Kolme kooli uus IKT-katseprogramm

Kolmes kutseõppeasutuses Eesti eri paigus algas sel sügisel IT Akadeemia kutsehariduse katseprogramm. Uuendatud tarkvaraarendaja õppekavale võeti vastu põhiharidusega noored, kes õpivad neli aastat, omandades nii kesk- kui ka erihariduse.

Vajadus muutusteks põhikoolijärgses kutseõppes tuleb tööturu nõudlusest – info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) järjest laiem kasutamine igas valdkonnas nõuab oluliselt rohkem IKT-s pädevaid spetsialiste, samuti on tööandjate hinnangul tehnika erialadel kolmeaastane kutsekeskhariduse õpe pärast põhikooli liiga vähene.

Koordineerib HITSA

Nii alustatigi haridus- ja teadusministeeriumi algatusel uut katseprogrammi, mille tegevust koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA). Programmis osalevad Tallinna polütehnikum, Ida-Virumaa ja Tartu kutsehariduskeskus. Koolide valikul lähtuti koolide IKT-õppekavade kvaliteedi hindamise tulemustest, kutsekeskhariduse õppetasemel õppekohtade täitumusest ja regionaalsest aspektist. Lisaks koolide, HITSA, HTM-i ja Innove omavahelisele tihedale koostööle on programmi kaasatud kohalikud ettevõtjad, Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liit ning kõrgkoolid.

„Pärast põhikooli lõpetamist kutseõppes spetsialiseerumine annab noorele võimaluse juba varakult IKT-d süsteemselt ja põhjalikult õppida, ilma et tuleks läbida kogu gümnaasiumiprogramm ainetega, mis pole võib-olla huvipakkuvad või jõukohased,“ tutvustas katseprojekti IT Akadeemia programmijuht Signe Ambre.

„Uue õppekava puhul on tegemist oluliselt suurema üldharidusainete mahuga matemaatikas, eesti ja inglise keeles ning erialamoodulid on tööandjatega koos üle vaadatud, et need vastaksid tööturu vajadustele,“ rääkis Tartu KHK IKT-osakonna juhataja Signe Vedler. Noortel avaneb võimalus kogeda nii projektõpet kui ka meeskonnas õppimist. Neli aastat õpet tähendab, et õppija on ettevõttesse esimesele praktikale minnes juba heade sotsiaalsete oskustega.

Elav huvi uue õppekava vastu

Õppijate huvi esimest korda avatud nelja-aastase õppe vastu oli suur – plaanitud 150 õpilase asemele võeti õppima 162. Kolmes koolis alustasid kolm eesti- ja kolm venekeelset rühma, üks Tallinnas ja kaks Ida-Viru kutsehariduskeskuses.

Tallinna polütehnikumis oli eestikeelsesse õpperühma 2,4 soovijat kohale ja venekeelsesse õpperühma 3,2. Kokku asus Tallinnas uue tarkvaraarendaja õppekava järgi õppima 67 noort, eesti keeles 32 ja vene keeles 35 õpilast, kes tegid sisseastumisel üldtesti ja seejärel erialatesti ning läbisid vestluse.

Ida-Virumaa KHK-s võeti Jõhvis venekeelseid õppureid vastu 23, avaldusi oli 51, ja Sillamäel 22, sooviavaldusi oli 45. Jõhvis avatud eestikeelses õpperühmas asus õppima 16 noort. „Suulise vestluse ja IT-testi põhjal valiti välja paremad,“ ütles kooli IT- ja multimeedia erialade juht Natella Mihhailova.

Tartu KHK-s planeeriti vastu võtta 25 õpilast, kuid kuna laekus 77 avaldust, otsustati anda õppimisvõimalus 32 noorele. „Kui arvestame, et 77 avaldust oli 32 kohale, on konkursi tulemus 2,44,“ sõnas Vedler.

Tartus toimus vastuvõtt kahes jaos. Aprillis võeti vastu umbes pooled õpilastest. Siis oli konkurss väiksem, kuna puudus varasem reklaam. Suvel oli õpilaste huvi suurem, juurde võeti umbes poole grupi jagu.  Vastuvõtul olid katsed, mis seisnesid eesti ja inglise keele ning matemaatika testides, seejärel kandidaatidega vesteldi.

Kandidaatide keeleoskus oli Vedleri sõnutsi hea. Testi keskmine tulemus oli 76%. Keerulisem oli õpilastele matemaatikaülesannete lahendamine, mida tehti paberil abivahenditeta. Lisaks tuli programmeerimise katsel sisestada koodi, hinnati tähelepanu- ja keskendumisvõimet. 

Vedler rääkis, et uut õppekava on kutsutud õpetama erialaspetsialistid, et õppijad saaksid kogeda eri arenduskeskkondi ning ülevaate tööturul toimuvast. „Erialaspetsialistide eeskuju ja võimalus kogeda professionaalide õpetamist lisab õppekavale kahtlemata atraktiivsust ning loob usaldust kooli ja ettevõtte vahel,“ lausus Vedler.  

Tallinna polütehnikumis õpetavad tulevasi tarkvaraarendajaid nii kooli erialaõpetajad kui ka selle valdkonna spetsialistid-külalisõpetajaid. Ida-Virumaa KHK-s võeti tööle spetsialist – IT-rühma juhataja ja praktikajuhendaja – ning kool teeb koostööd enam kui 30 ettevõttega.

