Volkswagen näitab uhkelt tagatulesid. Päevapoliitikast hoolimata

13. sept. 2019 Heiki Raudla toimetaja - Volkswagen näitab uhkelt tagatulesid. Päevapoliitikast hoolimata kommenteerimine on välja lülitatud

Euroopa keeled Eesti koolis: praegu õpitakse Eesti üldhariduskoolides 12 võõrkeelt, millest üheksa on Euroopa keeled, kui inglise ja vene keel kaasa arvata. Kõige sagedamini õpitaksegi just neid kahte keelt.

Euroopas tähistatakse 26. septembril keeltepäeva, et tõmmata tähelepanu Euroopas pruugitavatele keeltele. Mitmeid Euroopa keeli saab õppida ka Eesti üldhariduskoolides.

Juba Eesti võõrkeelte strateegias 2009–2015 oli kirjas, et lai võõrkeelevalik koolides tagab Eestile vajaliku keeleoskajate hulga. „Eestil kui väikesel riigil on vaja nii naaberriikide, Euroopa Liidu kui ka teiste suurte keelte oskajaid.“

Keelevaldkonna arengukavas 2018–2027 on öeldud, et hoidmaks alal eri keelte valikuvõimalusi ning tagamaks nende tõhus õpe, on oluline laiendada õpitavate keelte valikut ja tõsta õpilaste huvi keelte õppimise vastu.

Kohustuslik võõrkeeleõpe algab Eesti koolides hiljemalt kolmandas klassis, ehkki koolid võivad sellega alustada ka varem. Põhiliselt õpitaksegi kahte võõrkeelt, kolme ja enamat võõrkeelt õpib üldhariduskoolide õpilastest alla kahe protsendi põhi- ja 21 protsenti gümnaasiumiõpilastest.

Kui õppeaastal 2017/2018 õpiti Eesti koolides 14 võõrkeelt, sh ladina keelt, siis õppeaastal 2018/2019 loetleti eestikeelsetes üldhariduskoolides kokku 12 võõrkeelt: hiina, hispaania, inglise, itaalia, jaapani, korea, ladina, prantsuse, rootsi, saksa, soome ja vene.

Põhikooliosas võivad koolid pakkuda esimese võõrkeelena inglise, prantsuse, saksa või vene keele õpet, teise ehk B-keele valik on jäetud vabaks. Välja on kujunenud olukord, kus üle 90 protsendi õpilaste esimene valik on inglise keel. Saksa keele õppimine A-võõrkeelena on langenud. Kui 2005/2006. õppeaastal õppis saksa keelt veel 16,5% kõigist üldhariduskoolide statsionaarse õppe õpilastest, siis 2016/2017. õppeaastaks langes see näitaja 8,7 protsendini.

2017. aasta keelehoiakute uuringu tulemustest selgub, et seni pole piisavalt ära kasutatud põhikooli riiklikus õppekavas loodud võimalust pakkuda B-võõrkeelena mis tahes keelt – teise võõrkeelena on lisaks inglise, vene, saksa ja prantsuse keelele positsiooni kindlustamas vaid soome keel. Teise võõrkeelena õpitakse põhihariduse statsionaarses õppes ülekaalukalt kõige rohkem vene keelt (84%).

Haridus- ja teadusministeeriumi keeleosakonna peaeksperdi Pille Põikliku selgitusel lähtuvad koolid B-võõrkeele valimisel õpilaste huvist ning kooli võimalustest. Riiklik õppekava ei sea siin täiendavaid kriteeriume. Olemas peab olema kvalifitseeritud õpetaja, kooli huvides on olla kindel, et ta on olemas läbi aastate ning et püsib õpilaste huvi ja lapsevanemate toetus.

A-keel vahetati välja

Põlva ja Räpina vahele jäävas Kauksi põhikoolis Põlvamaal hakatakse esimest võõrkeelt õppima kolmandas klassis, nagu ette nähtud, kuuendas klassis tuleb juurde teine võõrkeel. Kui aastaid oli õpilaste esimene võõrkeel saksa keel, siis käesolevast õppeaastast on A-võõrkeel inglise, B-võõrkeel aga vene keel – nii nagu on üldine suundumus. Kauksi koolis on ka erand – üks õpilane õpib B-keelena saksa keelt, sest tuli teisest koolist.

