põhikooli riigihanget. Digiõppe integreerimise eeldus on enamikul juhtudel õpetaja ja alles seejärel liigub digiõpik samm-sammult õpilaste kätte,“ kirjeldas Star Cloud OÜ kommunikatsioonijuht Eve Tisler Opiqu varasemat kogemust, kuidas koolid on digiõppematerjalid kasutusele võtnud.

Info ei liigu koolijuhist edasi

Ehkki kasutusnumbrid on märkimisväärsed, leidus igal nädalal ikkagi pea sada kooli, enam kui sada tuhat õpilast ja enam kui kümme tuhat õpetajat, kes jätsid digiõpikute võimaluse kasutamata. Nemvaltsi sõnul leidub ka koole, kus juhtkond ei pea digiõpikuid vajalikuks ning seda võimalust üldse õpilastele ei tutvustatudki.

Ka Rillo nimetas just koolijuhi hoiakut kõige olulisemaks faktoriks, millest sõltub, kas üldse ja kuidas digiõpikud kooli jõuavad. Koolijuht peab pakkuma arenguvisiooni ja soodustama uuendusi, vaid nii on õpetajal Rillo sõnul turvaline katsetada.

Rillo tõi välja mitmeid teisigi nii sisulisi kui ka korralduslikke külgi, mis aktiivsemat kasutamist pärssisid ja mis uuel õppeaastal eeldatavalt enam ei kehti.

Eelmisel aastal said koolid ligipääsu Opiqu keskkonnale alles oktoobris. Selleks ajaks oli õpetajate tööplaanid juba tehtud. Pealegi tekitas pelgalt üheaastane katseprojekt õpetajates ebakindlust. „Kui ma praegu kõik plaanid ümber mängin ja järgmisel aastal ei ole ressurssi, siis oleks nagu maha visatud ajakulu,“ kirjeldas Rillo õpetajate hoiakut. Tänavu avanevad Opiqu ja Foxcademy digiväravad juba enne kooliaasta algust ning jäävad avatuks järgnevaks kaheks aastaks.

Opiqu keskkonnas ei olnud kõikide kirjastuste õpikuid, mille paberõpikuid koolid kasutavad. „Ühed nägid selles eelist. Ma ei tahagi seda õpikut, mis mul paberil on, ma tahangi alternatiivi. Teised tahtsid aga näha, et oleks üks ühele lahendus,“ rääkis Rillo. Tänavu lisandub valikusse seitse Foxcademy õpikut ning Opiqu keskkonda on lisandunud ning lisandub ka edaspidi teiste kirjastuste, nende seas ka Koolibri õpikuid.

Samuti selgus, et paber- ja digiõpikud ei ole identsed. Keeruline oli jätta näiteks kodutöid. „Kui õpetaja ütles, et kodus tuleb teha õpikust lehekülg 57, siis digitaalses lahenduses on keeruline seda lehekülge leida,“ rääkis Rillo. „Isegi kui õpilane tahtis digiõpikut kasutada, tuli tal ikkagi liikuda paberõpiku juurde, et õige ülesanne üles leida.“

• • •

On olnud juttu sisutootjate ja platvormide ehk kirjastuste ja tehnoloogiaettevõtete lahus hoidmisest. HTM-i ideaal on olnud platvormid, millel on paljude kirjastuste õppematerjalid. Kas üldse ja millisel kujul on plaanis Opiqu ja Foxcademy keskkonnast teha üks?

Star Cloud OÜ kommunikatsioonijuht Eve Tisler: Opiqu ja Foxcademy keskkondade paralleelseks kasutamiseks oleme täiendanud oma sisselogimislahendusi. Toetame HarID ja e-päevikute kaudu autentimist. Teisisõnu ei pea õpetajad ja õpilased looma igasse keskkonda uusi kontosid, vaid piisab näiteks e-kooli kontost. Lisaks ilmuvad õppeaasta jooksul keskkondadesse vastasplatvormide viited, et ristkasutust veelgi lihtsustada.

Seda, millisel platvormil väljaandjad oma sisu levitavad, otsustavad väljaandjad. Platvormide asi on veenda autoreid ja väljaandjaid oma tehnoloogial õppevara looma ja levitama. Kasutaja seisukohalt on loomulikult mugavam kasutada ühte või omavahel hästi integreeritud keskkondi. Sundida kedagi ühele või teisele platvormile ei ole aga õige. Nii nagu õppesisu peavad ka tehnoloogiad end kasutajate, sh väljaandjate jaoks tõestama.

Opiqul on hea meel, et oleme pälvinud mitme kirjastuse usalduse ning panustame jätkuvalt aktiivsesse koostöösse. Kõik kirjastused ja õppematerjalide väljaandjad on endiselt oodatud enda materjale levitama ka Foxcademy keskkonnas.

Eelmisel aastal pääsesid põhikooliõpilased ja -õpetajad Opiqus ligi ka gümnaasiumi materjalidele. Hange oli ja raha maksti ainult põhikooli põhjal, kuid Opiq ei piiranud ligipääsu gümnaasiumi õppematerjalidele. Kuidas on plaanis sellel aastal?

Eve Tisler: Sellel õppeaastal tuleb gümnaasiumi materjalile tasuline ligipääs. Opiq ja Foxcademy pakuvad gümnaasiumile mõlema keskkonna õppematerjalidest koosnevat paketti.