Eesti alushariduse juhtide ühenduse avalik pöördumine haridus- ja teadusministeeriumi poole

23. okt. 2019 - Eesti alushariduse juhtide ühenduse avalik pöördumine haridus- ja teadusministeeriumi poole kommenteerimine on välja lülitatud

Eesti alusharidusjuhtide ühenduse seisukohad lasteaia riikliku õppekava tööversiooni (alates 16.10 „kontseptsiooni“) kohta.

1. Teeme ettepaneku katkestada avalikule arutelule 10.10.2019 esitatud lasteaia riikliku õppekava tööversiooni (kontseptsiooni) arendamine järgmistel põhjustel.

1.1 Lasteaia õppekava tööversiooni (kontseptsiooni) ei ole võimalik arutada perioodil, kus koolieelse lasteasutuse seadus on muutmisel ja meil puudub selgus, millised on riiklikud ootused alusharidusele.

Inimene on õppija alates sünnist. Lapse lasteaeda tulles toimub tema arengu eakohane ja süsteemne toetamine õppekava alusel, tagatud on erivajaduste varajane märkamine.

Õppekava tööversioonis (kontseptsioonis) on mitmeid küsimusi seoses koolieelse lasteasutuse seadusega.

– Kehtivas koolieelse lasteasutuse seaduses ja riiklikus õppekavas on käsitletud alusharidust alates 1,5 aastast. Õppekava tööversioonis algab lapse arendamine alles 4. eluaastast. Millest lähtuvalt on tehtud antud muudatus? Olukorras, kus lasteaedadesse tuleb järjest rohkem kõneprobleemidega lapsi, jääb ära varajane märkamine ja laste süsteemne kõnearendus.

– Kuidas toimub muukeelse lapse alushariduses osalemine jne?

1.2 Lasteaia riikliku õppekava tööversiooni (kontseptsiooni) koostamise protsess ei ole olnud läbipaistev, avatud ja kaasav.

Kavakindlalt, laiapõhjaliselt ja avatult (teavitades ja tagasisidestades) töötasid HTM-i koolieelse lasteasutuse ja põhikooli õppekava sidususe töörühm, kes andis sisendi õppekavade arendusse, ning lasteaia õppekava arenduse ja alushariduse seaduse eelnõu töörühmad. Töörühmade töö tulemus anti üle HTM-ile, sealhulgas õppekava arenduse ettepanekud koos seletuskirjaga.

1.3 Lasteaia riikliku õppekava tööversiooni (kontseptsiooni) sisu pole teaduspõhine (teadusuuringutest lähtuv) ega kooskõlas alushariduse kvaliteedi suundumustega Euroopas, elukestva õppe strateegiaga 2020 ning hariduse ja teaduse arengusuundumustega.

„Tark ja tegus Eesti 2035“: „Aastaks 2035 kujundatakse ümber riiklikud alus- ja üldhariduse õppekavad, seejuures lähtutakse läbivalt nüüdisaegse õpikäsituse eesmärkidest – kõigil haridusastmetel on olulised kohanemis- ja enesejuhtimisvõime, sotsiaalsed oskused, kriitilise mõtlemise oskus ning loovus, ettevõtlik eluhoiak ja visadus. Kui ei kujundata ühtseid arusaamu õpikäsitusest, siis osapoolte rahulolematus suureneb, mistõttu kannatab õppijate ja õpetajate vaimne tervis.“

1.4 Lasteaia õppekava tööversioon ei lähtu nüüdisaegsest õpikäsitusest.

Nüüdisaegse õpikäsituse raamistik on kättesaadav haridus- ja teadusministeeriumi kodulehel (https://www.hm.ee/et/opikasitus), millest tööversiooni koostajad ei ole lähtunud.

Peame oluliseks, et alusharidus ei ole kitsalt kooliks ettevalmistus, vaid eelkõige vundamendi loomine tuleviku pädevuste kujunemiseks lapsel. Alushariduse põhiline fookus on lapse arengul, kus õppimine on koostöö ja õpetaja teejuht.

2. Eesti Alushariduse Juhtide Ühenduse otsus

Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava arendamisel võtta aluseks haridus- ja teadusministeeriumile esitatud õppekavaarenduse töörühma (alushariduse ekspertide) töö tulemused ning jätkata tööd koostöös, soovitavalt kõrgkoolidega, kaasates valdkonna eksperte.

Otsuses lähtume järgmistest asjaoludest.

2.1 Kehtiva koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava (kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega) koostamiseks kulus kolm aastat. Koostamisele eelnesid uuringud, sh Eesti-Soome võrdlusuuring, õppekava juurde koostasid alushariduse eksperdid käsiraamatud (enam kui 300 lehekülge), mis aitavad õppekava lahti mõtestada ja rakendada ning on õpetajatele soovituslikud. Seega pole täiesti uue õppekava loomine koos käsiraamatute, õpetaja taseme- ja täienduskoolituse õppekavade muutmise, teavitamise ja rakenduse nõustamisega piiratud aja ja teadmata ressurssidega reaalne.

2.2 Eesti lastevanemate rahulolu lapse lasteaiaga on kõrge – 4,4 (viiepalliskaalal). Laste kooliks ettevalmistamisega on väga rahul või rahul 85% vanematest, õppevahenditega rahulolu on 4,6 ning üldist rahulolu alusharidusega hinnatakse 4,0 (alus SA Innove ja HTM-i 2018. aastal läbi viidud lasteaedade rahuloluküsitluste tagasiside, milles osales 70 % Eesti lasteaedadest ja 13 465 lapsevanemat). Arvestades lapsevanemate rahulolu, ei ole vajadust täiesti uue õppekava järele. Pigem tuleb tulevikus rohkem tähelepanu pöörata sellele, et kõikides lasteaedades oleks tagatud alushariduse hea kvaliteet.

P. S. Haridus- ja teadusministeeriumi 16.10.2019 kirja nr 8-5/19/3911 „Lasteaia riikliku õppekava avalik konsultatsioon“ lisas „Tagasiside vorm“ esitatud aspektid peaksid olema läbimõeldud õppekava (kontseptsiooni) väljatöötajate poolt ja sisalduma lasteaia riikliku õppekava tööversioonis (kontseptsioonis) või selle seletuskirjas, kuna on õppekava koostamise aluseks.