Kauksi põhikoolis õpib 43 õpilast, klassikomplekte on viis, liidetud on klassid, astmed, ained ja ka keeled.

Irina Ševtšenko: „Elasime hästi, igal aastal valis keegi saksa või inglise keele eksami, käisime olümpiaadidel ja konkurssidel.“ Foto: erakogu

„Viimastel aastatel oleme elanud muutuste keerises, üleminek inglise keelele kestis kuus aastat ja selle aja jooksul oli meil kaks A-võõrkeelt: saksa ja inglise. Õpilased olid ühes tunnis ja ühes ruumis. Kui teised koolid olid juba inglise keelele üle läinud, siis meie hoidsime oma saksa keelt veel palju aastaid,“ räägib Kauksi põhikooli kolme võõrkeele – saksa, inglise ja vene – õpetaja Irina Ševtšenko, kes kuulub Eesti võõrkeeleõpetajate liidu juhatusse.

Just selline on tema sõnul õige järjestus: saksa, inglise, vene. „Eelkõige olen saksa keele õpetaja,“ täpsustab ta. Vene keelt hakkas ta õpetama umbes kümme aastat tagasi olude sunnil. Nüüd on vene keel teine võõrkeel ja teisiti valida ei saa – selleks ei ole koolil raha.

„Inglise keelt õpiti algul ringitunnina, siis C-keelena tunniplaanis, vene keelt ma siis veel ei õpetanudki,“ meenutab kolme võõrkeele õpetaja Irina Ševtšenko. „Siis hakkasid kooli tulema inglise keele õppijad, kes oma koolides hakkama ei saanud või vajasid edasi jõudmiseks väiksemat kooli. Sellest ajast on minu tunnid kakskeelsed, kuigi algul liitklasse ei olnud. Elasime hästi, igal aastal valis keegi saksa või inglise keele eksami, käisime olümpiaadidel ja konkurssidel.“

Ta jätkab: „Kui õpilaste arv langes, siis klassid liideti. Nendes klassides oli juba mõlema keele õppijaid. Tekkisid liitklassid, kus oli kolm-neli rühma kahes keeles. Mitte kedagi ei huvitanud, kuidas on võimalik seal tundi anda. Kuidas motiveerida õpetajat, et ta sellise klassi ette läheks?“

Ševtšenko ei näe probleemi mitte niivõrd ühelt keelelt teisele ümberlülitumises ühes ruumis, kui tohutus ajanappuses. „Kaks aastat järjest olid liitklassid, kus mõlemas olid kahe A-keele õppijad. Kümme minutit igale rühmale, milline kokkuhoid!“ meenutab ta, arvates, et üle kahe rühma ei tohiks keeletunnis ühel õpetajal olla. „Igas tunnis peab õpilane saama midagi kuulata, rääkida, lugeda ja kirjutada. Igaühe juurde nendes liitklassides aga ei jõudnud, tund kestab siiski vaid 45 minutit.“

Tagantjärele nendib Ševtšenko, et tema on saksa keele õpetamise poolt A-keelena – keeleteadlased väidavad tema sõnul, et pärast saksa keelt on inglise keelt õppida palju lihtsam. Kui rääkida teisest võõrkeelest, siis arvab kolme võõrkeele õpetaja, et saksa keelega B-keelena jõuab koolis tunduvalt kaugemale kui vene keelega.

„Inglise keel on küll maailmakeel, aga Euroopas on kõige tähtsam ikkagi saksa keel,“ leiab ta. „Saksa ajakirjanik Bastian Sick, kelle fännid on kõik saksa keele õpetajad, on kirjutanud, et inglise keel on keelte hulgas Volkswagen, aga saksa keel Rolls Royce.“

Ta nõustub riiklikus strateegias sätestatuga, et kvaliteetne varajane võõrkeeleõpe on hea keeleoskuse eeldus. „Pooldan väga varajast keeleõpet, minu arvates on hea hakata võõrkeelt õppima viieaastaselt, kui lapsel on emakeel suus.“

Aga eduka võõrkeele õppimise eeldus on tema hinnangul siiski hea emakeeleoskus. „Emakeel käib kõige ees,“ rõhutab kogenud õpetaja.