Programm toetab edasiõppimist kõrgkoolis

HITSA IT Akadeemia programmijuhi Signe Ambre sõnul on hea meel näha, et nii õppijad kui lapsevanemad on uuendatud õppekava väga hästi vastu võtnud. „Kui alustasime, siis oli selge, et tööandjad ootavad senisest põhjalikumat õpet, aga see, kuidas õppijad sellega kaasa tulevad, ei olnud ju teada. Jah, oli noori, kes ütlesid, et nad on valmis õppima tulema,“ rääkis Ambre. „Samuti oli koolide poolt teada, et lapsevanemad uurivad igal aastal, kas õppimine kutsekoolis annab võimaluse soovi korral kõrghariduses jätkata. Aga sisseastujate seis selgus ju alles vastuvõtuperioodil ja kui sügisel kool algas, siis olid õppijad teinud valiku kolme- või nelja-aastase õppe vahel.“

Haridus- ja teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna peaeksperdi Karin Ruuli sõnul on oluline eesmärk luua tingimused, mis toetaks ka lõpetajate edasiõppimist kõrghariduse tasemel. Tema sõnul on mureks olnud üldainete tase – kolmeaastasel õppekaval ei ole võimalik õpetada matemaatikat ning eesti ja inglise keelt samas mahus mis gümnaasiumis. „Seda on uue õppekava koostamisel arvestatud ning vastavaid mahte suurendatud. Ümber on disainitud ka erialaaineid – lisatud erialaspetsiifilisi mooduleid ning uuenduslike IT-lahenduste õpetamist, näiteks kuidas luua veebi-, mobiili- ja pilverakendusi.“

Suuremas plaanis on kavas muuta praegust lähenemist, kus noor valib juba sisseastumisel kas tarkvaraarenduse või infosüsteemide õppekava täpselt teadmata, mis valdkond IT-s teda huvitab või milleks tal eeldusi on. Järgmiseks aastaks, kui uuendatud on ka infosüsteemide õppekava, on eesmärk jõuda selleni, et õppija astub näiteks infotehnoloogiat õppima ja otsustab edasise spetsialiseerumise pärast esimest aastat, kui ta on saanud esimesed teadmised ja oskused IKT eri valdkondadest.

Kaasatud on tööandjad

Signe Ambre sõnul on IT Akadeemia programmis olulisel kohal koostöö ettevõtjatega. „Tööandjad tahavad, et kooli lõpetajatel oleksid need oskused ja teadmised, mida töötamiseks vaja läheb. Nad on ise koostööst huvitatud,“ rääkis Ambre. „Tööandjad panustavad nii õppekava arendusse kui ka õppetöö läbiviimisesse, pakuvad praktikavõimalusi“. Sisulist koostööd kavandatakse ka kõrgkoolidega, et õppe tasemed omavahel haakuksid, noored teadvustaksid edasiõppimise vajadust ning umbes viiendik oleks valmis kõrgharidust omandama. „Nii saavad nad väga hea põhja igas valdkonnas töötamiseks, olgu see siis IKT või IKT kombineerituna mõne teise erialaga,“ lausus Ambre.

Karin Ruul lisas, et katseprogrammiga soovitakse muuta ka õpetamismetoodikaid „Olulisel kohal on reaaleluline projekti- ja probleemipõhine õpe,“ rääkis ta. „Samuti suurendatakse rühmatööde osakaalu, et noor õpiks eesmärke seadma, vastutust võtma ning areneksid meeskonnatöö oskused, mis on IT-ettevõtetes töötamisel olulised.“

Arendatakse ka õpetajate kompetentsust. Selleks kavandatakse didaktika- ja erialakoolitusi, kus vabade kohtade olemasolul saavad osaleda ka teiste kutsekoolide IKT-õpetajad. Tervikuks muudab lähenemise ka õppematerjalide loomine – ühest küljest on materjali puudu, aga vaja on muuta nende sisu, et need oleksid interaktiivsed, toetaksid aktiivõppe meetodite rakendamist, sotsiaalsete oskuste arendamist ja annaksid õpetajale võimaluse õppeprotsessi diferentseerida lähtuvalt õppijate vajaduste erinevusest.

Kogu õpe toimub kolme kooli koostöös IT Akadeemiaga kutsehariduse programmi raames.

IT Akadeemia on Eesti riigi, ülikoolide, kutsekoolide ja IKT-sektori ettevõtete koostööprogramm IKT kutse- ning kõrghariduse kvaliteedi ja konkurentsivõime tõstmiseks, vajaliku tööjõuressursi tagamiseks ning valdkonna teaduse arendamiseks. Programmi koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus.

TARKVARAARENDAJA

IT Akadeemia kutsehariduse fookusõppekava

• Võrreldes gümnaasiumiga õpitakse oluliselt rohkem IT-aineid: programmeerimist, veebi-, mobiili- ja pilverakenduste loomist, saadakse teadmised tarkvara arendusmeetoditest, andmebaasisüsteemidest jne. Selle võrra vähem on õppekavas teisi gümnaasiumiastme õppeaineid.
• Võrreldes kõrgharidusega annab uus õppevõimalus väga heal tasemel praktilise hariduse. Et karjääriredelil edasi liikuda, nt saada IT-projektijuhiks või analüütikuks, on võimalik kõrgkoolis edasi õppida.
• Et oleks võimalik sooritada edukalt kõrgkooli astumiseks vajalikke riigieksameid, õpitakse gümnaasiumiga võrdväärses mahus matemaatikat, eesti ja inglise keelt.
• Esimesel aastal saavad õppijad üldised alusteadmised nii tarkvarast, riistvarast ja IT-süsteemidest kui ka suures mahus erialaselt vajalikke üldhariduse aineid.
• Õpe kestab kokku neli aastat, viimane aasta koosneb suuremas mahus praktikast. Õppe lõpetaja saab 4. taseme kutsetunnistuse, millega on võimalik asuda tööle noorem-tarkvaraarendaja kvalifikatsiooni nõudvale töökohale.