Mureteemadest rääkides ei tohiks ära unustada õpetaja elukutse rõõmsamat poolt

27. sept. 2019 - Kommenteeri artiklit

Alanud õppeaastal tutvustame oma lugejatele, millest kirjutab põhjanaabrite õpetajate ajakiri Opettaja. Artiklid valib ja tõlgib Silja Aavik, kes on töötanud kakskümmend aastat õpetajana Helsingi eesti koolis. Valides püüab ta märgata teemasid, mis on päevakorral ka Eestimaa koolides. Ülevaated ilmuvad iga kuu viimases lehenumbris.

Opettaja

  • On Soome õpetajate ametiühingu (Opetusalan Ammattijärjestö) ajakiri, mida saadetakse ühingu liikmetele lasteaiaõpetajatest kõrgkooliõpetajateni. Aastal 2019 ilmub Opettaja 22 korral.
  • Sisu keskendub õpetajate huvide edendamisele. Ajakiri pakub sissevaadet õpetaja elukutse argipäeva. Üks Soome suurima levikuga ajakirju, tiraaž 98 154.
  • Oli Soome vanim nädalakiri sügiseni 2014, mille järel on ilmumissagedus harvenenud. Opettaja asutati 1906, algne nimi oli Opettajain Lehti, ilmus igal nädalal. Aastal 1937 otsustas kirjastus Valistus kinkida lehe rahvakooliõpetajate liidule.
  • Oli Soome ajakirjadest esimeste hulgas, mis võrguväljaandena hakkas ilmuma juba aastal 1996. Faksiimile-versioon on internetis saadaval aastast 2006.


Mureteemadest rääkides ei tohiks ära unustada õpetaja elukutse rõõmsamat poolt

Soome on pikka aega tundnud heameelt nii õpetajate ettevalmistuse kõrge taseme kui ka selle üle, et õpetaja elukutse on olnud väga soositud. Õpetajaid ettevalmistavate õppeasutuste juhtide kokkusaamisel räägiti murelikult aga sellest, et õpetajaks õppida soovijaid on varasemast vähem, kirjutab Matias Manner Opettaja augustinumbris.

Õpetajaks pürgijate arv on kahanenud juba mitu aastat, kuid selleaastane langus on eriti suur. Näiteks klassiõpetajaks õppida soovijate arv on nelja aastaga vähenenud kolmandiku võrra. Õppeasutuste juhid ei osanud ennustada, kas suundumus jätkub ja mis võivad olla selle olulisimad põhjused.

Üheks põhjuseks arvatakse olevat avaliku ruumi arutelud, kus on esil õpetajatöö varjuküljed, tööga seotud stress ja õpetajate eksimused. Selline jututeema liigub kiiresti eri kanalitesse ja kohvilaudagi.

Pealkirjades on märksõnu, nagu hallitusega kimpus koolid, nõrgenenud õpitulemused, õpetajate kokkupuude kiusamise ja isegi vägivallaga. Palju vähem tuuakse esile õpetajaid, kes on noori rasketest katsumustest üle aidanud. Võib-olla jäävad koolinoortel märkamata töö mitmekülgsus, tähendus ja tähtsus! Pedagoog suudab mõjutada noore inimese elu. Rohkem tuleks esile tuua igapäevaseid õnnestumisi koolis ja lasteaias.

Uuringud näitavad siiski, et 80% Soome õpetajatest valiks sama ameti ja õpetajad tunnevad, et ühiskond hindab nende ametit kõrgelt.

Arutelus puudutati ka õpirühmade suurust, õpetajate töötingimusi ja palka. Pandi lootusi täienduskoolitusele, noorte õpetajate aitamisele ja mentorite abile, mis kindlasti annavad jõudu ning rahulolu. Oluliseks peeti kolleegide tuge. Rõhutati, et koolides ei tohiks keegi jääda oma muredega üksi.


Õpetajaks õppijate soovid läbirääkijatele

Kevadest alates on arutlusel olnud õpetajate uued töö- ja palgatingimused. Arvesse võetakse ka õpetajaks õppijate soove. Noorte ettepanekuid vahendas Riitta Korkeakivi.

