Muuseumid kohtusid õpetajatega silmast silma

Õppeaasta künnisel tutvustasid muuseumid Eesti Rahva Muuseumis ja Eesti kunstimuuseumis toimunud infopäevadel õpetajaile ja haridusjuhtidele oma õpiprogramme ja uusi projekte. Osapooled kiitsid võimalust näost näkku suhelda ja saada otseallikast vastuseid küsimustele.

22. augustil ERM-i infopäevale saabunud enam kui paarsada pedagoogi olid töötubades ja võistlusmängudes kaasa lüües sama lustlikud kui klassitoast välja lastud lapsed. Infot pandi niisama kõrva taha ja sõlmiti uueks hooajaks kokkuleppeid. Kõrvuti muuseumidega olid oma lettidega väljas rahvusarhiiv, rahvakunsti- ja käsitööliit ning Vanemuise teater.

Miina Härma gümnaasiumi ajalooõpetaja Urma Linnus rõõmustaski, et sai oma klassile soodushinnaga pileteid osta, aga ka uusi muuseumitundide teemasid.

Linnus peab muuseumide külastamist väga oluliseks, sest see laiendab õpilase silmaringi. Kui tund toimub väljaspool kooliseinu, saavad õpilased rohkem kaasa lüüa. Õpilastele meeldivad muuseumitunnid, nad lausa ootavad neid.

„Oleks tore, kui Tartu linn suurendaks toetust, mille eest koolid saavad muuseumides käia,“ sõnas Linnus. „Koolis jagatakse toetusraha õppeainete vahel ära. Eelmisel õppeaastal sain käia viies muuseumitunnis, aga tahaks rohkem.“

Muuseumitunde tehakse ka kutsekoolides. Tartu kutsehariduskeskuse eesti keele õpetaja Katrin Põhako viib igal aastal huvilised maikuus väljasõidule ja on käinud Tammsaare muuseumis, Narvas, Setumaal, Kurgjal, Rakvere linnuses.

Kutsehariduskeskuse kunstiõpetaja Aina Rüütel on käinud õpilastega Tartu linnamuuseumis ja kunstimuuseumis, uuel õppeaastal tahab minna ka Tallinna vallutama ja külastada Kumu.

Rüütel teeb kokaõpilastega fruktodisaini, ainekavas on veidi kunstiajalugu. „Muuseumidest võiks olla abi, et anda väheste tundidega edasi võimalikult palju. Tuleb ju 4000 aastat kunstiajalugu paarikümne tunniga ära õpetada ja see peaks õpilastel ka selgeks saama,“ sõnas ta.

Krihvel ja virtuaalmaailm

Palamuse muuseumi letis said soovijad proovida vanaaegse sulepea ja tindiga kirjutamist ning krihvliga tahvlile vene keele jätti või mõnda muud tähte vedada.

„Eelmise aasta detsembris avasime taas muuseumi ja koolid on meid üles leidnud,“ rääkis muuseumipedagoog Aili Kalavus. Mullu renoveeriti vana koolimaja ja nüüd saab ka köstri eluruume näha. Uues peamajas on õppeklassid ja interaktiivsed lahendused Lutsu loomingu tutvustamiseks. Saab virtuaalselt Tootsi taskute sisu katsuda, viiulit mängida, Kiire pere sahvririiulis ronida ja Lati Paci pudelit taga ajada.

„Meil on palju uudistamist, tasub tulla mitmeks tunniks,“ kutsus Kalavus. „Loodame sügisel veel rohkem lapsi muuseumis näha. Kodulehelt saab küll palju infot kätte, aga kui õpetajail tekib küsimusi, saab täna meilt kohe vastuse. Vahel tahetakse tellida midagi kodulehel pakutavale ka lisaks.“

Maanteemuuseumiski on palju uut: masinahall, simulaatoritega liikluskasvatuskeskus, uued näitused, programmid, rääkis programmijuht Kerle Kadak. Peagi saab kaasa teha avastusretke ajas eksinud reisija koju tagasi aitamiseks.

„Arendame seda, mis meil olemas, ja püüame tekitada juurde uut ja huvitavat,“ lisas giid-pedagoog Neidi Ulst. Maanteemuuseum on maanteeameti osa ja seepärast on neil hästi tähtis liikluskasvatus.

Rahvusarhiiv tutvustas õpetajaile oma arhiivikooli. „Tulime oma arhiiviusku levitama,“ rääkis arhiivipedagoog Liisi Pabstel. „Osa õpetajaid alles mõtleb, kas oleks mõtet oma õpilastega meile tulla. Kuid koostöö järjest tiheneb.“

Arhiivikooli valikus on 11 programmi. Noorematele klassidele pakutakse sissejuhatust arhiivimaailma. Vanemate klasside programmis on näiteks vallakohtute ja Nõukogude-aegse propaganda teema, ärkamisaeg, sissejuhatus genealoogiasse.

„Arhiiv on muuseumidest natuke erinev,“ lausus Liisi Pabstel. „Muuseumis näeb esemeid, meie juures kirjalikke allikaid. Esmapilgul võib dokumentide uurimine tunduda igav, aga tihtipeale on õpetajad ja õpilased üllatunud, et on nii tore ja huvitav.“

Vähe tähtis pole seegi, et arhiivis käik ei lähe koolidele erinevalt muuseumidest midagi maksma. Kui klass ei saa ise kohale tulla, saab ka kooli kutsuda arhiivi töötajaid.

„Pakime asjad kaasa ja tuleme. Kõike ei saa originaalina kaasa tuua, aga võtame koopiad,“ ütles Pabstel.

Vaja riigi tuge

„Juba kolmas kord kutsusid muuseumid õpetajaid ERM-i,“ rääkis ERM-i hariduskeskuse juhataja Kaari Siemer. Eelmistel kordadel olid kohal Tartu ja Tartumaa muuseumid, seekord aga külalisi kogu Eestist. Sama laia valikut pakuti 29. augustil Kumus toimunud infopäeval, kus varemalt olid kohal vaid pealinna muuseumid. ERM-i ja Kumu ühisest infopäevade korraldusest võitsid nii muuseumid kui õpetajad.

„Mul on hea meel, et ERM ja Kumu on suure messilaadse ürituse ellu kutsunud, see aitab õpetajal planeerida tunde, pärastlõunaid ja koolivaheaegu,“ sõnas Eesti kunstimuuseumi haridus- ja publikuprogrammide arendaja Signe Siim. Pariisis on ta paaril aastal muuseumides kokku puutunud gümnaasiumiõpilastega. Neil on paljudes ainetes osa õppetööst kavandatud muuseumi, õpilased käivad mitu nädalat muuseumides, võtavad läbi eri ajastuid.

„Meiegi võiks jõuda sinnamaale, et muuseumidel on võimalik riigi toel digiteerida oma suuri arhiive ja teha need kõigile kättesaadavaks. Aga on vaja ka, et lapsed saaks meie juures kohapeal käia ja muuseumi spetsialist jagaks selgitusi.“