Robotid aitavad õppida

Kuidas motiveerida õpilasi ühte või teist võõrkeelt õppima, kui õpetajad on ülekoormatud ja noori on haaranud YouTube ja internet? Irina Ševtšenko arvates on motivatsioon tunne, mida ei saa peale suruda – see on õpilase enda soov keelt õppida.

„Hea, kui õpilane tunneb, et ta õpib keelt enda jaoks. Mulle tundub, et keeleõpet takistab nõrk õppimisoskus, aga seda saab õpetada,“ leiab ta. „Võõrkeeleoskus on üks oskustest, mis laiendab inimese maailmapilti.“

Ta räägib, et tema õpilasi motiveerib arvuti kasutamine võõrkeeletunnis: „Tänapäeval on sõnavara kontrolltöid võimalik teha interaktiivselt, õpilane näitab ainult oma valiku koodi, õpetaja kuvab tahvelarvuti või telefoni abiga vastused tahvlile.“

Ja veel … Lastele meeldib tema sõnul väga koomikseid ja e-raamatuid luua, aga sisu loomiseks on vaja sõnu ja muid keeleteadmisi.

Väiksematele meeldib võõrkeeletunnis robootika. „Ja internetiavarused on keeleõppimise keskkondi täis,“ lisab õpetaja.

Keeleõppe juurde kuulub paratamatult ka vastava maa kultuuri õpetus. Irina Ševtšenko sõnul toob uue võõrkeele õppimine alati kokkupuute teise kultuuriga, mis loob ja süvendab teadmisi õpitavat keelt kõnelevatest riikidest laiemalt. Neid teadmisi saab kasutada näiteks geograafiatunnis. „Nüüd saab virtuaalselt reisida igasse maailma nurka,“ nendib ta. „Piltide ja plakatite asemel vaatame tunnis videoid.“

Kauksi kool osaleb Euroopa koolide eTwinningu projektides. Kolm aastat on osaletud Euroopa jõuluehte projektis, mille käigus valmistati Euroopa koolidele jõulukaunistusi, millega pandi kaasa ingliskeelne kogumik meie riigi ja Kauksi kooli kohta. „Need on väga lahedad asjad, mis käivad õppetöö juurde,“ leiab Ševtšenko.

Koostöö välisriikidega

Selle eest, et õpetajatel ja õpilastel oleks tihedamad kontaktid teiste keelte ja kultuuridega, seisavad ka kultuuriinstituudid. Haridus- ja teadusministeeriumi keeleosakonna peaeksperdi Pille Põikliku sõnul on see oluline motivaator igasuguse keele õppimisel.

HTM teeb Põikliku sõnul kõige tihedamat koostööd kolme kultuuriinstituudiga: Goethe Instituudi, Soome Instituudi, Prantsuse Instituudiga. Goethe Instituudi puhul seisneb koostöö eelkõige varajase saksa keele õppe toetamises (õppematerjalid, ringitundide korraldamine alushariduses ja enne kohustusliku võõrkeeleõppe algust, metoodiline tugi õpetajatele ja nõu koolidele).

Soome Instituudiga on tehtud koostööd, et propageerida meile olulist naaberkeelt teise võõrkeelena, lisaks on panustatud soome keele õpetajate seminaride korraldamisse ning ka YKI testi sooritamise võimaluse laiendamisse õpilastele ja soome keele õpetajatele.

Koos Prantsuse Instituudiga on arendatud varajast prantsuse keele õpet, viimasel ajal on instituut asunud senisest enam pakkuma prantsuse keele õpetajatele tuge digivahendite kasutamiseks ning prantsuse kirjanduse ja kultuuri kaasaegseks õpetamiseks.

