Kuidas elad, õpetaja?
Paljud sõnad on kaotamas seda kaalu, mis neil kunagi oli. Kahjuks on sama juhtumas ka sõnadega „õpetaja“ ja „õpilane“. Aga kui inimene harjub ka haridusest mõtlema kui teenusest ja õpetajast saab tema mõtteruumis teenuseosutaja, siis on kuri karjas. Haridus ei ole teenus ja õpetaja ei ole klienditeenindaja, need on täiesti erinevad märgisüsteemid. Mulle tundub, et me ei mõtle sellele piisavalt. Aga peaksime mõtlema.
Ma väga loodan, et õpetajaameti tähendus ja haridustöötajate käekäik, sh loomulikult ka töötasu, saavad Eesti riigis praegusest veelgi prioriteetsemaks. Sest see amet on seda väärt. Pealegi satub vastasel korral – mida aeg edasi, seda suurema – küsimärgi alla meie õpetajate pealekasv.Küsimus ei puuduta ainult üldhariduskooli-, vaid ka lasteaiaõpetajaid. Haridus on jätkusuutliku ühiskonna alustala. Kui me ei väärtusta neid, kes õpetavad ja kasvatavad tulevast põlvkonda, millisest tulevikust me siis üldse räägime?
Motiveeriva töötasu kõrval on mõistagi muidki olulisi faktoreid, mis inimest õpetajaameti juurde toovad ja seal hoiavad: töökeskkond, haridusasutuse üldine atmosfäär ja vaimsus, kolleegid jne. Meie üldhariduskoolides on kollektiivid üsna püsivad ning ka staažikad, probleem ongi noorte, alla viieaastase staažiga õpetajate kohanemises ja valitud ameti juurde jäämises.
Nõmmel on viie kooli – Kivimäe, Rahumäe ja Nõmme põhikool, Nõmme gümnaasium ja Pääsküla kool – peale tänavu kokku 17 uut õpetajat. Statistika näitab, et esimesed aastad on kriitilise tähtsusega – kõige rohkem lahkutakse koolist ja võib-olla ka õpetajaametist just viienda tööaasta paiku. Nii et eks vanasõna, et iga algus on raske, peab ka siin paika. Jah, ongi raske!
Seda arvesse võttes hakkab Nõmme linnaosa valitsus alates uuest aastast tegema koostööd MTÜ-ga Alustavat Õpetajat Toetav Kool, et ka omalt poolt koolitustega toetada uusi, alles kooli tulnud või tulevaid õpetajaid. Lisaks käivitasime käesolevast sügisest koostöös Tallinna Õpetajate Maja ja Pääsküla kooliga koolitusprogrammi, millega ootame liituma nii õpetajaid, sh lasteaiaõpetajaid, kui ka lapsevanemaid. Koolitused on tasuta ja tasub toonitada, et need ei ole mõeldud ainult nõmmekatele, vaid on suunatud kõigile huvitatutele üle linna.
Ilusat õpetajate päeva teile kõigile, õpetajad! Seda, kui tähtis on teie töö, ei saagi ei mõõta ega kaaluda – ning samavõrd keeruline on seda sõnadesse panna.
Sest teie olete need, kes kasvatavad tulevikku. Aitäh teile selle eest!
VÄLJATÕSTED:
- Kui me ei väärtusta neid, kes õpetavad ja kasvatavad tulevast põlvkonda, millisest tulevikust me siis üldse räägime?
- Motiveeriva töötasu kõrval on muidki olulisi faktoreid, mis inimest õpetajaameti juurde toovad ja seal hoiavad: töökeskkond, haridusasutuse üldine atmosfäär ja vaimsus, kolleegid jne.
- Seda, kui tähtis on teie töö, ei saagi tegelikult ei mõõta ega kaaluda – ning samavõrd keeruline on seda sõnadesse panna.
Box või sidebar
Tasub teada
- Üldhariduskoolide õpetajate keskmine palk ületab kõigis maakondades Eesti keskmist töötasu.
- 2012. aastal oli õpetajate keskmine brutokuupalk veidi üle 800 euro.
