Interaktiivsed töötoad ametitega tutvumiseks

Eesti noorsootöö keskuse (ENTK) eestvedamisel on loodud noorte jaoks interaktiivsed töötoad ametitega tutvumiseks.

Et tulevased töötegijad saaksid aimu ametite olemusest, on ENTK loonud interaktiivsed töötoad. Virtuaalreaalsuse kaudu tutvustatakse seal noorsootöö ja tervishoiu valdkonna ameteid. Lisaks saavad noored kätt proovida mobiilses puidu- ja metallitöö laboris. Praeguseks on töötoad aidanud enam kui 3000 noorel nende ametitega tutvuda ja kätt proovida.

ENTK kaasatuse ja konkurentsivõime üksuse juhi Epp Reediku sõnul on eesmärk muuta noored teadlikumaks oma karjäärivõimalustest. „Noortel on vaja tööelu tundmaõppimiseks saada praktiline ettekujutus eri kutsevaldkondade tööprotsessidest, töövõtetest ning tööandjate ootustest – üksnes teoreetilistest teadmistest jääb sageli väheks,“ sõnab Reedik.

Noorsootöötaja töö läbi VR-prillide

Noorsootöötaja ametit tutvustavas töötoas saavad noored osa elulistest situatsioonidest, mis noorsootöös ette tulevad. Võimalik on tutvuda noorsootöötaja ameti kaheksa profiiliga, nende tööülesannete, töövõtete ja võtmeoskustega.

Noorsootöötaja ametit tutvustatakse virtuaalreaalsuse keskkonnas, VR-prillide abil. Seejärel pannakse ametis olulised oskused proovile liitreaalsuse tehnoloogiat kasutades, nutitelefonide abil. Virtuaalsele kogemusele järgneb praktiline töötuba, kus on võimalik nähtu üle arutleda. Eesti noorsootöötajate kogu senine projektijuht Minna Kohjus selgitab, et mitmesuguste kaasamistehnikate abil vastatakse noorte peamistele küsimustele: kes on noorsootöötaja, mis on tema töö sisu, missugune iseloom sel tööl võiks olla, jne. Kohjuse sõnul on see töötuba väga populaarne. Noori üllatab, et nad teadsid varem noorsootööst nii vähe. Neid paelub ka selle ameti tõsidus ja olulisus.

Puidu- ja metallitöö mobiilne töötuba

Puidu- ja metallitööstuse valdkonna tutvustamiseks on ENTK aidanud välja töötada mobiilse töökoja, mis tuuritab mööda Eestit. Koostöös selle ala tegijatega leiti, et mobiilses töötoas on vaja tutvustada noortele eelkõige tänapäevast tehnoloogiat ning siduda see konkreetsete ametitega, näiteks tisleri, CNC-pingi operaatori või metallitehnoloogi omaga.

Mobiilses töötoas saavad noored oma oskusi proovile panna, meisterdades seadmete abil mitmesuguseid väiksemaid esemeid (nt spinner, kell, mälupulk vms). Täiendavalt jagatakse karjääriinfot ning võimalusel kaasatakse tööandjaid nende ootustest rääkima.

Projektijuht Lauri Soosaar märgib, et noored on mobiilsed töötoad väga hästi vastu võtnud. Põnevatest puidu- ja metalli töötubadest on välja kasvanud mitmed LTT-valdkonna huviringid ja tehnoloogiatundide korraldamine sellistes koolides, kus puudub vajaliku kvalifikatsiooniga õpetaja või puidu- ja metalliseadmetega varustatud õppeklass. 

„Meie meeskonna eesmärk on inspireerida noori tehnoloogia valdkonna edulugudega, pakkuda käed-külge-tegevusi ning lahendada meeskondlikult ja mänguliselt tehnilisi ülesandeid,“ sõnab Soosaar. Mobiilseid töötube korraldatakse projektis „Merkuur“. Edaspidi jätkab mobiilsete töötubade korraldamist sotsiaalse ettevõttena OÜ Merkuur.

Virtuaalreaalsed meditsiini töötoad

Tervishoiusektori ameteid tutvustati virtuaalreaalsuse kaudu. Sektoris on suur puudus õdedest, kuid napib ka näiteks bioanalüütikuid. Ametitega tutvumiseks saab noor virtuaalselt jälgida õdede ja bioanalüütikute tegevust nende igapäevatöö käigus. Seejärel saavad noored osaleda praktilises töötoas, kus on võimalik nii mõndagi omal käel järele proovida ning lisaks edasistest karjäärivõimalustest rääkida.

Meditsiiniteemalisi virtuaalseid töötube korraldanud Civitta vanemkonsultant Triin Loik ütleb, et VR-seadmed köidavad noori, ja kutsub neid meditsiinitöötoast osa võtma. Kuid põnev on ka töötoa sisu. Tänu VR-prillidele saavad noored sõita kiirabiautos ja näha väga lähedalt haigla laboreid ilma klassiruumist või noortekeskusest lahkumata. Loik lisab, et kui virtuaalreaalsusele järgneb põnev praktika, moodustub paljusid köitev tervik.

Tänavu korraldab meditsiini töötube Tartu tervishoiu kõrgkool.

