Poisid näitasid end tõeliste põllumeestena

27. sept. 2019 Annika Poldre toimetaja - Poisid näitasid end tõeliste põllumeestena kommenteerimine on välja lülitatud
Esikoha võitnud Mark-Hubert Heil on juba suure võistluskogemusega ja kavatseb ka Kehtnas Eesti künni meistrivõistlustel osaleda.

Laupäeval toimus Olustvere teenindus- ja maamajanduskoolis rahvusvaheline koolinoorte künnivõistlus, kus tänavu osales rekordarv välismaalasi. Eesti poisid saavutasid esimesed viis kohta. Künnivõistlusega samal ajal toimuv hoidiste mess ja kohaliku toidu laat tõid nadist ilmast hoolimata kohale hulga rahvast.

Avamisel kell kaheksa tervitasid võistlejaid Olustvere TMK direktor Arnold Pastak ja peakohtunik Taavi Võsa. Esimesed kündjad sõitsid võistlusplatsile kell 8.20. 47 võistlejat 13 riigist kündsid kahes vahetuses ning kell kuus alanud lõputseremoonial kuulutati välja võitjad. Eestit esindas 13 noormeest kahest põllumajanduskoolist: kaheksa Olustverest ja neli Järvamaa kutsehariduskeskusest. Nendega võrdväärselt võistles noorim osaleja, 15-aastane Andres Tamm Muuga-Laekvere koolist.

Kohtunikud hindasid parimaks kündi, mille tegi tänavu kevadel Olustvere TMK põllumajanduse eriala lõpetanud Järvamaa noormees Mark-Hubert Heil. Ta tuli võitjaks mullugi, noormees on asunud õppima maaülikoolis, kuid praegu teenib kaitseväes. Heil rääkis, et kuigi tal on viie aasta künnivõistluse kogemus, on väike närv ikka sees. Seekord oli tal harjutamiseks vähe võimalust, kuna nädala sees tuleb väeosas olla.

Teiseks tuli Järvamaa KHK õpilane Ralf Menne ning kolmandaks taas Olustvere õpilane Joonas Valk. Andres Tamm sai neljanda koha, jäädes Valgust maha vaid 6,5 punktiga. Välismaalastest saavutas enim punkte ja tõusis üldarvestuses kuuendaks hispaanlane Jesus Crespo Largo.

Üllatavalt suur huvi

Eesti noormeeste kõrval näitasid oma tavakünnioskusi Ukraina, Läti, Leedu, Soome, Hollandi, Saksamaa, Hispaania, Slovakkia, Poola, Valgevene, Prantsusmaa ja Inglismaa põllumajanduskoolide õpilased.

Olustvere TMK projekti- ja arendusjuht Marika Šadeiko rääkis, et tavaliselt on igast riigist olnud üks kahemeheline võistkond koos juhendajaga. Sel aastal tuli korraldajaile üllatuseks mõnest riigist – Hispaaniast, Hollandist ja Inglismaalt – mitu võistkonda. „Ilmselt peame registreerimist järgmisel aastal reguleerima,“ lausus Šadeiko.

Esimest korda olid tänavu Eestis kündmas Hollandi, Hispaania ja Poola noored. Saksamaa võistles taas pärast mõneaastast pausi. Suur huvi ja osalejate arvu kasv näitab Olustvere kooli head eeltööd ning võistluse suurepärast turundamist põllumajanduskoolide rahvusvahelise ühenduse Europea kaudu, kuhu kuuluvad Eestist lisaks Olustvere koolile ja Järvamaa KHK-le Luua metsandus- ja Räpina aianduskool.

Noorte künnivõistluse põhikorraldaja on Olustvere kooli õppetalu juhataja Riho Kala, kelle ülesanne on muu hulgas leida sponsorid, kellelt saadakse võistlejaile traktorid. Kokku oli laupäeval Olustvere kooli põllul kündmas 24 masinat, neist vaid kolm kooli omad. Enam-vähem sarnased adrad olid Kala sõnul üle Eesti kokku korjatud. Noormehed said loosiga nii traktorid kui adrad ja neil oli harjutamiseks aega üks päev. Võistluspäeva eel harjutati veel hilisõhtulgi.

