Geoinformaatika ei ole kättesaamatu tulevikutehnoloogia

4. okt. 2019 Piret Karu Tallinna reaalkooli geograafiaõpetaja - Geoinformaatika ei ole kättesaamatu tulevikutehnoloogia kommenteerimine on välja lülitatud

Õpilaste koostatud kaart, mis kajastab suveetenduste toimumiskohti Eestis. Fotod: Piret Karu

Tulge ja tutvuge geoinformaatikaga!

Reaalkooli rahvusvahelise hariduskonverentsi külalised said lähemalt tutvuda geoinformaatika õpetamisega Tallinna reaalkoolis.

Kõigepealt tutvusid külalised geoinformaatika valikkursuse kaardinäitusega, kuhu olid koondatud viimase kolme õppeaasta õnnestunumad tööd. Konverentsi töötoas „Kaardilugudes (StoryMaps) lõimuvad aineteadmised ja digioskused“ õpiti reaalkooli geograafiaõpetaja Aile Neimanni juhendamisel looma kaardilugu keskkonnas ArcGIS Online.

Geoinformaatika valikaine

Õppijate karjäärivalikute ja digioskuste toetuseks on Tallinna reaalkooli õppekavas alates 2013. aastast geoinformaatika valikaine. Seitsme õppeaasta jooksul on geoinformaatika oskusi omandanud üle 120 õpilase, kellest mitmed on sidunud oma edasised õpingud geograafia, geodeesia, arhitektuuri, logistika, ehituse ja planeerimise valdkonnaga. Reaalkooli geoinformaatika kursusel kasutatakse Tartu ülikooli TEAME projektis välja töötatud gümnaasiumi geoinformaatika valikkursuse õppevara ja lisaks kursusejuhendaja koostatud tööjuhendeid.

Kursuse jooksul õpivad õpilased rakendama nutikalt geoinfosüsteeme, omandavad teadmisi nüüdisaegsete tehnoloogiate kasutamisest geograafias.

Uurimistööd

Omandatud oskusi kasutatakse uurimistöödes. Nii on valminud mitmed konkurssidel kõrgelt hinnatud uurimistööd, mille autorid on pööranud tähelepanu Tallinna linnaruumile. Head näited on Johann Ortin Õuna uurimistöö „Tallinna reaalkooli ümbritseva linnaruumi kujunemine“, Liis Hiie „Mustamäe mänguväljakute seisukord ja soovitused selle parandamiseks“, Karl Kiur Saare „Härjapea jõe säng Tallinna linnaplaanil ja jõe roll linna arengus“ ja Sander Varbala „Aegna saare rannajoon ja selle muutused 1900–2012“.

Geoinformaatika oskusi on rakendatud ka koolielu hüvanguks. Talispordipäevaks valmisid Kõrvemaa suusaradade kaardid, konverentsil „Reaali poiss 90“ kasutati ettekanneteks uudseid kaardirakendusi ja õpilaste ühistööna märgiti kaardirakendusele „Eesti lipuga ümber Eesti“ Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks ligi sada lippu. 

Kursuse lõputööks valmivad teemakaardid, mille koostamine on õpetlik sissejuhatus gümnaasiumis kohustuslikule uurimistööle. Õpilaste ülesanne on analüüsida nähtuste paiknemist ja nende seoseid. Andmete kogumiseks kasutatakse statistikaameti, maa- ja keskkonnaameti või omavalitsuste andmebaase. Vajadusel andmed georefereeritakse või töödeldakse ruumiandmeteks. Andmete töötlemiseks, visualiseerimiseks ja kaardiprojekti loomiseks kasutatakse vabavaralist tarkvara QuantumGIS. Õppijad oskavad otsustada, millal kasutada nähtuse kujutamiseks punkt-, joon- ja pindleppemärke, kartogramme või kartodiagramme. Kursuse jooksul on õpitud kaarti kujundama ja arvestama autorikaitseõigustega. Kursus lõpeb kursusetöö kaitsmisega, kus õpilased tutvustavad teistele osalejatele oma tööprotsessi ja esitavad kaardiprojekti andmete analüüsi. 

Õpetajat innustab jätkama õpilase tagasiside: „Geoinformaatika on midagi omanäolist, mida kõik naljalt ei oska. Lahe on avastada endas nn kaarditegemise võimeid ja kui projektid õnnestuvad, siis see on tõeline rõõm!“ 


Geograafia ja geoinfosüsteemide teabepäev

Kõigile huvilistele, nii õpetajatele kui õpilastele, tutvustab geoinformaatika valdkonna võimalusi geograafia ja geoinfosüsteemide teabepäev 13. novembril rahvusraamatukogus.

GIS-päeval toimuvad

  • loengud spetsialistidelt, kes kasutavad GIS-i teaduses, eraettevõtetes ning riigiasutustes,
  • võistlused, kus õpilased peavad lahendama GIS-i teemalisi ülesandeid,
  • töötoad arvutiklassis praktiliste GIS-oskuste omandamiseks,
  • kaardivõistlus ning uurimistööde konkurss,
  • GIS-spetsialistid külastavad Eestimaa koole ning tutvustavad oma tööd.

Rohkem infot:


Comments are closed.