  • Pidada edaspidigi tähtsaks oskusainete õpetamist, võimaldada soovijatele kultuuriõpetust, sõltumata koolitüübist.
  • Õpetajad vajavad rohkem juhendamist, kuidas kaasavat õpetust ellu rakendada. Tuleb hoolega läbi mõelda, kuidas kasutada olemasolevaid teadmisi. Luua rohkem koostöövõimalusi (kaks õpetajat korraga õppetunnis). Rohkem aega tuleks panustada õppetöö ühisele planeerimisele, nii saaksid aineõpetaja ning eripedagoog teineteise teadmisi ja oskusi ära kasutada.
  • Varasemalt on uute õpetajate tugisüsteemid toiminud paremini. Just sellest sõltub värske pedagoogi erialane areng ja igapäevane jaksamine. Vähem tähtis pole hingeline heaolu just esimestel tööaastatel.


Kuidas kasutada oma tööaega? Teadlase nõuandeid

Õpetajate ametiühing paneb suurt rõhku tööaja kasutamisele ja tööga rahulolule. Mida teha, kui tundub, et tööajast ei jätku ja tegemata tööde hulk tekitab stressi? Nõu annab töötervishoiuameti teadlane Kirsi Yli-Kaitala.

  • Mõtle järele, milles on probleem. Tihe ajakava, palju ühel ja samal ajal tegemist vajavaid töid, liiga pikad tööpäevad, töötempo?
  • Kirjuta välja oma tööülesanded! Vaata tervikut kriitiliselt, eralda kõige olulisemad ülesanded oma peamiste eesmärkide saavutamiseks. Edaspidi pühenda aega just nende täitmisele.
  • Vaata üle oma eesmärgid! Mida tuleb teha, et tunda end hea õpetajana? Kas nõudmised tulevad sinult endalt või väljastpoolt? Äkki oled seadnud endale liiga kõrged eesmärgid? Võib-olla saaksid midagi edasi lükata. Ole enda vastu leebem.
  • Tee oma töö nähtavaks! Võta jutuks tööaeg, selle kasutamine ja ajapuudus. Kas töökaaslased teavad, mida sul tuleb teha, ja kas sina tead kolleegide tegemisi? Arutelud tööajaga seotu üle peaksid kuuluma töökultuuri hulka.
  • Lepi ajas toimunud muutustega. Kõigeks aega ei jagu! Ole valmis keelduma, kahtlema ja loobuma.
  • Hakka piiritlema! Jaota tööülesanded tähtsuse järgi: a) kiired ja tähtsad; b) kiired, kuid vähetähtsad; c) mitte nii kiired, aga tähtsad; d) mitte kiired ega tähtsad. Viimaseid hakka kohe vähendama. Kasuta jõuvarusid ka c-rühma tööülesannetele, need võivad osutuda oluliseks pikas perspektiivis.
  • Prioriteetide seadmine üheskoos. Kollektiivis peaks saama rääkida sellest, et kõike ei jõua. Kui sellest saadakse aru, on raskusi kergem kanda.
  • Jälgi oma tööaega! „Rahusta“ oma õhtud ja nädalavahetused niivõrd, kui see on võimalik. Piiritle aeg, millal sinuga saab ühendust võtta, anna sellest teada ka õpilastele ja vanematele ning pea sellest kinni. Kirjadele ei pea vastama kohe, varu selleks kindel aeg.
  • • Vaata üle oma vaba aeg! Kui isiklik aeg on tuubil täis harrastusi ja kohustusi, siis sa ei taastu. Võta endale aega olla midagi tegemata – see on aeg puhkuseks ja loovuse lähteks!


Lasteombudsman: „Kui õpetajad teevad sotsiaaltöötajate tööd, ei muutu olukord kunagi“

Lasteõigusasjamehe mõtteid vahendab õpetajatele Minna Hotokka.