Võõrkeeleõpet Eesti koolides toetavad ka teised organisatsioonid. Näiteks on hiina keele õpet Eesti koolides toetanud TLÜ juures tegutsev Konfutsiuse Instituut, Rootsi suursaatkond on huvitatud rootsi keele õppe edendamisest Eestis.

Välisesindustega on sidemed ka ülikoolidel, kus võõrkeeleõpetajaid koolitatakse. Välisriikide toetust saadakse mitmel viisil: võõrkeelte erialade õpetamiseks ülikoolis üldisemalt (välislektorid, õppematerjalid, stipendiumivõimalused jne), aga välisesindused korraldavad ka töötavatele õpetajatele täienduskoolitusi, millel õpetajaks õppijatel on võimalik osaleda.


Eesti põhikooliõpilaste teise võõrkeele valikud

  • Vene 36 366
  • Saksa 4196
  • Inglise 1634
  • Prantsuse 679
  • Soome 214
  • Hispaania 51
  • Hiina 34

Allikas: haridus- ja teadusministeerium

Võõrkeeleõpetajad Eesti üldhariduskoolides

  • Inglise 1935
  • Vene 755
  • Saksa 288
  • Prantsuse 87
  • Muud 20

Allikas: HaridusSilm


Keda tuleb juurde?

Nagu ütleb keelevaldkonna arengukava, on tõhusa keeleõppe nurgakivi pädevad ja entusiastlikud õpetajad. Võõrkeelte õpetamise väljakutse on uurida ühiskonna nõudlust eri võõrkeeli oskavate spetsialistide järele ja mõõta gümnaasiumilõpetajate keeleoskust Euroopa keeleõppe raamdokumendi põhimõtete alusel. Mõistagi tuleb populariseerida ja väärtustada keeleõpetaja ametit.

2015. aastal korraldas Tartu ülikool koolijuhtide seas küsitluse, millest tuli välja suur vajadus mitme võõrkeele õpetajate järele. Eriti mainiti inglise-saksa, inglise-vene, saksa-eesti keele kombinatsioone. „Hiljem pole sellist uuringut läbi viidud, kuid koolidelt saadud tagasiside põhjal on mitme võõrkeele õpetamise pädevusega õpetajad väga oodatud,“ nendib Tartu ülikooli maailma keelte ja kultuuride kolledži võõrkeeleõpetaja õppekava programmijuht Anu Treikelder, kelle sõnul on Eesti koolides vähem õpetatud keelte õpetajatel raske ühe kooli piires täiskoormusega tööd leida. Koolile annab see aga võimaluse laiendada õpetatavate keelte valikut.

Tartu ülikoolis oli 2018. aastal lõpetajaid kitsalt võõrkeeleõpetaja õppekaval 11, 2019. aastal 15. Enamik neist on inglise keele õpetaja peaerialaga (vastavalt 7 ja 14), kelle hulgas on ka mitme võõrkeele õpetajaid (kombinatsioonid inglise ja saksa, inglise ja vene keel, inglise ja eesti keel võõrkeelena). Teiste peaerialadega lõpetasid vene keele õpetaja, hispaania ja inglise keele õpetaja, saksa, inglise ja eesti keele võõrkeelena õpetaja, prantsuse ja eesti keele võõrkeelena õpetaja.

Võõrkeeleõpetajate ettevalmistamine Tartu ülikoolis korraldati põhjalikult ümber 2015. aastal. Kui varem koolitati eri keelte õpetajaid eraldi, siis nüüd on üks võõrkeeleõpetaja õppekava, mis võimaldab hõlpsamini võõrkeeli kombineerida ja saada kahe või mitme võõrkeele õpetajaks. Peaerialadena on võimalik õppida inglise, vene, saksa, prantsuse ja hispaania keele õpetajaks. Võõrkeeleõpetaja õppekavale sisseastujad ei pea olema õppinud bakalaureuseastmes vastava keele filoloogiat, oluline on väga hea keeleoskus.

