Teemanädalad, ajalooteater, kahekesi õpetamine …
26. augustil keskenduti TÜ Narva kolledžis hariduskonverentsil „Õpetajaks olemise ilu ja valu“ õpetaja praktilistele kogemustele.
Konverentsi esimeses pooles esineid uurimuslike ettekannetega Tiia Randmaa kutsekojast, Birute Klaas-Lang ja Aune Valk Tartu ülikoolist ning Ülle Säälik TÜ Narva kolledžist. Lisaks sai jälgida erakondade esindajate haridusdebatti ning minister Mailis Reps rääkis algava õppeaasta plaanidest.
Konverentsi teises pooles arutati õpetajatöö praktilisi küsimusi kokku kaheksas paralleelsektsioonis. Nendes analüüsiti õpetaja professionaalse toetamise võimalusi koolis, käsitleti õpetajat kui teejuhti, uuriti, kas Eesti koolijuhid ikka on visionäärid ja muutuste juhtijad, tutvustati koolikiusamise ennetamise võimalusi ja eesti keele kui teise keele uut moodi õpetamist jpm. Kahes sektsioonis olid vaatluse all uuendused meie alushariduses.
Kuna konverents toimus Narvas, sai põhjaliku ülevaate Narva ja Ida-Virumaa õpetajate koostööst. Sel teemal esinejad olid vene koolide eesti keele õpetajad, kuid nad rääkisid vene keeles, sest konverentsil osales ka õpetajaid teiselt poolt Narva jõge Venemaalt. Sektsiooni tegevust jälgides selgus, et Ida-Virumaalgi leidub hakkajaid ja koostöövõimelisi pedagooge, kellele on õpetajatöö ennekõike ilu, mitte valu.
Näiteks Nelli Kuldmaa tutvustas Tammiku põhikooli keelekümblusklasside teemanädalaid vanema astme õpilastele. Ta tõi näiteks kuuenda klassi, kus oli kahe nädala teemaks „Minu kodu Eesti“ ja mille raames lõimiti 12 õppeainet. Temanädalate ettevalmistamises ja läbiviimises lõi kaasa 22 õpetajat. Õpilased pidid nädalate ülesandeid täites kasutama kaheksat arvutiprogrammi. Käidi tutvumas Eesti vaatamisväärsusustega, näiteks Kalevipoja paikadega. Kõige selle käigus harjutasid õpilased aktiivselt eesti keelt, sest õpetajad olid kokku leppinud, missuguseid eesti keele sõnu ja väljendeid teemanädalate ajal õpilastega ühiselt harjutatakse
Julia Smirnova ja Olga Mesilane Ahtme põhikoolist jutustasid oma ajalooteatrist, kus mitme aine õpetajad kaasa löövad. Näiteks keskaega kajastavate etenduste ettevalmistuses on õpilasi toetanud nii kunsti-, tööõpetuse kui muusikaõpetajad, rääkimata ajalooõpetajatest. Ajalooteatris on oma koht ka kehalisel kasvatusel, sest õpilased peavad seal pingelisi rüütliturniire. Teiste koolide kaasamiseks on nad korraldanud kaks korda ajalooteatrite festivali.
Dina Jankovskaja ja Kätlin Laiksoo Soldino gümnaasiumist rääkisid aga sellest, kuidas nad kahekesi koos eesti keele tunde ette valmistavad. Kahekesi töötades on ideid poole rohkem ja kõik läheb kiiremini, ütlesid nad. Aeg-ajalt panevad nad oma klassid (eesti keele õpperühmad) kokku ja siis on tunnis korraga kaks õpetajat, kellest üks saab aidata mahajääjaid. Tänu sellele on individuaalset lähenemist rohkem ja meeleolu klassis parem, ütlesid nad. Lisaks näevad õpilased, et õpetajad teevad koostööd, nii võtavad nad ka oma paaris- ja rühmatööd nagu midagi loomulikku.