Sõna saab kunstnik. Sõna saab vaataja

11. sept. 2019 Sandra Lääne-Velt Kumu hariduskeskuse juhataja - Kommenteeri artiklit
Vaade näitusele „Avatud kollektsioonid. Sõna saab kunstnik“. Foto: Eesti Kunstimuuseum

Eesti Kunstimuuseum tähistab sel aastal juba oma 100 aasta juubelit. Niivõrd pika ajalooga muuseumis on koos mitmete sajandite jagu kunstiteoseid, mis kõik räägivad omamoodi ajast, millal nad loodi. Juubelinäitus „Avatud kollektsioonid. Sõna saab kunstnik“ tähistab sümboolselt nii muuseumi jõudmist väärikasse ikka kui ühendab endas ka eri ajastute loomingu, pannes tänapäeva kunstnikud dialoogi Eesti Kunstimuuseumi kogudega. Ajalooülene näitus kutsub dialoogipartnerit otsima kõiki külastajaidki, sest just muuseumi- ja ka kunstihariduses on oluline vaataja side ja kogemus teosega.

Näitusekülastaja kogemuse toetamiseks on tänapäeva muuseumides kasutusel palju võtteid, alates sellest, kui kõrgele on teosed seintel seatud, kuidas on ruum kujundatud publiku loogilist liikumistrajektoori arvestades, ja lõpetades juba spetsiaalsete vahenditega, mis külastuskogemust täiendavad. Selleks võivad olla nii tegevuslehed, infovoldikud, interaktiivsed mängud või teosed, vaatamisjuhised, intrigeerivad küsimused või tsitaadid jpm. Kõigi eesmärk on aga üks – suunata ja toetada vaatajat teoste ja näituse mõtestamisel.

Kuna Kumu kunstimuuseum tegeleb palju ka nüüdiskunstiga, siis oleme oma töös märganud, et tihtipeale on just kaasaegne kunst see, millega publikul on raske kontakti saavutada. Kui maastikumaal või portree võib tekitada imetlust juba pelgalt oma oskusliku maalilaadi poolest, siis kaasaegne kunst jätab tihti rohkem varjule, kui näitab. Üks hea viis teose ja vaataja suhte loomiseks on kasutada küsimusi ja ülesandeid, mis õhutavad publikut märkama varem varju jäänud detaile või mõtlema kaugemale visuaalsest näitusekogemusest. Sellised ülesanded võivad õigel kasutamisel pakkuda ka toredat meelelahutust, ärgitada halle ajurakke ja algatada põnevaid vestlusi külastajate vahel.

Mõtteergutuse kõrval on ülesannetel ka varjatud omadus panna külastajaid omavahel arutlema. Sarnaselt pedagoogikas väga tuntud VTS (visual thinking strategies) meetodiga aitavad küsimused ja harjutused teosest kõnelda, dialoogi alustada ja nähtut objektiivsemalt tõlgendada/kirjeldada.

Näitusel „Avatud kollektsioonid. Sõna saab kunstnik“ on Kumu hariduskeskus toonud küsimused ja märgised näitusesaali põrandale. Tähelepanelik vaataja leiab iga teose juurest musta värvi kleepsudelt väikse mõtteharjutuse või küsimuse. Näiteks saadab Evald Okase teosega „Mahtra sõda“ (1958) dialoogi astunud vene kunstniku Vladimir Dubossarsky värvikirevat suurteost „Renessanss“ (2019) ülesanne: „Kui palju määrab koloriit teose emotsiooni? Kirjelda teose koloriiti 10 omadussõnaga värvinimesid kasutamata“. Just see viimane ülesanne paneb inimese loovuse teose ees proovile ja ergutab teost uuesti vaatama juba kindla eesmärgiga. Nii märgatakse rohkem detaile, värve ja ka teose üldist emotsiooni. Ka koloriiti võib ju kirjeldada sõnadega, nagu „rõõmus“, „energiline“, „elav“, „kurblik“ jne. See aitab omakorda leida vastuse kleebisel olevale esimesele küsimusele. Loodame, et kaasaegsete kunstnike julged tõlgendused ja sellest sündinud teosed inspireerivad nii vanemate kui ka nooremate muuseumikülastajate loovust.

Kunsti(muuseumi)hariduse puhul on esmatähtis õpetada ja aidata õpilasel teost vaadata ja tõlgendada. Tihti on aga nii lapsel kui ka täiskasvanul vaja välist tõuget, et võtta aega, kogeda, märgata ja nähtut enda peas uueks pildiks ümber seada. Eespool mainitud ülesandest kooruvad välja vestluspunktid. Näiteks millised sõnad tulevad esimesena meelde? Kas kümme omadussõna ilma värvinimedeta on kokku saada kerge või keeruline? Miks üks või teine sõna vaatajal antud teosega seostus? Need küsimused annavad aimu värvide, aga ka teose tajumise eri viisidest. Intrigeerivaid ja ehk veidi ebatavalisi küsimusi kasutame teoste avastamiseks ja tõlgendamiseks ka muuseumitunnis „Sõna saab kunstnik“, milles on oodatud osalema kõikide kooliastmete õpilased, kaasa arvatud lasteaialapsed.

Loodetavasti koorub veidi ebatavalistest küsimustest ja aruteludest välja idee, et kunsti vaatamisel ei ole õigeid või valesid vastuseid. Oluline on anda sõna vaatajale/kunstnikule/teosele ja alustada dialoogi.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!