Ettevaatust, ettevõtlusõppest võib saada pisiku!

Ettevõtlusõppe kuuekuulise koolitusprogrammi teisel lennul on pool stuudiumist läbi. Kuuldud tarkused lähevad asja ette nii ettevõtlusõppega alustajail kui ka kogenumatel. Õpetajate Lehe vestlusringis rääkisid õpetajad, millele nad oma töös rõhku panevad ja kuidas karisid ületavad.

Vestlusringis osalesid Kristjan Kallavus (Alatskivi kool), Karol Tšarnetski (Tartu erakool), Elina Tirgo (Viljandi Kesklinna kool) ja Annely Kallo (Tallinna teeninduskool).

Milliseid programmi „Edu ja tegu“ võimalusi oma koolis õpilastes ettevõtlikkuse arendamiseks kasutate?

Annely Kallo: Teeme igal aastal õpilasfirmasid, mis on seotud õpitava erialaga. Näiteks loovad majutusteeninduse õpilased unistuste hotelli kontseptsiooni ja teisedki püüavad äriidee seostada oma erialaga, et tekiks nägemus: ma võin tulevikus sellega elatist teenida. Praktika käib küll suurtes ettevõtetes ja eeldame, et lõpetaja saab palgatööle minna, kuid jääb ka võimalus, et keegi teeb midagi muud.

Elina Tirgo: Oleme „Ettevõtliku kooliga“ algtasemel. Alustasime ettevõtlusõppega algklassides, see oli suur samm. Õpetan viiendatele klassidele ettevõtlust juba kolm aastat. Õpetajad käivad end koolitamas Junior Achievementi ettevõtlusõppe koolitustel.

Karol Tšarnetski: Meie kool pole veel „Ettevõtliku kooliga“ liitunud, aga ilmselt teeme seda, juhtkond on sellest märku andnud. Olemegi hakanud ettevõtlikkust varasemast rohkem lasteni viima. Näiteks meie kooli vanemas astmes, ProTERA-s pole 8. klassis enam loovtöid, vaid 7.–9. klassis on väljakutsete süsteem. Tehakse mitmesuguseid asju, õpilane reflekteerib, mida ta ühest või teisest väljakutsest õppis.

Kristjan Kallavus: Oleme liitumas „Ettevõtlikuga kooliga“. Kevadel käivitus meil projekt „Ettevõtlikkuse arendamine Alatskivi koolis“. Külastasime paikkonna ettevõtteid, olen käinud koolitustel. 8. klassis algas sellest aastast ka ettevõtlusõpe. Meil toimuvad aasta läbi ettevõtlusega seotud juhtimis- ja projektikirjutamise koolitused.

Kas teie koolis on oma moto ettevõtlikkuse arendamiseks?

Karol Tšarnetski: Meil öeldakse, et ettevõtlikkus viib edasi. Siht on leida õpilases ettevõtlikkus – et ta võtaks midagi ette ja teekski ära. Ka progümnaasiumi ehk ProTERA lõime selleks, et põhikooli vanem aste saaks tegutseda oma keskkonnas.

Annely Kallo: Teeninduskooli moto on „Terveks eluks vajalikud oskused“. Õpetame ettevõtlust, et õpilastel oleks ettekujutus ja võimalus hakata tegutsema ettevõtjana. Iluteeninduse valdkonnas korraldatakse avatud uste päevi, kus õpilased peavad oma teenuseid müüma. Meil on oma õpperestoran. Mitte ainult tunnis, vaid ka tegevuste kaudu toetavad kutseõpetajad seda, et õpilasel tekiks kujutlus, kuidas tööturul toimetamine välja näeb, ja ta tunneks, kas temas on potentsiaali ise ettevõte asutada või eelistab ta töötada kellegi käe all.

Mis peaks olema kooli eesmärk, kas kasvatada ettevõtlusõppe kaudu ettevõtjaid või ettevõtlikke inimesi?

Karol Tšarnetski: Kui keegi läheb tulevikus ettevõtlusse, siis on hästi. Aga ettevõtlikkust saab laiendada paljudele aladele: sead eesmärgi, liigud samm haaval edasi ja jõuadki eesmärgini. Seda oskust võiks kool arendada.

Kristjan Kallavus: Meie koolis toimuvad kogu aeg mitmesugused projektid, lapsed käivad välismaal ja sealt tulevad lapsed siia. Lapsed arendavad sellise tegevuse käigus ettevõtlikkust. Nendest ei pea tulema ettevõtjaid, aga kui nad leiavad, et see neile meeldib, on hästi. Või saavad õpilasfirmast pisiku edasi minna. Kui ei taha, pole ka midagi lahti.

Annely Kallo: Arendame ettevõtlikkust, et noored oleksid valmis ühiskonnas kaasa lööma ja oskaksid tulevikus teadlikult valida. Eesmärk pole koolitada ettevõtjaid, vaid anda noortele piisavalt valida ja aidata neil oma potentsiaali avada.

