Pikkamööda ettevõtlusõppe teele
Foto: Annelore Hirschon
Ettevõtjaks ei saada üleöö, enamasti läbitakse pikk kõhkluste-kahtluste periood ja ületatakse takistuste rada. Samamoodi on koolidel mõtisklusi ja kõhklusi leidmaks tee, kas ja kuidas õpilastes ettevõtlikkust arendada ja ettevõtlust õpetada. Oma kogemusi ja lahendusi jagavad viis kooli.
Luua metsanduskooli vanemõpetaja Kaja Sander:
Luua metsanduskoolis on ettevõtlust õpetatud juba vähemalt 13 aastat, kuid tõuge aktiivsemaks tegutsemiseks tuli kolm aastat tagasi, mil oli võimalus SA Innove kaudu taotleda toetust ettevõtlusõppe arendamiseks. Projekti sisuks oli ettevõtete külastamine, õpilaste saatmine töövarjuks, õpilasfirma asutamine. Ettevõtlusõpe muudab õpilased aktiivseks ja ettevõtlikuks ning parandab hakkamasaamist nii tööl kui eraelus, samuti on ettevõtlust õppinud kohusetundlikud, täpsed, lojaalsed.
Alustades oli meil mitmeid kõhklusi: kas õpilased tulevad kaasa ja kas leiame õpilaste seast eesrindlikud huvilised õpilasfirma asutamiseks ja pärast koolitunde tegutsemiseks. Väljakutseid esitas ka õpilastele selgeks tegemine, miks on tähtis töövarjuks käia, millise tegevuse ja paberimajanduse õpilasfirma endaga kaasa toob. Probleemid tekkisid vahendite ja aja nappusest, soovist tegutseda pärast tunde ning ka omavahelisest puudulikust kommunikatsioonist – tuli asjad üle rääkida, kontrollida, vajadusel uuesti teha. Hea on aga tõdeda, et lõpuks leidsid kõik probleemid lahenduse, töövarjuks käijaid oli rohkem, kui esialgu projekti eesmärkidesse panime, ning õpilasfirma hakkas toimima. Mitmetel õpilastel on varasematest koolidest ettevõtlusõppe kogemus ning nende motivatsioon ettevõtlusõppes osaleda on kõrge.
Edasised plaanid on kaasata nii õpetajaid kui ka õpilasi – lisaks senisele tegevusele kutsuda välislektoreid ning korraldada ettevõtluspäevi. Välislektoritelt saavad tuge õpilasfirmad, kavas on kaubamärgi disainimine, saame tänu ettevõtluskülale mängida ettevõtlusmängu ning osta mängu litsentsi, et edaspidi oleks võimalik ettevõtlusoskusi koolis mänguliselt harjutada.
Oktoobris on meil 12-tunnine ettevõtluspäev, oleme kutsunud sinna ka naaberkoolide õpilased, et koos genereerida äriideid ning müüa ideed päeva lõpus maha „investoritele“.
Koolivaheajal on plaanis teha õpetajatele „Ettevõtliku kooli“ praktiliste meetodite koolitus täiendamaks juba omandatud teoreetilisi teadmisi. Soovime, et kõik õpetajad pööraksid tähelepanu õpilaste ettevõtlikuks kujundamisele.
Ettevõtlusõpe annab õpetajatele võimaluse koostöiselt õpetada, integreerides mitmeid teemasid. Kokkuvõttes mõistavad õppijad eri elualade seoseid ning omandavad süsteemse tervikpildi tegevusalalt ning oskused ettevõtte alustamiseks ja ise ettevõtjaks kasvamisel. Ettevõtlusõpe annab teadmised, et olla tööelus edukas, ning teadmised ettevõtte toimimise põhimõtetest.
Oluline ei ole, kas õpilased saavad tingimata ettevõtjaks, vaid pöörata tähelepanu sellele, et nad oleksid kohusetundlikud, täis tahet ja entusiasmi midagi teha ja muuta. Metsandus on sektor, kus paljud tegutsevad ettevõtjatena ning metsamajandus koos puidutööstusega on majanduse oluline osa – selle mõistmisel on suur roll just ettevõtlusõppel, et lisaks erialaoskustele omandataks kutsehariduse käigus teadmised ja baasoskused nüüdisaegsete tehnoloogiate kasutamiseks ja edukaks ettevõtluseks.
Jüri gümnaasiumi direktor Maria Tiro:
Gümnaasiumiastmes oli meil aastaid väga hea õpetaja Andres Maastik, kelle õpilased saavutasid märkimisväärseid tulemusi. Õpetaja lahkumisega ei ole meil küll õpetamisel auku tekkinud, kuid õpilasfirmad tõesti aastaid tegutsenud ei ole. Eelmise õppeaasta eel leidsime ja koolitasime uue õpetaja, kes tegeleb õpilasfirmaga. Õpetame ka projektijuhtimist, korraldame vastavat välilaagrit.
