Tallinna keskraamatukogu soovitab: Eesti keele rikkus – murded
Ester Rusing „Kaks Mari“ (2017)
Raamatu peategelane, viieaastane eesti tüdruk Mari elab välismaal suures linnas. Nüüd aga ootab teda ees suvi Mulgimaal vanavanemate juures. Seal on tal palju uudistamist: kõik loomad, linnud ja putukad, maja ümbruse ja metsa avarused ootavad avastamist. Ema näitab Marile oma lapsepõlve lemmikpaiku, vanaisa tutvustab põnevaid talutöid. Vanaisa Mari esmalt veidi pelgab, sest tal on suur habe ja tema jutt kostab teistmoodi – vanaisa kõneleb mulgi keeles. Vanaema fotoalbumi vahendusel tutvub Mari ka oma vaaremaga. Viimane külastab väikest Mari unenägudes, kus omavahel kõneldaksegi juba murdes.
Pika suve lõpuks on väikesel Maril mulgi keel suus, eks ikka igapäevase harjutamise ja keelekeskkonnas viibimise tulemusel. Raamatu endaga toimub märkamatult sama: alguses jutustatakse lugu rohkem eesti ühiskeeles, raamatu lõpupoole on valdav osa dialooge juba murdes. Raamatu algusest leiab ka abistava murdesõnade nimestiku. Teist nii helget suveraamatut annab otsida!
Rohkem teavet mulgikeelse kirjasõna kohta leiab Mulgimaa infoportaalist http://www.mulgimaa.ee/mulgimaast/mulgi-kirjandus/.
Sinikka ja Tiina Nopola „Räpimehe Risto: Aig om käen“ (2018)
Võru Instituudi aastatepikkune koostöö Soome lastekirjanikega on andnud väikestele võrokestele järjekordse vahva lugemisvara: seekordne on Risto Räppari (ehk Räpimehe Risto) sarja esimene raamat alapealkirjaga „Aig om käen!“ („Viimane hoiatus“ ilmus eesti keeles 2008. a).
Tegevus kulgeb hoogsalt esimestest lehekülgedest alates, koomilisi arusaamatusi ja möödarääkimisest sugenenud segadusi jätkub lõpuni välja. Põnev kogemus on võtta kätte kaks raamatut korraga – eesti- ja võrukeelne ‒ ning võrrelda, kuidas neist kummaski ühte mõtet on väljendatud, kuidas erinevad sõnade järjekord või lauseehitus. Ehk võiks mõne toredasti kõlava võrukeelse väljendi kasutussegi võtta?
Rohkem teavet võru keele ja kirjanduse kohta leiab Võru Instituudi (https://wi.ee/et/) ja Võrumaa keskraamatukogu kodulehelt (https://lib.werro.ee/soovitame).
Järvi Kokla (koostaja) „Hiiu keele raamand“ (2016)
Raamat on pealtnäha õhuke, kuid üllatavalt mitmekihiline. Raamatu esimene pool on ülesehituselt aabits: tutvustatakse igat tähte/häälikut koos sõnanäidetega, kus seda leidub, ja lühikese tekstiga kõrvallehel. Iga tähe juurde on aga lisatud lõik lingvistiliste näpunäidetega hiiu keelele eriomaste keelenähtuste kohta. Teine osa koosneb tekstidest, mis raamatu koostaja sõnul peaksid edasi andma Hiiu mõttelaadi ja eluviisi. Olulise (tulevikus lausa ajaloolise) lisaväärtuse annab raamatuga kaasas olev CD-plaat, millelt saab samu tekste kuulata hiidlaste endi esituses ning nautida hiiu keelele iseloomulikku hääldust.
Raamatut sissejuhatavates peatükkides hiiu keele ja raamatu enda kohta leiab rohkesti infot neile huvilistele, kellele käesolevast raamatust väheks jääb (lk 7‒9).
Silvi Palm (koostaja) „Kodotulli valgusõh. Lugõmik kõõle perrele“ (2017)
Setokeelne lugemik on tõhus läbilõige setokeelsest kirjandusest, tekstid on esmakordselt ilmunud ajavahemikus 1905‒2016. Valitud palade ja katkendite diapasoon on ka žanriliselt ja temaatikalt ulatuslik: lugemikust leiab luulet, näidendeid, koduloolisi tekste, vanasõnu, mõistatusi, kalendriaastaga seotud pärimust jne. Lugemiku lõpust leiab kirjanduslike allikate loetelu. Lugemisel on abiks seto sõnastik http://eki.ee/dict/setosonastik/.
Lugemik on viimane raamat sarjast „Seto kirävara“. Kogu sari valiti 2013. a Eesti 25 kauneima raamatu hulka ning 2015. a tunnistati kujunduspreemia vääriliseks ka rahvusvahelisel maailma parima kujundusega raamatute konkursil (http://www.setoinstituut.ee/?page_id=28). Kogu teabe sarja raamatute kohta leiab Seto Instituudi kodulehelt (http://www.setoinstituut.ee/).
Harri Jõgisalu „Maaleib“ (1984)
„Maaleib“ ilmus küll juba 35 aastat tagasi, kuid oma põhjalikkusega Kihnu saare eluolu kujutamisel ja raamatutegelaste murdekeelsete dialoogidega ei ole minetanud väärtust. Põhiolemuselt on tegu klassikalise suveraamatuga „linnalapsed koolivaheajaks maale“. Teistest omataolistest eristab seal tegevustikku koduloolise ja etnograafilise ainese põimimine, mida autor kogus ja talletas oma arvukatel külaskäikudel Kihnu ja ümberkaudsetele saartele. Harri Jõgisalu nimetati 2007. a Kihnu valla aukodanikuks (http://kihnu.kovtp.ee/2006-2011), seda muu hulgas raamatu „Maaleib“ eest. Raamatu lõpust leiab lühikese kihnu keele iseloomustuse legendaarselt Theodor Saarelt ning väikese sõnastiku.
Veel teavet kihnukeelse kirjasõna kohta võib leida Kihnu Instituudi kodulehelt http://www.kihnuinstituut.ee/vaeljaanded/?L=/proc/s.