Kala rääkis võistlejate valimisest, et sügisel, kui kool algab, nopitakse varem juba kündnud umbes 15 uue õppuri seast välja 4–5 poissi. Pooled Olustvere künnivõistkonnast on koolis kauem õppinud ja ka varem võistelnud. Teiste maade esindajatega võrreldes arvas Kala tugevamateks kündjateks just Olustvere ja Särevere poisse seetõttu, et nad on kündmist harjutanud.

Põllumehe ametiuhkus

„Kündmist peetakse üheks põllumehe ametiuhkuse väljenduseks. Kui oskad künda, siis võid ennast juba pidada põllumeheks,“ lausus peakohtunik Taavi Võsa, kes on ka Kehtnas peetavate Eesti künnimeistrivõistluste peakohtunik. Võsa avaldas arvamust, et Eestis mõistavad hästi künda võib-olla pooled nendest, kes põlde künnavad. Selles töös on arenguruumi väga palju. „Mulle meeldib väga, et noortel – see käib nii Olustvere kui ka Särevere kohta – läheb kündmine aasta-aastalt paremaks. Mitte ainult selle poolest, et nad oskavad künda, vaid nad saavad ka aru, millal künda ja millal mitte. Nad oskavad valida. Selliseid noori on järjest rohkem,“ rääkis peakohtunik Võsa, kes on Eesti taimekasvatuse instituudi agrotehnoloogia osakonna teadur ja õpetab Olustveres põllumajandustehnika jm mehhanismide tundmist.

Peakohtuniku hinnangul – seda rääkis ta siis, kui pool võistluspäeva oli alles ees – on võistlustel alati tugevad olnud Inglismaa noormehed. Ka Hollandi võistleja oli tänavu väga hea, Saksamaalt on samuti olnud tublid kündjad. „Teiste kohta ei saa muud öelda, kui et tullakse mütsiga lööma. Ei tehta reegleid selgeks, kuigi need ei ole meil eripärased, künname maailma künniseltsi reeglite järgi ja erinevad vaid üksikud korralduse nüansid,“ rääkis Võsa.

Eesti noored kündjad on Võsa sõnul tugevad, kuna Olustveres harjutatakse kündmist ja selle kooli noored künnavad hästi. „Väga hea on näha, et Järvamaa endiselt jaksab osaleda, ja kurb on, et Kehtna on võistlustelt kadunud, aga neil on põllumajandus vaid üks valikusuund kolmest ja pole inimesi, kes võistluseks valmistumisega tegeleks,“ arutles Võsa.

Olustveres künti kokku umbes kuus hektarit, kui arvestada koos harjutusplatsiga, mis päev enne võistlust peakohtuniku sõnul „ära tuhniti“.

Noorte künnivõistluse juured ulatuvad aastasse 1926. Koolinoorte künnivõistlusi on peetud Olustveres 15 aastat. Algul võistles neli Eesti kutsekooli, kellele lisaks kaasati sõpruskoolid Lätist ja Leedust. Viie aasta eest hakati kutsuma võistlejaid kaugemaltki.

Varem olid koolinoorte võistlused üheaegselt Eesti künnimeistrivõistlustega, viimased viis aastat on Olustveres mütanud vaid koolipoisid ja täiskasvanud on mõõtu võtnud Kehtnas. Võsa rääkis, et noorte võistlusele on võistlejaid lihtsam saada kui Kehtnasse, kohtunikke, vastupidi, raskem. Põhjuseks ehk see, et Olustvere sündmusega ühel ajal on Paunveres laat ja mitmel pool toimub midagi. Ent see aeg on sobiv künnitööks.

Võistlust on põhisponsorina toetanud maaeluministeerium, kuid sponsorite nimekiri on pikk, selles on üksikisikud ja ettevõtted.


