Koolide digiõpe vajab ühtlustamist

25. okt. 2019 - Kommenteeri artiklit

Käesoleval õppeaastal tutvustame oma lugejatele, millest kirjutab põhjanaabrite õpetajate ajakiri Opettaja. Artiklid valib ja tõlgib Silja Aavik, kes on töötanud kakskümmend aastat õpetajana Helsingi eesti koolis. Valides püüab ta märgata teemasid, mis on päevakorral ka Eestimaa koolides. Ülevaated ilmuvad iga kuu viimases lehenumbris.

Koolide digiõpe vajab ühtlustamist

Digiõppe sisu varieerub kooliti nii, et ühes koolis keskendutakse programmeerimisele ja teises Google’i tööriistade kasutamisele. Riigikontroll on teinud ettepaneku, et haridusministeerium ja koolivalitsus määraksid kindlaks koolide digiõppe suuna ja eesmärgid. Mis sellise vajaduseni viis, sellest annab ülevaate Riitta Korkeakivi.

Mais avaldatud raportis tõdes riigikontroll, et põhikoolide ja gümnaasiumide digiteerimise arendamine ja rahastamine on laialivalguv. Koolide sellekohast tegevust korraldab hulk ametnikke, kellel pole selget tööjaotust ega vastutusala. Raporti üle arutlesid üheskoos riigikontrolli, haridusministeeriumi ja õpetajate ametiühingu spetsialistid.

Riigikontroll soovib täpsemat ülevaadet selle kohta, mis on kohaliku tasandi ülesanded, millised on ministeeriumi eesmärgid ning millised mõõdikud seatakse eesmärkide saavutamise kontrollimiseks. Õpetajate ametiühing on probleemist teadlik, kuid lisab, et eesmärkide seadmisele tuleb kaasata oma ala tundvad õpetajad.

Riigikontrolli raportis kerkivad esile samad probleemid mis aastatagusel ametiühingu liikmete küsitluselgi:

  • digiõppe arendamises pole selgust ja selle osa õppetöös pole täpselt määratletud,
  • puudub piisav riiklik kontroll, on vaja selget ühtset eesmärki,
  • eesmärkide seadmist ei tohi jätta koolitusfirmadele ega turumajanduse hoolde,
  • siin-seal koolides tehakse digivaldkonnas väga põnevat tööd, kuid puudub ühtne eesmärk,
  • levima peaksid õnnestumised, aga ka vigadest tuleb õppida, seetõttu oleks riigi juhitud arendustöö väga vajalik,
  • õpetajad soovivad arvutitöös senisest rohkem juhendamist.

Riigikontroll toob välja, et koolides on küll kasutusel palju huvitavaid meetmeid, kuid nende kohta on tehtud vähe uuringuid ja puudub teave tulemuslikkuse kohta. Kuidas ikkagi digiõpet kavandada: kas panustada tehnikale või metoodikale ja kuidas neid omavahel ühendada? Ka rahvusvaheliselt on selles vallas teavet üsna napilt.

Kümne aasta jooksul on Soome riik rahastanud ligi 3000 arendusprojekti, millest vaid mõned on jõudnud kasutusse. Samuti on nagu vits vette kadunud mitmed paljulubavad algatused.

Õpetajate ametiühing tunnustab Helsingi, Turu ja Ida-Soome ülikoole, kus õpetajad saavad õppida IT-valdkonna lisaeriala 60 ainepunkti ulatuses.


Tööturg vajab pehmete oskustega spetsialiste

Pehmed oskused on tasapisi lõimunud ametiõppesse. Antti Vanas annab ülevaate Sanna Ruhalahti väitekirjast, milles esitatakse mudelit, mida saaks kasutada nende oskuste õpetamise kavandamisel.

Väitekirja algetapil oli Sanna Ruhalahti huvitatud eeskätt ametiõppe digikeskkondadest, kuid nelja aasta jooksul siirdus uurimisteema rõhuasetus tehnoloogiakesksuselt kogukondlikkuse ja süvaõppe suunas.