„Ülekaalukalt kõige populaarsem on inglise keele õpetaja eriala, mida õpetatakse ainsana ka sessioonõppes,“ tunnistab Anu Treikelder. „Inglise keelt valitakse sageli ka lisaerialaks.“

„Inglise keele tudengeid on kõige rohkem juba bakalaureuseastmes, seega on loomulik, et neid jätkab kõige rohkem magistriõppes õpetajakoolituses,“ lisab ta.

Teiste võõrkeelte õpetajaerialade olukord on Anu Treikelderi sõnul omavahel üsna sarnane. Kõige arvukamalt on neist vene keele õpetajaks õppijaid, muret on tekitanud saksa keele õpetajaks õppijate vähesus. 2019. aasta vastuvõtt oli siiski väga hea ja taas tuli ka saksa keelt peaerialana õppijaid.

Tallinna ülikoolis on praegu võimalik omandada vene keele ja kirjanduse õpetaja ning võõrkeeleõpetaja kutse. Aastatel 2018 ja 2019 said õpetajakutse 15 inglise, viis soome, kaks saksa ja üks prantsuse keelele spetsialiseerunud võõrkeeleõpetajat. Aastatel 2015–2018 olid värskete keeleõpetajate arvud järgmised: vene keele ja kirjandus – 36, inglise keel – 20, saksa keel – 12, prantsuse keel – 5.

„Inglise keele ja kultuuri peaeriala on üks vanimaid erialasid ülikoolis ja kuna meie lõpetajad on tööturul oodatud ja kõrgelt hinnatud, on huvi eriala vastu endiselt suur,“ selgitab humanitaarteaduste instituud inglise keele professor Suliko Liiv. „Sisseastumisavaldusi on stabiilselt olnud üle 200. Eriala on populaarne ja tudengid entusiastlikud. Rõõm on tõdeda, et kui varem tuldi õppima põhiliselt Põhja-Eestist, siis nüüd on üliõpilasi üle kogu Eesti: Tallinnast Tartuni ja Kuressaarest Narvani.“

Murekoht on tema sõnul see, et kuigi sisseastujatele infot edastades kirjeldab instituut oma õppekava ja õpitavaid aineid, soovivad paljud vaid praktilise keele selgeks saada, teoreetilisemate ainete vastu on huvi leigem. Sageli katkestavad sellised üliõpilased õpingud varsti pärast õppetöö algust. „Aga ülikool pole keeltekool,“ rõhutab Liiv.

Ülikooli õppekava sisaldab lisaks keele kõrgtaseme saavutamisele põhjalikke teadmisi kultuurist ja kirjandusest ning vähem tähtsad pole teoreetilised üldhumanitaaria ained ja uurimistöö läbiviimine.

„Vene filoloogia on stabiilselt populaarne, enamasti õpivad meie õppekaval vene emakeelega üliõpilased,“ selgitab Natalia Tšuikina, kes on vene keele lektor ning Vene ja Ida-Euroopa suuna juht. „Meie erialal võiks olla rohkem kandidaate, kelle emakeel on eesti keel, kuna tean, et paljud gümnasistid sooritavad riigieksami B2-tasemel.“

Vene filoloogia õppekava pakub ka poola keele õpet, et laiendada tudengite arusaama teistest slaavi keeltest ja kultuuridest, anda võimalus võrrelda vene keelt teiste slaavi keeltega. Need rühmad on Tšuikina sõnul alati täis. Teeme tihedat koostööd Poola saatkonnaga ja tudengid on alati kaasatud mitmesugustesse Poolaga seotud kultuurisündmustesse Eestis. On ka võimalus kasutada Erasmus+ programmi lepinguid ja minna Horvaatiasse, Tšehhi, Bulgaariasse ning õppida teisi slaavi keeli.


Küsimus ja vastus

Millise võõrkeele õpetajat on kõige keerulisem leida?

Riin Karri, Audentese personalijuht:

Audentese kaubamärgi all tegutseb kolm kooli: Audentese erakool, Audentese spordigümnaasium ja Audentes International School. Kõigis kolmes on võõrkeeleõpetajate leidmisel omad keerulised kohad.