Kuidas ettevõtlikkuse arendamine lapsi mõjutab? Kas on märgata muutusi?

Annely Kallo: Meie vilistlaste seas on edulugusid, tuntud peakokki. Koolist saadu on neile olnud kindlasti toeks.

Elina Tirgo: Algklasside põhjal on juba näha, et koostööoskus on paremaks läinud, üksteisega on hakatud rohkem arvestama ja aega planeerima. Lapsed on julgemad, võtavad üritustest osa, ei pelga midagi. Nad on muutunud ettevõtlikumaks, seda on tore näha.

Karol Tšarnetski: Kui hakkasime oma koolis väljakutsete programmi looma, arutasime, kuidas see välja hakkab paistma. Oleme coach’ivad õpetajad, juhendame, kuid ei anna midagi ette. Esimene kuu väljakutsete programmiga on seljataga. Uskumatu, kui ägedad ideed ja plaanid on lastel! Nad on iga päev tulnud erinevate soovidega. Kes tahab talveballi, kes halloween’iturgu korraldada. Meeletu tahe ise teha!

Kristjan Kallavus: Alustasime septembris õpilasfirmadega. Näen õpilasi hoopis teises valguses kui kehalise kasvatuse tunnis, mida annan. Üllatavalt lähevad kõigega kaasa, tegid Facebookis grupid, suhtlevad omavahel.

Praegu teil silmad säravad. Aga kas olete valmis tagasilöökideks?

Karol Tšarnetski: Tagasilöögid on elu osa, loomulik õppeprotsess. Ka lastele peame õpetama, et nendega tuleb toime tulla ja edasi minna.

Kooli tuleb kutsuda ka läbikukkunud inimesi, et saada teada, kuidas nad on august välja tulnud ja edasi läinud. See annabki lastele kindlust, et kõik ei pruugi kohe välja tulla.

Elina Tirgo: Õpilasfirmade omavahelised tülid on elu osa. Kõik ei oska koostööd teha või ei pea lubadustest kinni. See õpetab lapsi väga palju. Aga hoopis suurem probleem oli esimesel aastal vanematega, kes läksid hasarti ja panustasid laste tegevusse rohkem, kui pidanuks. Aga lahendasime arusaamatused. See tegi ka mind palju targemaks.

Annely Kallo: Püüame selgitada, et õpilasfirmat tehes näedki maailma ja seda kuidas protsessid käivad. Juhendan ka kooliteatrit ja sealgi õpilased näevad: ilusa hetkeni laval kulub väga palju tööd. Nii saadakse aru, et raskused on igal pool, aga neid saab ületada.

Kristjan Kallavus: Kui tulevad tagasilöögid, siis analüüsime, astume korraks sammu tagasi, et varsti kaks sammu edasi minna.

KOMMENTAAR

Katrin Kivisild, programmi „Edu ja tegu“ praktilise ettevõtlusõppe ja ettevõtliku kooli tegevussuuna juht:

Kuuekuulise ettevõtlusõppe koolitusprogrammi kolm õppesessiooni on läbi ja kolm tulekul. Viimasel sessioonil annavad osalejad tagasisidet ja saavad võimaluse disainida uut programmi kolmanda lennu jaoks.

Koolides tehakse juba praegu väga palju. Meie püüame anda juurde teadmisi ja meetodeid, et tegutseda veel teadlikumalt ja õpetajad oskaksid alati läbi mõelda, mida nad õpilases mingi tegevusega kujundavad. Eestis pole võimalik ülikoolides veel majandus- ja ettevõtlusõpetajaiks õppida. Annamegi õpetajaile metoodilisi ja majandus- ja ettevõtlusalaseid teadmisi, et õppekvaliteet tõuseks. Tahame ka pärast programmi lõppu õpetajatega kontakti hoida. Koolitus on alles algus!

Programmi „Edu ja tegu“ pakutavad võimalused

• Väljatöötatud ettevõtlusõppe metoodika, ainekavad, moodulid kõigile haridustasemetele ja liikidele, kättesaadavad kodulehel www.ettevõtlusõpe.ee.
• Ettevõtlusõppe koolitused, koolitusprogrammid, ettevõtete ja koolide koostööseminarid, SA Innove tugi ettevõtlusõppe rakendamisel koolis.
• Liitumine võrgustikuga Ettevõtlik Kool.
• Liitumine JA Eesti õpilasfirmade programmiga.
• STARTER-i äriideede arendamise programm ja töötoad õppijatele.
• Avatud taotlusvoor „Koolide, kogukonna ja ettevõtjate koostöö toetamine ettevõtlusõppe praktilisemaks muutmiseks”.
• Parimate ettevõtlusõppe edendajate ja ettevõtlike õpetajate-õppurite tunnustamine.

NB! Kõik tegevused ja programmid ESF-i ja HTM-i toel tasuta.