Ruhalahti õpetab tulevasi ametikooliõpetajaid ning teda paneb muretsema, et õpetajad mattuvad õppetehnoloogilistesse nüanssidesse, selle asemel et olla tudengitele innustavad juhendajad. Ta märgib, et põhjalike erialaoskuste kõrvale vajatakse tööturul empaatiavõimet, suhtlemis- ja koostööoskust.

Ruhalahti on töötanud välja õpetajatele ja õppetöö planeerijatele mõeldud süvaõppemudeli, mis tugineb kuuele printsiibile:

  • tudengitele tuleb õpetada koostöö- ja empaatiaoskusi. Tulemuste saamiseks ei piisa sellest, et nad jäetakse isekeskis rühmatöid nokitsema;
  • oluline on tunda oma tudengeid, nende lähteteadmisi-oskusi, et selle põhjalt hakata õppetööd kavandama;
  • õppetööd ei tohi korraldada ainuüksi rühmatööna, vaja on ka etappe, kus toimub individuaalõpe;
  • õpetaja roll on jätkuvalt oluline, isegi kui õpetamine toimub dialoogivormis ja koostöös;
  • õpperühm võiks tohtida ise valida sobivaima digikeskkonna. Näiteks Facebooki rühm alati ei sobi, kuna kõik ei taha Facebooki kontot omada;
  • süvaõppe hindamise olulisimad kriteeriumid on võime analüüsida, õpitut kohaldada, luua ja anda hinnangut. Süvaõppe vastand on pähetuubitud faktid.

Väitekiri põhineb 95 õpetaja küsitlustel, intervjuudel ja eneseanalüüsidel.


Aastane tööaeg: vastu ollakse hirmust, et tööajast ei piisa …

Sara Juntunen kirjutab põhikoolides tehtavast tööaja eksperimendist, mille käigus püütakse saada teada aasta jooksul tegelikult tehtud töötunnid ja seda, kuidas oleks võimalik võtta töötasu arvutamise aluseks kogu tehtud tööd.

Eksperiment toimub muutuste tõttu õpetajate töös ning leiab aset kolme aasta jooksul viies omavalitsuses. Eksperimendis on õpetajatele minimaalseks aastatundide määraks seatud 1520 tundi. Katses osalemine on vabatahtlik ja koolid said hääletusega otsustada, kas minna üldtööaja katsetusega kaasa või mitte (28 koolist liitus üheksa).

Eksperiment on põhjustanud vaidlusi ja õpetajate ametiühing uuris aastase katseaja järel, miks eksperimendist keeldujaid oli kaks korda rohkem kui osalejaid.

Vastaste olulisemad põhjused

  • Pole kindel, et aastasest üldtööajast jätkub nii õppetundide andmiseks kui ka ülejäänud lisatööks, mis õpetajal teha tuleb (63%). Eksperimendis soovitatakse määrata õpetajale lisatööks aega sõltuvalt õppeainest, rühma suurusest, vanuseastmest, HEV-õpilaste arvust klassis jpm, mida senine tunnikoormus arvesse ei võta. Ametiühingu selgitus: just tunnivälist aega soovitaksegi „ära mõõta“ – kuidas ja milleks seda kasutatakse ning kas sellest piisab, et teha ära kogu vajalik töö.
  • Kartus, et palk langeb (60%). Õpetajad arvasid, et palk ei vasta tööhulga kasvule, mida eksperiment võib kaasa tuua. Toodi välja mure, et õppetundide ettevalmistamiseks ei eraldata piisavalt aega, st eksperimendis kokkulepitut ei kohaldata alati õiglaselt. Ametiühing: on oluline, et kõikides katsekoolides rakendatakse kokkulepitud reegleid ühtmoodi, muidu ei saa ju teha katsest järeldusi. Koolijuhile tuleb anda piisavalt aega, et ta saaks koos õpetajatega eksperimenti päriselt täita.
  • Eksperiment ei aita tööaega piiritleda (56%), kuid umbes sama palju vastanutest pidas just üldtööaja piiritlemist põhjuseks, miks katses osaleda, sest ka praegust kohustusliku tunnikoormuse süsteemi ei peeta enam toimivaks (66%). (Vastustes sai korraga valida mitu varianti ja seepärast on kogusumma üle 100 protsendi.) Ametiühing: katse abil püütaksegi selgitada välja eri tööajamudelite sobivus. Enne tulemuste selgumist on vaid oletused sellest, mis see tegelik aastane üldtööaeg on.

