Saa Tallinna Teletornis GEENiaalseks!

13. sept. 2019 Annely Allik TÜ Eesti Geenivaramu poolne näituse projektijuht - Saa Tallinna Teletornis GEENiaalseks! kommenteerimine on välja lülitatud
Teletorni näitusel „Geeniaalne“ saab mõõta, kui palju on inimese geneetika sarnane viinamarjale, äädikakärbsele, seale, koerale ja šimpansile. Foto: Höije Nuuter

Tallinna Teletorni värskelt avatud näitus „Geeniaalne“ on loodud koostöös Tartu ülikooli genoomika instituudi teadlastega. Näitus aitab mõista inimest – kes olid meie eellased ja kust algasid esimesed rändeteed, millised protsessid toimuvad sügaval organismis raku tasandil, kuidas antakse informatsiooni edasi DNA kaudu ning milline võiks välja näha tulevikumeditsiin oma uute võimalustega.

Näitus algab juba enne teletorni sisenemist sissepääsuni viivast tunnelist, kus ajastute kell võtab Maa 4,5 miljardi aasta pikkuse ajaloo kokku 24 tunniga – miljon aastat möödub umbes 19 sekundiga. Kui Maa kaaslane Kuu tekkis juba kaheteistkümnendal minutil, siis inimese ehk ladina keeles Homo perekond ilmus Maale alles päeva viimasel minutil.

Kaasaegne inimene kujunes Aafrikas välja umbes 300 000 aastat tagasi. Tunnelis oleval ajajoonel on kujutatud praeguseni teadaolevad inimese rändeteed Aafrikast väljapoole.

Sissepääsu ees tervitavad külalisi kogu oma ilus meie kauged esivanemad – australopiteekused ja Homo perekonna teised liikmed, rekonstrueeritud fossiilsete leidude alusel. Kuigi praegu elavatest organismidest on inimestele geneetiliselt lähim šimpans, on väär väita, et inimene on arenenud ahvist. Õigem oleks öelda, et inimesed ja ahvid on kui sama puu erinevad oksad, millel on kunagi ammu olnud ühine alge ja ühised esivanemad. Veel umbes 30 000 aastat tagasi elas Maal samal ajal mitu inimliiki, sealhulgas näiteks neandertallane ja „tark inimene“ ehk Homo sapiens, kes omavahel ka segunesid.

Teisele korrusele edasi liikudes on võimalik näha töötavat sekvenaatorit – mitukümmend tuhat eurot maksvat aparatuuri, millega määratletakse DNA järjestusi. DNA on nagu võõrkeelne tekst, mille saab sekvenaatori abil teadlastele loetavamaks teha.

Küsimused „Kuidas genoome analüüsida?“ ja „Millisel moel jõuab personaalne geeniinfo meditsiini?“ saavad vastused juba 21. korrusel. 23 kromosoomikujulisel ekraanil saab uurida, kui geneetiliselt sarnased oleme banaani või koduseaga, prognoosida oma haigestumisriski sõltuvalt geneetilisest riskist või vaadata, milline võiks välja näha külastaja järglane, võttes arvesse vanematelt päranduvaid tunnuseid. Näitusel on välja pandud ka Geenivaramu juhi professor Andres Metspalu DNA-proov.

Kindlasti pakub külastajatele palju lõbu üleelusuuruse rakumudeli sisse pugemine, et näha, kus see salapärane DNA siis ikka asub.

Väikestele külastajatele on loodud põnev detektiivilugu, mis selgitab põhimõtet, kuidas teadlased genoome uurivad. Mängu käigus selgub, mis on SNP ehk ühenukleotiidne muutus DNA-s. Lapsed õpivad mängu võtmes DNA ehk inimese salakeele võlusid ja seda, kuidas saab teada, kas kellelgi on sinised silmad või punased juuksed. Vaatame, kas CSI uurijatel on DNA salakeelest abi ja kuidas selle infoga lahendada kadunud moosi müsteerium. Detektiivimäng on põnev igas vanuses inimestele ja sellest õpivad kõik.

Gümnaasiumiõpilased saavad oma teadmisi testida näituse dekodeerija „Saa GEENiaalseks“ abil ja lahendada eksponaatidega seotud ülesandeid. Harjutused on seotud õppematerjalidega. Pakutakse ka võimalust meelelahutuslikus võtmes uusi teadmisi omandada. Loodame, et külastajate varasemad savijalgadel geneetikateadmised vahetatakse välja tugevamate talade vastu.