Laat ja mess

Olustvere TMK direktor Arnold Pastak ütleb, et kool annab võimaluse mahesektori ja väiketootmise arendamiseks ja nad ei plaani kaugeneda oma liistudest – sellest, mis seotud maal toimuvaga.
Foto: Annika Poldre

Künnipäeval võis Olustveres näha igal teeotsal ja platsidel ringi liikumas õpilasi helerohelistes vestides. Nad juhatasid autojuhte parklatesse ja jälgisid põllul kohtunikena kündi. Marika Šadeiko rääkis, et sündmusrohke päeva tegemistesse kaasatakse võimalikult palju oma õpilasi, nad on ka köögis, toitlustamisel ja laadal abiks. Šadeiko nimetas seda praktiliseks õppeks, mis peab olema võimalikult elulähedane.

Sellise suurürituse korraldamine nõuab Olustvere TMK direktori Arnold Pastaku sõnul head meeskonnatööd. See on ka kooli maineüritus, mis toetab tunnuslauset „Põllult lauale“ – kooli õppekava hõlmab tooraine tootmist kuni selle töötlemise ja toidu valmistamiseni. „Mul on hea meel, et ka meie täiskasvanud õppijad on täna siin – mesinikud müüvad õppemesila mett, lihaosakonna õpilased küpsetavad liha, kaasatud on kõik õppegrupid,“ sõnas direktor.

Olustvere koolis on tosina aasta eest seatud eesmärk hoida elus rahvusliku käsitöö oskusi, mida tehakse koostöös kultuuriakadeemiaga. Selleks on andnud hea võimaluse vanade mõisahoonete kasutuselevõtt. Neisse on loodud õppebaasid, kus õpitakse tundma tekstiili ja keraamika valdkonda ning klaasipuhumist. „Jääme nende liistude juurde, mis seostuvad maa ja maaelu ning maal toimuvaga,“ sõnastas direktor kooli tegevuse põhimõtte. „Mina olen lootusrikas,“ lausus Pastak. „Kuigi paarikümne aasta jooksul on maal enamikus regioonides elanikkond 20–25% vähenenud, jääb mingi hulk ikka maale elama.“


Mida kohtunikud hindavad

Taavi Võsa.

Taavi Võsa, peakohtunik:

Tavaadraga kündmisel, nagu võisteldakse Olustveres, on 16 aspekti, mille järgi kohtunikud hindavad. Oluline on võimalikult ühtlane põllupind, kus peaks olema selgelt näha künniviilud ja kogu põllupinnal olnud taimestik, tüü, umbrohud jm peaks olema mullaga kaetud, et sinna oleks võimalik hakata peale harima külvialust, et saaks ühtlase taimiku peale külvata.

Hindamine on nagu iluuisutamise puhul. Me teame, milline tulemus peaks olema, ega hinda mitte absoluutset ilu, vaid seda, kuidas töö ühesugustes tingimustes tehtud on. Iga muld on erinev, ühel ja samal päeval ühesugustes tingimustes tulevad erinevused väga hästi välja. On üks aspekt, mida ei vaadata mitte niivõrd silmaga, kuivõrd kõnnitakse viilu peal. Nii selgub, kui kõva ja kui tihke on künd. See peab olema sobivalt tihke.


Noorim võistleja Andres Tamm

Andres Tamm.

Muuga-Laekvere põhikooli 15-aastane õpilane Andres Tamm osales Olustveres künnivõistlusel neljandat aastat. Esimesel korral sai ta 9. koha, 2. aastal tuli kuuendaks ja mullu tõusis teiseks. Tänavu tuli neljas koht. Andres rääkis, et üksi hakkas ta traktoriga sõitma kümneaastaselt. Kündi on ta harjutanud kodus isa põllul ja ühistu põldudel. Andrese treener on Eesti tuntud künnimeister Raido Kunila.

Kõige keerulisem oli tema arvates sirgelt künda ja jõuda etteantud ajal lõpuni. Andrese isa Aivar, kes on Kehtna künnivõistluste korralduskomisjonis, rääkis, et kaks aastat on nad korraldanud Muuga-Laekvere koolis künnipäeva. Andres on tulnud sel päeval kohale oma traktoriga ja õpilased on saanud oma vagu ajada. „Sealt on tulnud ka väike seeme mulda, eelmisel aastal meie kooli lõpetanud poiss, kes läks Järvamaa kutsehariduskeskusesse õppima, on nüüd Olustveres võistlemas,“ rääkis Aivar Tamm.


Comments are closed.