Õpetajate värbamisel peame silmas pidama riigi kehtestatud nõudeid õpetajate kvalifikatsioonile. Põhikooli- ja gümnaasiumiõpetaja kvalifikatsiooninõuded on magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon ja õpetajakutse. Lisaks peab rahvusvahelise ehk International Baccalaureate (IB) õppe programmi tulev õpetaja omama IB-programmis õpetamise sertifikaati.

Audentese erakoolis ja spordigümnaasiumis on meil viimastel aastatel kogemus just inglise keele õpetajate värbamisega. Kvalifikatsiooninõuetele vastavaid õpetajaid kandideerib üha vähem. Samas on hea meel, et selle võrra rohkem jõuab meieni alles õppivaid õpetajaid, kes soovivad ennast juba õpingute ajal koolis töötades proovile panna. Kui me kvalifikatsiooninõuetele vastavat õpetajat oma värbamiskonkursil ei leia, siis anname seadusest lähtudes hea meelega võimaluse mõnele õppivale õpetajale.

See nõuab nii kooli kui ka õpetaja väga head koostööd, et õpilased saaksid vajaliku programmi läbitud ning õpetaja jõuaks pühenduda nii oma õpingutele kui ka tööle ja säilitaks õpetajana töötamise entusiasmi ka pärast esimest tööaastat.

Audentese spordigümnaasiumis on võõrkeeleõpetajaid keeruline leida just Audentese spordigümnaasiumi Otepää üksusesse. See ei ole seotud niivõrd võõrkeele, kuivõrd kooli asukohaga. Tihtipeale on õpetaja seotud suuremate linnadega või on tema koormus väiksemas linnas mitme kooli vahel selliselt jaotunud, et lisakoormust ei ole võimalik juurde võtta. Seetõttu kandideerib avatud konkursil vähe võõrkeeleõpetajaid.

Vast kõige keerulisem on olnud leida võõrkeeleõpetajat Audentes International Schooli rahvusvahelise õppe programmi, kus eri võõrkeeli (vene, hispaania, inglise) tuleb õpetada inglise keele baasil. Õpetajal peab olema täidetud kvalifikatsiooninõue hariduse ja kutse osas ning olema IB-sertifikaat. Paraku on nendele nõudmistele vastavat õpetajat Eestis väga raske leida, mistõttu on kool kvalifikatsioonile vastavate õpetajatega sõlminud kokkuleppe, et nad omandavad IB-sertifikaadi esimese tööaasta jooksul ning kool pakub selleks igakülgset tuge.

Olenemata kitsaskohtadest võõrkeeleõpetajate värbamisel oleme õppeaasta alguseks suutnud alati toredad ja professionaalsed õpetajad leida.

Peeter Pedak, Tallinna prantsuse lütseumi direktor:

Raskusi on iga aine õpetaja leidmisega – sellest on palju räägitud, et õpetaja palk on väike ja koormus suur. Oleme lähtunud sellest, et iga õpetaja võiks kasvatada endale vähemalt ühe järeltulija.

Eriti on see õnnestunud prantsuse keele õpetajatega. Vene ja inglise keele õpetajad on olnud koolile truud juba pikalt ja karm „turureaalsus“ ei ole meid veel tabanud.

Heli Rannik, Vääna mõisakooli koolijuht:

Võõrkeeleõpetaja leidmine Vääna mõisakooli ei ole osutunud keeruliseks. Vääna mõisakoolis õpetatakse vene keelt alates 5. klassist ja inglise keelt rühmades alates 2. klassist. VMK klassiõpetajatel on lisaerialana nii vene kui ka inglise keele õpetaja kvalifikatsioon. Lisaks oleme värvanud inglise keele õpetaja ning seni on kandidaatide valim olnud piisav.

2019. aasta suvises värbamisvoorus osales viis kandidaati. Valiku langetamisel sai määravaks eeskätt kvalifikatsiooninõuetele vastavus, kuigi tööle tulla soovijate hulgas oli neid, kes olid piisavalt kompetentsed, kuid kel puudus õpetajakutse.


Comments are closed.