Esimeses kooliastmes on meil aastaid vedanud ettevõtlusõpet õpetaja Terje Papp. Laadad, kohvikud, heategevus, ringitöö „Nutikas majandaja“, ettevõtlusõpe integreerituna klassiõppesse – selles on meil pikaajaline kogemus. Osalejaid alati palju ja tulemused silmaga näha.
Põhikooli kolmandas astmes pole meil ettevõtlusõpetust eraldi õppeainena olnud, küll aga oleme jõudnud ka sellesse kooliastmesse koolitada nüüdseks õpetaja, kes tänavu alustab koos õpilastega tööd minifirma loomiseks.
Õpetajate koolitamiseks majasiseselt oleme loonud õpikogukonna „Ettevõtlikkus ja ettevõtlus“, kus praeguseks juba koolitatud õpetajad jagavad oma kogemusi. Õpikogukonna eesmärk on arendada õpetajas ettevõtlikku hoiakut ja suhtumist, et ta oskaks ja julgeks rakendada ettevõtlikkuspädevust kujundavaid metoodikaid õppeprotsessis. Fookuses on ettevõtlikkust arendavate õppemeetodite tutvustamine, mida saab ainetundides rakendada, et muuta need huvitavamaks, kaasavamaks, praktilisemaks ja interaktiivsemaks.
Umbes seitse aastat tegutseb Rae valla haridusametiga koostöös kogukond, kes koordineerib ettevõtlustegevust laste ja noortega töötavates asutustes, kus ka meie kooli esindajad aktiivselt kaasa löövad. Oleme õla alla pannud laagrite korraldamisele nii õpilastele kui õpetajatele, kutsunud ellu vastava konverentsi, noorteüritusi.
Ettevõtlikkus on jätkuvalt üks meie põhiväärtusi.
Keila kooli direktor Mait Tõitoja:
Meie koolis on võimalik uurimistöö asemel teha õpilasfirma. Eelmisel aastal koolitasime selleks tööks seitse õpetajat ja nüüd tuli veel kolm juurde. Kokku kümme õpetajat. Mõnes teises koolis oleks see arv väga suur, aga meil on 190 õpetajat ja õpilasi 1433. Tänavu tahame plaani veelgi ületada!
Gümnaasiumiastmes olid eelmisel aastal neljast õpilasfirmast kolm edukad ja toimisid hästi. Ühe firma tulemused polnud sellised, kui esialgses projektis kirjas.
Võtame tänavu vaatluse alla põhikooli loovtööd, et ka selles kooliastmes saaksid soovijad minifirma teha. Õpilastele, kel on säde sees ja kes tahavad teha midagi tavapärasest teistsugust, tuleb koolis võimalusi luua.
Meie õppekavas on ka ürituste organiseerimine, see on noorte aktiivsusele üles ehitatud tegevus. Koolis tuleb toetada õpilaste aktiivsust valdkondades, mis erinevad traditsioonilisest õppest. Tulevikuelus on seda palju vaja ja see tuleb maast madalast läbi proovida. Laps saab ise kogemuse võrra rikkamaks. Praeguses haridusmudelis ongi ju tähtis, et mida rohkem kogemusi kool pakub, seda enam on noor tulevikuks valmis.
Kanepi gümnaasiumi direktori kt Eda Tarend:
„Ettevõtliku kooliga“ alustades olid meil 2016. aastal kõigepealt õpetajate koolitused. Aktiivsem tegevus algas 2017/2018. õppeaastal. Algatasime nn küpsiste projekti, et saada lisaraha ronimisseina soetamiseks kooli. 23. novembril 2017 küpsetati esimene proovipartii küpsiseid. Nende tegemisse, alates retsepti mõtlemisest, küpsetamisest, kaunistamisest, pakkimisest kuni turustamiseni, oli haaratud kogu koolipere ja loomulikult ka vanemad. Küpsised olid erilised ja neid käisid õpilased koos õpetajatega müümas jõululaatadel Tallinnas, Tartus, Põlvas ja loomulikult kohapeal. Õpilased said suurepärased kogemused töö ja aja planeerimiseks, müügitööks, suhtlemiseks, meeskonnatööks. Kool sai ronimisseina kogu koolipere ühise pingutuse tulemusena. Küpsiste projekt sai Põlvamaa haridusasutuse aasta teo 2018 tiitli ja meid esitati riiklikule konkursile „Edu ja tegu“. Mahukat projekti vedas füüsikaõpetaja Kristel Uiboupin, kes oli ka idee autor.