- 2014. aastal oli õpetajate keskmine palk 1025 eurot, Eesti keskmine palk 1005 eurot; 2016. aastal vastavalt 1210 ja 1146 eurot, 2018. aastal 1475 eurot ja moodustas 113% sama aasta Eesti keskmisest palgast. Kutseõppeasutuste õpetajate palk jõudis lähedale üldhariduskoolide õpetajate keskmisele palgale (1439 eurot).
- 2018. a tõstsid omavalitsused lasteaiaõpetajate palga kuni 85%-ni üldhariduskooli õpetajate töötasu alammäärast e 978 euroni ning 2019. aastaks peaks lasteaiaõpetajate palk olema vähemalt 90% kooliõpetaja miinimumist ehk 1125 eurot kuus ja magistrikraadiga õpetajatel 100% ehk 1250 eurot kuus.
- 2019. aasta II kvartali seisuga on üldhariduskoolide õpetajate keskmine palk 1513 ja lasteaiaõpetajatel 1145 eurot.
- 2020. aastal peaks üldhariduskoolide õpetajate miinimumpalk tõusma 65 euro võrra 1250 eurolt 1315 eurole, seega kujuneks õpetajate keskmiseks palgaks vähemalt 1540 eurot.
- Kasvab noorte õpetajate arv ja osakaal: 2018/2019. õa oli noori õpetajaid Eesti üldhariduskoolides 1698 ehk 11% kõigist õpetajatest.
- Kasvanud on meeste osakaal nooremate õpetajate hulgas: kuni 39-aastaste õpetajate hulgas moodustavad mehed keskmiselt viiendiku.
- Palgakasvu kindlustamise kõrval on suur väljakutse stabiilse ja ühtlase professionaalse õpetajaskonna tagamine kogu riigis. Õpetajate üldarv on küll viimase viie aastaga kasvanud u 5%, kuid igal pool ei jätku siiski vajalikul hulgal kõikide ainete õpetajaid.
- Järjekindlalt väheneb 40–49-aastaste õpetajate arv ja osakaal kõigist õpetajatest.
Allikas: haridus- ja teadusministeerium
Kena on lugeda, et üldhariduskoolide õpetajate keskmine palk ületab kõigis maakondades Eesti keskmist töötasu, aga kas mõeldakse ka sellele, et pedagoogide koormus (eriti klassijuhatajatel) on pidevalt kasvanud ja kasvab üha. Eriti nendes koolides, mille juhtkond on seadnud endale eluülesandeks erilise usinusega täita kõiki uusi ettekirjutusi.
Ööselgi ei pruugi vaikida õpetaja telefon või arvuti, sest ikka ja jälle on vaja klaarida õppuri laiskusest tingitud hindeid, mida mammad-papad loevad mitteküllaldasteks, või järjekordseid koolikorra rikkumisi selgeks rääkida.
Ja ei maksa arvata, et Nõmme koolid on midagi erilist. Õpetajatöö raskused võivad siin olla suuremadki, sest peenutsevate lastevanemate nõudlikkus õpetajate kui tühipaljaste teenindajate suhtes üha paisub…
Niisiis, TASUB TEADA: Kõik õpetaja ametist eemalseisvad isikud on kadedad selleüle, et …. Üldhariduskoolide õpetajate keskmine palk ületab kõigis maakondades Eesti keskmist töötasu… . Ja õpetaja keskmine palk oli II kvartalis 1513 €. Aga kuidas arvestab statistika seda palka? Eks ikka õpetaja ametikohtade järgi mis omakorda sõltub õpilaste arvust. Oletame, et koolis on tööl 15 õpetajat, ametikohti on seal aga 10. Siis palgafond moodustub 10 x 1513 aga mitte 15 x 1513. Ja seda vaid siis kui õpetajal on täiskoormus ( ehkki palga suurus de jure on kokkuleppeküsimus tööandjaga – aga kooli peamine töö on ju ikka õppetund ). Kahju, et laiemale üldsusele statistika alused on teadmata. Järjekordne puru silma ajamine nagu oli pensioni kindlustusega a ´la maksa ise 2 % ja riik paneb 4 % juurde – ainult millest, jäi selgitamata.
Statistik uppus jõge ületades, mille keskmine sügavus oli 20 cm !