Hariduskonverentsist bioloogiaõpetaja pilguga
Tallinna reaalkooli kolmandal rahvusvahelisel reaal- ja loodusteadusliku hariduse konverentsil pakuti bioloogiaõpetajatele mõndagi põnevat.
Õpetaja aeg on väga väärtuslik ja seetõttu tahab igaüks, et osalemine konverentsisaalis, töötoas või loenguruumis oleks sisutihe, motiveeriv ja arendav. Nüüd on kaks tiheda ajagraafikuga ja tempokat päeva seljataga ja me saimegi sealt häid mõtteid igapäevatööks, kindlustunnet, et oleme õigel rajal, rõõmu kohtumisest heade kolleegidega ja ka väikese energiasüsti tulevikuks, mis kulus meile kõigile marjaks ära. Bioloogiaõpetajale jagus häid mõtteid ja uudseid ideid reaal- ja loodusteadusliku hariduse konverentsilt päris mitme kandi pealt.
Külalisesinejad Hollandist ja Suurbritanniast
Alati on põnev kuulata ametikaaslasi piiri tagant – seekord esinesid reaalkooli aulas Barry van Strijen ja Gijs Jonkers Hollandist teemaga „Elurikkus meie tagahoovis“ ning Nicolas Morgan Ühendkuningriigist teemal „Keskkonnaharidus ja õppekäigud“. Ettekannetest jäid oluliste märksõnadena kõlama: koostöö, aineülene lõimumine, digipädevused, teadusliku uurimistöö etapid, elurikkus minu (mu kooli) ümber ja õppekäigud loodusse.
Kliimakatastroofi teema isegi soodustab eri riikide valitsuste toetust koolide keskkonnahariduslikele ettevõtmistele. Kliimamuutustele oli pühendatud ka Iirimaa külalislektori Patrick Goodmani ülevaateloeng. Dublinis töötav professor esines sama ettekandega vaid päev varem ka Eesti Vabariigi peaministri büroo ja Eesti teaduste akadeemia korraldatud kliimakonverentsil.
Kriitilise mõtlemise teema
Bioloogiaõpetajat paelub vahest enim kaasaegsete õppestrateegiate ja meetodite rakendamine igapäevatöös. Osalejaterohke loeng „Kriitilisest mõtlemisest loodusainetes“ (Tiina Talvi, Tallinna reaalkool) tõi välja teema aktuaalsuse ja vajaduse muuta nii õpilase kui ka õpetaja mõttemustreid tänapäeva infoküllases haridusruumis. Varasem õpetajakeskne õppimine on vahetumas – õpilane ise peab olema ümbritseva info suhtes kriitiline ning oskama teavet analüüsida ja filtreerida. Õpilane ise peab võtma oma õppimise eest vastutuse, suutma teha järeldusi ja otsuseid ning seadma iseendale eesmärke.
Teaduspõhise maailmakäsitluse paremaks mõistmiseks on loodusainete õppimisel ja õpetamisel oluline roll ning selleks on tarvis tunda kriitilise mõtlemise tööriistu. Keegi ei taha ju langeda demagoogia, eksijärelduste või libateaduse ohvriks. Kriitiline mõtlemine on oluline ka õpilast toetava (kujundava) hindamise juures. Kriitilist meelt on vaja nii õpilasel enesehinnangu kujundamiseks kui ka õpetajal hinnangute formeerimisel, oma töö analüüsimisel ja uute eesmärkide püstitamisel.
Personaalsed õpirajad
Miia Rannikmäe (Tartu ülikool) ja Elle Reisenbuki (SA Innove) loeng „Loodusvaldkonna e-hindamissüsteemi arendusest põhikooli kolmandas kooliastmes ja gümnaasiumis“ andis ülevaate loodusainete e-hindamissüsteemi protsessist ja tulemustest. Katsetestides hinnatakse õpilase loodusteadusliku kirjaoskuse komponente, näiteks oskust probleemi lahendada ja põhjendada, loodusteaduslikku teksti lugeda ja koostada, uurimistööd teha jmt. Huvitava loengu „Personaalsetest õpiteedest ja isikustatud haridusest“ pidas ka SA Innove analüütik Einar Rull.
Konverentsi töötoad andsid suurepäraseid näiteid ja ideid kaasaegsete bioloogiapraktikumide läbiviimiseks. Kersti Veskimets tutvustas Digiõppevaramu kasutusvõimalusi, näiteks geenmuundamise läbiviimise laboratoorseid tehnikaid. Digimikroskoopia kasutamisvõimaluste tutvustuses anti ülevaade nii seadmete käsitsemisest kui ka digimikroskoobi praktikumi läbiviimisega seotud erisustest. Samuti said töötoas osalejad digimikroskoobi all uurida taimeõit, putukat ja iseenda nahka.
Välishindamine
Eraldi väärib esiletoomist hariduskonverentsil 14. septembril reaalkooli aulas toimunud vestlusring õpitulemuste välishindamisest. Nii ülikoolide esindajad kui ka õpetajate aineühenduste juhid rõhutasid seal oma toetust seni SA Innove juhtimisel läbiviidavate ühtsete ülesannetega põhikooli lõpueksamite läbiviimise jätkamisele.
Reaal- ja loodusteaduste õpetamine on erialateadmiste alustalasid hoidvalt konservatiivne, kuid samas ka tulevikuarengutega kaasnevalt innovaatiline. Paaripäevane kümblemine kolleegidega ideerikkas keskkonnas arendab iga osalejat. Kui sellisel kokkusaamisel korjatud ideed märkamatult õpilasteni jõuavad, on konverents oma olulise eesmärgi täitnud.