Piip ja Tuut kolivad jõuluks Vilde elutuppa ning Tammsaare salapärasel pööningul tegutsevad päkapikud
Tuleval aastal tähistame Eesti läbi aegade ühe suurima sõnameistri Eduard Vilde 155. sünniaastapäeva. Vilde on olnud eesti kirjanduse üks alustala – meie esimene pea kõikides žanrites, lisaks veel oluline ajakirjandusuuendaja, uute sõnade kasutuselevõtja, poliitik. Vilde kunagine kodu Kadriorus on praeguseni elamuslik keskkond, kus suurkuju manifesteerub inimesena, tema asjade kaudu peegeldub kogu ajastu ja isiksus.
Vilde jõulud tulevad sel aasta teisiti!
Eduard Vilde muuseum muutub jõulude eel omamoodi teatriks, sest „sisse kolivad“ laste poolt palavalt armastatud Piip ja Tuut (pildil). Seal, kus on klounid, on ka palju nalja. Ja Vilde armastas nalja. Aga mis mees ta veel oli?
Eesti keele aastal viivadki Piip ja Tuut oma spetsiaalselt Vilde muuseumi lavastatud jõuluetenduses väikesed vaatajad erilisse kirjaniku maailma. Saab teada, kes on see geenius, kes pani eesti talupoja ilukirjandust lugema, laginal naerma ja põnevusest ajalehe toimetuse ukse taga jutujärge ootama. Kuidas üks selleaegne kirjanik üldse töötas? Polnud arvuteid ega trükimasinaidki. Kuidas tuli uusi sõnu välja mõelda ja millised võisid olla Vilde jõulud.
Lustakas ja hoogsas vormis esitavad Piip ja Tuut põnevaid Vilde uudissõnade saamislugusid, kirjaniku töötamise stiili, naeravad Vilde kombel laginal nii iseenda kui ka kirjanikuks olemise üle.
Lavastust mängitakse kokku vaid kuuel korral novembris ja detsembris. Kohtade arv on piiratud. Info ja registreerimine egle@kirjanduskeskus.ee.
Etendused toimuvad Eduard Vilde muuseumi saalis ja nende eesmärk on pöörata eesti keele aastal laste tähelepanu meie keele ja kirjanduse suurmeistrile.
Suurkirjaniku Anton Hansen Tammsaare muuseumis saab jõulutunnet kogeda hoopis vanaviisi. Juttu tuleb suisa saja aasta tagustest jõulukommetest. Lapsed saavad imetleda vanaaegselt ehitud jõulupuud ning mängida vanu jõulumänge. Harda meeleolu loovad küünlad kuusel ning ilusad jõululaulud. Sellises meeleolus saab iga laps meisterdada postkaardi ning kirjutada häid soove nõnda, nagu seda vanasti tehti – sulepea ja tindiga. Kindlasti saavad lapsed kustumatu mälestuse, külastades Tammsaare muuseumi päkapiku töötuba, mis asub maja salapärasel pööningul.
Muidugi on võimalus aasta ringi osaleda populaarsetes muuseumitundides, nagu „Tõde ja õigus: film vs. romaan“, mis arutleb filmikeele eripära üle ning mõtiskleb, kuidas erinevad kunstikeeled loo ülesehitust mõjutavad; „Tammsaare paneb kõmmeldama?“ avab mängulises võtmes keele ja sõnavara muutumise teema ning „Helisev „Kõrboja peremees““ näitab õpilastele sügavamalt kirjanduse tõlgendamise viise.
Kõikide haridustundide kohta saab lähemalt uurida www.kirjanduskeskus.ee ning eritellimusi saab esitada annika@kirjanduskeskus.ee.