„Ettevõtliku kooli“ baastaseme oleme saavutanud ja see kehtib 2021. aastani. Plaanis on ka jätkata „Ettevõtliku kooliga“. See on meeskonnatöö ja nõuab kogu koolipere ning lastevanemate, kogukonna kaasamist. Kindlasti nõuab see aktiivset eestvedajat, entusiastlikke kaasalööjaid õpilaste näol ja uusi ideid.
Eelmisel õppeaastal tegutsesid meil põhikooliastmes edukalt minifirma ja gümnaasiumiosas õpilasfirma. Algselt oli õpilaste hulgas soovijaid mitme firma jagu, aga nad ei kujutanud ette töö mahtu. Puudu jäi entusiasmist, nappis ka juhendajaid. Juhendamine oli peaasjalikult kahe õpetaja õlul ja see oli päris suur töö.
Majandus- ja ettevõtlusõpe katkes mõni aasta tagasi seoses õppekava muudatustega. Ka vajaliku ettevalmistuse saanud õpetaja leidmine väikese arvu tundide tarbeks on keeruline. Mõned meie õpetajad on ennast õpilasfirmade tegevuse tarbeks koolitanud ja seda väga ajamahukat tööd ka teinud.
Türi põhikooli direktor Ervin Jürisoo:
Ettevõtlusõpe on meil kolmandat aastat. Alguse sai see rahvusvahelistest projektidest. Meile külla tulnud pidid kaasa tooma rahvustoite ja neid üksteisele maha müüma. Meie õpilased otsustasidki siis luua oma minifirma.
Saksa keele õpetaja oli nõus ka ettevõtlust õpetama ja õpilasfirmat juhendama. Praegu ta kahtleb, kas jätkab. Õpetajat on raske leida, kool on väike ja tunde on vähe ning põhikoolilapsed ei lähe alati kõigega kaasa.
Ettevõtlust arendada on aga väga oluline. Kui see saab põhikoolist alguse ja noored lähevad edasi gümnaasiumi, on alus olemas. Olen öelnud õpilastele, et ega ei peagi kohe tohutu tulu tulema, tähtis on kogemus.
KOMMENTAAR
Tegutsemine aitab üle kõhklustest ettevõtlusõppe rakendamisel
Elbe Metsatalu, „Edu ja tegu“ 2018. aasta ettevõtlik õpetaja:
Majandus- ja ettevõtlusõpet on Eesti koolides arendatud ligi 30 aastat. Koostatud on hulgaliselt õppematerjale ja koolitatud õpetajaid.
Koolijuhid, rakendage neid taas!
Oluline on järjepidevus, ettevõtlikkuse kujundamine igas kooliastmes ja õpetajatega koostöös.
Uurimis- ja loovtöö, projekti või õpilasfirma teostamine on parimad õppimismeetodid, kus märkamatult omandatakse teadmisi, uusi oskusi ja ettevõtluspädevusi.
Koolid ei saa loota, et neil on eraldi majandus- ja ettevõtlusõpetaja. Parim lahendus on koolitada selleks särasilmne ja algatusvõimeline õpetaja, kes tahab lõimida ettevõtluse ja finantsteadmiste õpetamist oma põhiainesse ja juhendada loovtööd või õpilasfirmat, kooli või kogukonnakeskset projekti.
Meie seas on ettevõtlikke eri ainete õpetajaid, kes on ise juurde õppinud ja arendanud end ettevõtlusteadmiste edasiandmiseks. Rohkem võiks kaasata käsitöö- ja tehnoloogiaõpetajaid, kes just enda oskuste ja loovusega saaksid toetada laste ideid ja pakkuda kooli tehnoloogilist baasi ideede teostamiseks. Uued äriideed ja prototüübid võiks sündida ka robootika- ja programmeerimise tunnis.
Ettevõtlusõppe programmi „Edu ja tegu“ toetab Euroopa Liidu Euroopa sotsiaalfond.
[…] kuidas ettevõtlusõpe aitab tulevikuks vajalikke oskusi arendada – sellel teemal diskuteerivad Kaja Sander Luua Metsanduskoolist, Elen Raudsepp Tallinna Majanduskoolist, Pilvi Tauer Tallinna […]
[…] kuidas ettevõtlusõpe aitab tulevikuks vajalikke oskusi arendada – sellel teemal diskuteerivad Kaja Sander Luua Metsanduskoolist, Elen Raudsepp Tallinna Majanduskoolist, Pilvi Tauer Tallinna […]