Kuidas töötubadest osa saada?

2018. aasta lõpuks sai puidu- ja metalli töötubadest osa 2010 noort. Tervishoiusektori töötubadest oli samaks ajaks osa saanud 1070 ja noorsootöötaja ameti töötubadest 149 noort. Kokku on töötubadesse üle Eesti kaasatud 3271 noort.

Kuidas töötubades kaasa lüüa? Üle Eesti noortele pakutavad töötoad toimuvad nii messidel, infopäevadel, noortekeskustes, koolides, laagrites kui ka malevates – seal, kus viibivad noored. Töötubade korraldajatega ühendust võttes saab töötube ka oma asutusse kutsuda.

Virtuaalseid töötube rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning ENTK elluviidavas ESF-i kaasrahastatud programmis „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ kirjeldatud tegevuste raames.

Noored õpivad ise infot looma

Eesti noortel on võimalik meediat õppida nii Põhja- kui Lõuna-Eestis.

Noortel pole oluliste otsuste tegemiseks usaldusväärset infot raske leida. Näiteks noorte infoportaalist Teeviit leiab infot tervise, kodanikuaktiivsuse, hariduse, töötamise, noorsootöö võimaluste ja palju muu kohta. Teeviit kajastab ainult kvaliteetset infot, mis on kokku pandud eri valdkondade kompetentsikeskuste kaasabil. Teeviit arvestab noorte vajaduste ning eelistustega. Olgu lisatud, et see info on kirjeldatud koos noorte endaga, konsultatsioonide, küsitluste ning mitmesuguse tegevuse raames. Näiteks üle-eestilise noorsootöö nädala üks tegevus ongi noortega konsulteerimine. Ka kohalikul tasandil toimub arendustegevusi, mis hõlmavad noorte vajaduste ja eelistuste väljaselgitamist.

Noorte meediakoolitus Põhja-Eestis

Kuid noored ei soovi olla ainult info tarbijad, vaid ka selle loojad. Nad soovivad mõtestada ühiskonda ja maailma, õppides seeläbi paremini tundma iseennast. Info loomiseks vajavad noored aga oskusi ja teadmisi ning neid pakuvad neile eelmisel õppeaastal alanud meediakoolitused.

Põhja-Eestis saavad noored õppida meediat SisuAkadeemias, mille avas aprillis Viimsi gümnaasiumis Eesti youtuber Martti Hallik. Tema koolitusprogramm annab noortele praktilised oskused kodukoha ja -piirkonna info kogumiseks ja jagamiseks. Tegemist on Euroopa sotsiaalfondi toel rahastatava initsiatiiviga, kus omavalitsuste koostöös antakse hoogu uue põlvkonna meediakujundajatele. Kõige usinamatel noortel on võimalus täita oma unistus ja jõuda YouTube’i või Instagrami väljapaistvate tegijate hulka. Selleks saavad nad programmist kõik vajalikud oskused: esinemise, monteerimise, sisu loomise, tehnika- ja digipädevuse professionaalse kasutamise oskuse.

Videoformaadis sisu on noortel lihtsam ja meeldivam tarbida kui teksti või raadiosaadet. Tootmisvahendite ja baasoskuste kõrval on aga olulised ka enesekindlus ja tunne, et sinu video vastu tuntakse huvi.

SisuAkadeemia annab noortele kõik vajalikud teadmised ja tööriistad info loomiseks, samas on noorte juhendamine, motiveerimine ja nende enesekindluse toetamine noorsootöötajate igapäevane ülesanne. Noorsootöötajad suunavad noori julgelt mõtlema ning selle läbi ühiskonda kõnetavaid lugusid looma.

SisuAkadeemias osalenud Harjumaa noor Erik ütleb, et kõik noored peaksid sellest koolitusprogrammist osa saama, sest kõike seal õpitut saab kasutada ära tulevikus sobiva töökoha leidmiseks või oma teadmiste arendamiseks. Koolitus loob ka head eeldused õpingute jätkamiseks kõrg- või kutsekoolis.

Noorte sisuloojate koolitus Lõuna-Eestis

Teine initsiatiiv noortest kui sisuloojatest tuleb Lõuna-Eestist, kus toimub koolitusprogramm „Magic in your hands“. Programm pakub noortele võimaluse luua veebilahendus, mis aitab leida ja rakendada ellu nende enda ideid. Veebilahenduse loomine sai alguse märtsis, mil toimus ideede genereerimise ja edasiarendamise koolitus. Sellele järgnes omaalgatus ehk eksperiment. Aprillis toimunud häkatonil loodi esmased veebilahenduste prototüübid. Noored tegid ka oma veebitööriistade atraktiivsust testiva eksperimendi. Suve alguses kogutud tagasiside põhjal täiustatakse veebitööriistu veelgi. Veebiarendus, programmeerimine, prototüübid – see kõlab keeruliselt, kuid on noortele jõukohane ning ka väga huvitav.

Pakkudes noortele võimalust ka ise infot luua, valmistame ette uue põlvkonna teadlikke ja hakkajaid kodanikke.

Kaire Soomets ja Epp Reedik,

Eesti noorsootöö keskuse suunajuhid