Koolikeskkond peab toetama nii liikumist kui ka õppimist

Miks peaks kool toetama laste liikumisvõimalusi, kas liikumisvõimaluste loomine koolikeskkonnas segab õppimist ja milliste lahendusteni on Eesti koolid jõudnud?

Laste päev koosneb suuresti kooli minekust ja sealt tulekust, koolis viibitud ja vabast ajast. Koolitee, kool, lasteaed ning ümbritsev õuekeskkond on kohad, mille kaudu saame luua lastele liikumisvõimalusi. Nende võimalustega toome päeva liikumisrõõmu, vähendame kooliväsimust ja toetame laste enda ettevõtlikkust koolipäeva korraldamisel.

Tartu ülikooli liikumislabori uuringud näitavad, et Eesti õpilased ei liigu piisavalt. Laps peaks iga päev aktiivselt liikuma, sh mängima ja sportima vähemalt tund aega. Aktiivne liikumine tähendab, et sellega kaasneb soojatunne ja hingamise sagenemine. Meie uuringud näitavad, et vaid ligi veerand 7–13-aastastest liigub päevas nii palju, et sellest on tervisele kasu.

Suurim mure on 20% lastega, kes ei liigu ühelgi päeval nädalas piisavalt. Liikuma aga peab. Liikumine mõjutab lapse tervist, väärtuste kujunemist, arendab kehalist kirjaoskust ning mõjub positiivselt ka õpivõimele. Meil on põhjust muretseda ja ka tegutseda.

Võrreldes mõnekümne aasta taguse ajaga on meid ümbritsev keskkond väga muutunud: lapsed viiakse tänapäeval kooli autoga, füüsilist tööd tehakse harva, hoovisport on asendunud nutiseadmetega ning koduümbrus muutub üha enam niidetud muruga vähe põnevust pakkuvaks keskkonnaks. Ja isegi kui lastel on põnev – nad jooksevad ja mängivad õues –, leidub kortermajade piirkonnas inimesi, kes nende liikumisrõõmu taunivad, sest liikumisrõõm toob kaasa kilkeid ja hüüdeid. Nokk kinni ja saba lahti.

Aastaringsed õuevahetunnid

Samas on hea meel, et liikumise tähendus on väga paljudes koolides muutumas. Liikumine ei tähenda enam vaid kehalise kasvatuse tundi, vaid on koolipäeva läbiv osa. Liikumisrohket koolipäeva toetavad nii aktiivsed vahetunnid, liikumist soodustavate õpimeetodite kasutamine, liikumisvõimalusi ja väljakutseid pakkuvad kooliruumid ja õueala. Muutused mõtteviisis ja praktikas on äärmiselt tähtsad, sest elame ajastul, mil keskkond soosib eelkõige istumist.

„Liikuma kutsuv kool“ on programm, mis on sündinud küll TÜ liikumislabori algatusel, kuid arenenud ja kasvanud tihedas koosloomes koolidega. Koostöös arendame lahendusi, et liikumine kujuneks koolipäeva loomulikuks osaks, et seal oleks vähem istumist ja rohkem liikumist. Liikuma kutsuvate koolide perega on liitunud pea 80 kooli üle Eesti.

Üks suuremaid ja olulisemaid muutusi on aastaringsete õuevahetundide võimaldamine. Neid planeerida ei ole alati lihtne, aga tulemus on vaeva väärt. Aastaringsed õuevahetunnid eeldavad ka muutusi koolipäevas, õuealade ülevaatamist ja sageli ka arendamist. Vähem tähtsad ei ole mängu- ja spordivahendite olemasolu ning koostöö õpilaste ja vanematega.

Meie praktika näitab, et õuevahetundi ootavad väga nooremad õpilased, rohkem väljakutseid pakub see just vanemaid õpilasi silmas pidades. Liikumislabori uuringutele toetudes saan öelda, et õpilased peavad liikumise seisukohalt kõige olulisemaks just õuevahetunde. See on nende päevase liikumisaktiivsuse kujunemise oluline osa.

Õpetajate hinnangul aitavad aktiivsed vahetunnid saavutada töörahu tunnis. Koolid, kes on õuevahetunniga kaasnevad muudatused läbi teinud, on öelnud, et enam ei kujuta vanamoodi ettegi. Katsekoolide uuring kinnitas, et liikumisvõimalus koolipäeva jooksul aitab õpilaste kooliväsimust vähendada. See on ka loomulik – vaimsest pingest puhkamiseks on õues viibimine ja liikumistegevused suurepärane vaheldus.

Rõõm on näha, kuidas järjest enam õpilasi võtab ise aktiivse rolli liikumislahenduste loomisel – neist saavad mängujuhid. Praeguseks on koolides juba üle 450 mängujuhi. Need on inimesed, kes on läbinud vastava koolituse ja tegutsevad nii vahetundides kui ka mitmesugustel üritustel.

Meie uuringud kinnitavad, et mänguvahetunnid on üks tõhusamaid viise vahetunni liikumisaktiivsust toetada. See toob liikumisrõõmu paljude õpilasteni.