Silja Aaviku isiklik kogemus

Osalesin aastase üldtööaja katses viisteist aastat tagasi Helsingi linnas. Tol õppeaastal õpetasin kolmest vanusest koosnevat liitklassi, kus oli 27 õpilast. Mulle määratud töötunnid said täis maipühadeks. Katses osalenud koolide ühisaruteludes selgus, et tundide arv sai täis ja läks lõhki probleemideta just klassiõpetajatel.


Töötajate võrdõiguslikkuseni on veel pikk tee

Võrdse kohtlemise saavutamisel muutuks võrdõigusvoliniku töö ebavajalikuks, kuid selleni on veel pikk tee minna. Haridussektoris rikutakse võrdõiguslikkust kõige sagedamini seoses tähtajaliste töölepingute ja lapsehoolduspuhkusega. Ülevaate on teinud Matias Manner.

Teadupärast peetakse Soomet võrdõiguslikkuse musternäidiseks, seda näitavad aeg-ajalt avaldatud ülemaailmsed võrdõiguslikkuse indeksid. Sellest hoolimata on naistele makstav palgaeuro võrdne 84 sendiga.

Nii ombudsman Jukka Maarianvaara kui ka õpetajate ametiühingu jurist Janniina Heinonen nendivad, et lapsehooldusepuhkuse ja tähtajaliste töölepingutega seotud mured on peamised teemad, millega neil tegelda tuleb.

Asutuste juhid tunnevad seadusi üsna hästi, kuid kõigile pole selge, et võrdse kohtlemise seadus on eriline ja tähtajalisi lepinguid puudutav osa on selles täpsemini sätestatud kui töölepingu seaduses.

Ametiühingu juristile tuleb igal nädalal teateid lapsepuhkuse ebaõiglase käsitlemise kohta. Et tööandjate meelest toob emapuhkus kaasa eelkõige lisakulutusi, on suur ühiskondlik probleem, mis vajab laiapõhjalist arutelu. Kui isad kasutaksid senisest rohkem oma õigust lapsehoolduspuhkusele, hakataks ühiskonnas võib-olla laiemalt märkama, et lapsega kodus olemises pole midagi iseäralikku.

Soome seadus näeb ette iga-aastase võrdõiguslikkuse edendamise kavade koostamise. Need peavad sisaldama kogu töökollektiivi puudutavat palgaauditit ning andmeid tööülesannete jaotumisest naiste ja meeste vahel.

Ombudsmani järelevalve on tuvastanud, et kohalikel omavalitsustel pole nõuetekohaseid kavasid võrdõiguslikkuse edendamiseks. Näiteks aastal 2016 esitas vaid kümnendik 60 vallast õigeks ajaks oma kavad ja ülejäänud olid sellisest nõudest üllatunud. Viimased vallad suutsid seadusega kohustuseks saanud kavad ombudsmani lauale toimetada alles pooleteiseaastase hilinemisega. Tööandjate arusaam võrdõiguslikkuse edendamisest oli alles hiljuti üsna pinnapealne.

„Uus koalitsioonileping on võrdõiguslikkuse koha pealt väga paljulubav. Terminit mainitakse 70 korda ja ombudsmani ettepanekuid on suures osas arvestatud,“ on Maarianvaara rahulolev. Ombudsmani ettepanekuid on arvestatud näiteks soovitustes lapsehoolduspuhkusele siirdumisega seotud ebaõigluse kõrvaldamisel ja võrdõiguslikkuse arengukava koostamine on nüüdsest kohustuslik ka koolieelsetes lasteasutustes.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!