Mais alustas lasteombudsmanina tööd Elina Pekkarinen, kes julgustab õpetajaid enda eest seisma ning soovib, et otsustajad hakkaksid päriselt koolimaailma probleeme lahendama. Ta leiab, et koolil on võtmeroll laste ja noorukite ebavõrdsuse ennetamisel ja võrdõiguslikkuse tagamisel, toob välja murekohti ja teeb ettepanekuid:

  • Õpetajate töötingimusi tuleb parandada, kuna neil on koolitundides varasemast rohkem probleemseid vahejuhtumeid.
  • Kes saab kaasavast haridusest kasu, kui erivajadustega lapsed suunatakse tavalistesse klassidesse? Just õpetajad satuvad löögi alla, sest abi- ja lisaõpetajaid pole juurde tulnud samas mahus, kui on lisandunud HEV-õpilasi tavaklassidesse.
  • Kui last vaevab mure, ei suuda ta õppida ja õpetaja ei saa teda õpetada. Mure on vaja lahendada. Pedagoogi ülesanne on otsida abi, kuid ta ei pea kõike üksinda tegema.
  • Probleeme tekitavad juhtumid, kui sotsiaaltöötajad ei anna koolile tagasisidet last puudutavates küsimustes (viidates andmekaitsele).
  • Kui sotsiaaltöötajatel pole aega süveneda lapse probleemi, võib too jääda ripakile. Sellises olukorras tuleb õpetajal pöörduda oma tööandja poole. Õpetajad peaksid nõudma, et koolijuhid viivad lahendamata probleemid edasi kasvõi KOV-ini välja. Õpetaja peab muredele reageerima, kuid ei pea lahendama lapse kõiki probleeme. Kui heatahtlikud pedagoogid teevad jätkuvalt sotsiaaltöötaja tööd, ei muutu miski.

Mõistlikud erandid – nii toimib positiivne diskrimineerimine!

Helsingi on hakanud sekkuma linnaosade eristumisse ja teenuste erinevatesse vajadustesse nn positiivse diskrimineerimise (pd) abil ehk sihtotstarbelise rahaga. Kuidas see mudel töötab, kajastab oma artiklis Matias Manner.

Helsingis kasutusel oleva sihtotstarbelise pd-raha eesmärk on õilis: sellega soovitakse toetada võimaluste võrdsust ja tasandada linnaehituslikest otsustest tulenevaid erinevusi linnaosade elanike igapäevase heaolu vahel.

Hariduspoliitilistes aruteludes kõlab üha enam seisukoht, et Helsingi mudelit tahetakse rakendada mujal Soomes ja ka üle riigi.

Raha antakse koolidele, kelle pd-indeks on negatiivne. Helsingi koolidest saab pd-raha 39%, v.a eri- ja haiglakoolid.

Pd-indeksit mõjutavad järgmised seigad.

  • Nõrk haridustase kooli teeninduspiirkonnas (täiskasvanute hulk, kellel pole põhikoolijärgset haridust).
  • Keskmine aastasissetulek elaniku kohta kooli teeninduspiirkonnas.
  • Mitu protsenti on teise emakeelega õpilasi koolis.
  • Kooli eelistus õpilaste koolivalikus (mujalt tulijate ja koolipiirkonnast lahkuvate õpilaste vahe).

Aastatel 2015–2017 anti koolidele kokku 2,5 mln eurot. Eelmisel aastal kasvas rahahulk miljoni euro võrra ja see kasutati erilist tuge vajavate õpilaste toetamiseks, koolidesse palgati juurde õpilashoolekande töötajaid.

Üksikute koolide lõikes võis raha olla 5000 või isegi üle 100 000 euro, sõltuvalt kooli pd-indeksist. Enamasti sai selle raha eest juurde palgata pedagooge ja abiõpetajaid.

Uuringud on näidanud, et kõige rohkem on pd-raha toetanud nii muukeelsete õpilaste kui ka soome noormeeste võimalust jätkata õpinguid põhikooli järel.

83% koolidirektoritest leidis, et pd-raha parandas õppimistulemusi.

Pd-raha kasutusvõimalused: HEV-lapsed; väiksemad klassid; rohkem õppekäike; abiõpetajate lisajõud; kultuurisündmused; parem õppekirjandus; kaks õpetajat samal ajal klassis; toetab võimalust jõuda lõputunnistuseni ja õppida edasi järgmises kooliastmes.

Lisaraha on saanud ka koolieelsed lasteasutused, toetatud on laste keelelist arengut, igapäevaoskuste õpetamist ja väikerühmade tööd.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!