Liikumisaktiivsus ainetunnis

Klassitund ei pea oma iseloomult olema istuv. Paljudes ainetundides saab õppida aktiivselt tegutsedes. Meie uuringute põhjal hindavad aktiivsete ainetundide koolitustel osalenud õpetajad liikumist toetavaid meetodeid kõrgelt. Nad leiavad, et õppimise põimimine liikumisega aitab keskenduda ja tõstab õpimotivatsiooni.

Õpetajate hinnangul on üks lihtsamaid meetodeid see, et töölehti ei jaga klassiruumis laiali mitte õpetaja, vaid õpilased tulevad neile ise järele. Aga lisaks sellele on õpetajad võtnud kasutusele palju põnevaid lahendusi, mida jätkub ainetundidesse, ning neid ideid oleme aidanud koondada ühisesse ideepanka.

Mitmed programmis osalevad koolid on kutsunud ellu tantsuvahetunnid, mille lapsed on väga hästi vastu võtnud. Pallivahetunnid meeldivad eriti just vanematele õpilastele. Üha enam koole on teinud otsuse, et kooli hoovis olev autode parkla antakse mänguväljakuks. See loob võimaluse näiteks iga päev tänavareketit mängida.

Populaarsust on võitmas ka tasakaaluliin. Uued lahendused tõmbavad õpilasi ligi – selle kinnituseks on tõdemus, et muru kõige kulunum koht on just tasakaaluliini all. See on ka mõistetav, sest tasakaaluliin on põnev moodus kehavalitsemise oskust arendada ja end proovile panna nii noorematele kui ka vanematele õpilastele. Kasutamiseks sobib see nii vahetundides kui ka kehalise kasvatuse tundides.

Mitmesse koolihoovi on sileda muruplatsi asemele loodud künkad ja eri tasapinnad, mis pakuvad võimalusi iseloodud mängudeks. Kasutusel on ka maapinnal asuvad batuudid, mis mõjuvad vahetunnis õpilastele magnetina.

Hea koostöö kehalise kasvatuse õpetajaga annab nendele ideedele hoogu juurde. Kehalise kasvatuse tunnis õpetatakse lastele põhioskusi ja vahetunnid on hea võimalus tuua koolipäeva mängu- ja spordipõnevust.

Liikumisvõimalusi luuakse lastele üle Eesti. Hea eeskuju on Tartu linn, kus on mitme koolihoovi rajamisel võetud eesmärgiks just mitmekülgsete ja eri vanuses õpilastele suunatud liikumisvõimaluste loomine. Tartus on näha mitmeid uut tüüpi koolihoove, kus on põnevad liikuma kutsuvad lahendused. Sama teed on liikumas Tallinn, Võru, Hiiumaa ja paljud teised kohalikud omavalitsused.

Koolihoovid on üha avatumad ja liikuma meelitavamad. Oluline on luua liikumistaristud sinna, kus lapsed niikuinii juba on. Sellele on aidanud kaasa arhitektide liit, kellega koostöös on valminud inspiratsiooni- ja juhendmaterjalid „Liikuma kutsuv koolimaja“ ja „Muutuv kooliruum“.

Programmi „Liikuma kutsuv kool“ eesmärk on toetada koole liikumisvõimaluste loomisel, mis on kooskõlas muutuva õpikäsituse eesmärkidega nii õpilaste arengukeskkonna kui ka õpilaste koostöö- ja enesejuhtimisoskuste arendamisel. Siia on panustanud paljud koolid oma meeskondadega üle Eesti. Uurige, kas teie kool kutsub liikuma või alles liigub selles suunas. Laps veedab koolis suure osa päevast, suure osa aastast – ja nii mitmeid aastaid. Kui laps saab koolipäeva jooksul liikuda, toetab see tema tervist, arengut, kehalist kirjaoskust, õpivõimet ja koolirõõmu.

Programmi toetajad ja koostööpartnerid on sotsiaalministeerium, haridus- ja teadusministeerium ning kultuuriministeerium.

Paljude Eesti koolide õpetajad on andnud oma panuse „Liikuma kutsuva kooli“ ideepanga loomisse. Ainetundidesse, vahetundidesse, kooliruumi ja õue sobivaid liikumist soosivaid ideid leiab veebilehelt www.liikumakutsuvkool.ee.

• Liikumise tähendus on väga paljudes koolides muutumas. Liikumine ei tähenda enam vaid kehalise kasvatuse tundi – see läbib kogu koolipäeva.
• Liikuma kutsuvate koolide perega on liitunud pea 80 kooli.
• Õpetajate hinnangul aitavad aktiivsed vahetunnid kaasa töörahule tunnis.
• Katsekoolide uuring kinnitas, et liikumine koolipäeva jooksul aitab õpilaste kooliväsimust vähendada.
• Praeguseks on koolides juba üle 450 mängujuhi.
• Õppimise põimimine liikumisega aitab keskenduda ja tõstab õpimotivatsiooni.
• Uued lahendused tõmbavad õpilasi ligi – seda kinnitab tõdemus, et muru kõige kulunum koht on just tasakaaluliini all.
• Oluline on luua liikumistaristud sinna, kus lapsed niikuinii juba on. Sellele on aidanud kaasa arhitektide liit, kellega koostöös on valminud inspiratsiooni- ja juhendmaterjalid „Liikuma kutsuv koolimaja“ ja „Muutuv kooliruum“.