Kuhu kadus ekspertide õppekava?
Juba mõnda aega on kütnud kirgi uus lasteaia riiklik õppekava. Kujunenud olukord on kummastav: alushariduse ekspertide töörühma poole aasta töö tulemusena valminud õppekava versiooni asemel on haridusministeerium aluseks võtnud hoopis teise töörühma ning teistel alustel välja töötatud dokumendi.
Kristina Mägi: „Teine töörühm ei ole meie ettepanekutega arvestanud.“
Kohila Sipsiku lasteaia direktor Kristina Mägi räägib, et kui eelmise aasta novembris otsis haridusministeerium konkursi kaudu koolieelse lasteasutuse õppekava nüüdisajastamise töögrupi juhti ja konsultanti, kutsuti ta kandideerima ning osutus valituks. „Töögruppi kuulusid hariduseksperdid lasteaedadest, alushariduse erialaliitudest ja ülikoolidest, üle paarikümne inimese, kõik oma ala asjatundjad. Kuna praegune, 2008. aastal kehtestatud koolieelse lasteasutuse õppekava on üsnagi tulevikku vaatav dokument, oli meie lähteülesanne seda täiendada ja kaasajastada, mitte koostada uut.“
Lähtuvalt nüüdisaegsest õpikäsitusest toodi sisse uusi mõisteid ja rõhutati veelgi enam lapsest lähtuvaid põhimõtteid: laste kaasatust, nende loovuse, omaalgatuse ja iseseisvuse toetamist, laste huvide ja võimetega arvestamist. Sätestati õpi- ja kasvukeskkonna põhimõtted ning kirjeldati alushariduse alusväärtused, et õpetajal säiliks vabadus ise otsustada, kuidas ta mingi tulemuseni jõuab, ning lasteaial jääks alles võimalus tuua välja oma eripära ja omanäolisus.
Õpetajate jaoks, kellel on vähem kogemust ja kindlust ning kes vajavad detailsemaid selgitusi ja näiteid, oli plaan luua digitaalsed juhendmaterjalid, kuhu saab pidevalt lisada materjale ja näitlikke animatsioone. Selle veebiplatvormi loomisega jõuti juba ka algust teha.
Koosolekute ajakava, selleni välja, mis peatükke mingil koosolekul arutatakse, oli Kristina Mägi sõnul algusest lõpuni paigas. „Enne iga kokkusaamist saatsin töörühma liikmetele materjalid, igaüks sai Google Drive’i keskkonnas ettepanekuid teha ja omavahel mõtteid vahetada. Kokku saades arutasime kõik põhjalikult läbi, mõnikord ka vaidlesime, samuti lihvisime sõnastust, et tulemus oleks parim. Töörühma liikmete kaudu olid kaasatud ka ühendused ja organisatsioonid, keda nad esindasid ning kelle ettepanekud läksid samuti arvesse. Kõigi valdkondade – keel ja kõne, matemaatika, kunst, muusika, liikumine, „Mina ja keskkond“ – peatükid vaatasid omakorda üle nende valdkondade eksperdid, kes andsid soovitusi. Tööprotsess oli algusest lõpuni demokraatlik ja avatud ning me ise jäime lõpptulemusega rahule.“
19. juunil esitas ekspertide töörühm õppekava tööversiooni haridusministeeriumi juhtkonnale, pärast mida oli tükk aega vaikus. „7. oktoobril HTM-i kodulehele üles pandud lasteaia riikliku õppekava tööversiooni nähes olime jahmunud: see on hoopis teiste inimeste poolt teistel alustel koostatud dokument, kus meie ettepanekutega ei ole arvestatud,“ räägib Kristina Mägi.
Maire Tuul: „Selle õppekava järgi pöördume ajas tagasi, mitte ei lähe edasi.”
Tallinna ülikooli alushariduse dotsent Maire Tuul toob välja alushariduse neli õpikäsitust: täiskasvanust lähtuv, lapsekeskne, lapsest lähtuv ja lapse juhitud õpikäsitus.
Tema sõnul võttis ekspertide töörühm aluseks just lapsest lähtuva kasvatuse kontseptsiooni, mille lähtealus on täiskasvanu ja lapse partnerlus, mis tähendab, et tegevusi kavandatakse, viiakse läbi ja õppimist analüüsitakse koos. „Selle lähenemise puhul on tavaliseks töömeetodiks projektitöö, kus lapsi huvitavat teemat käsitletakse pikemat aega ja paljud teemad tulevadki lastelt endilt. Õpetajat nähakse kui oma ala professionaali, kellele on vaja riiklikult ette anda vaid üldised suunad, otsustamisõigus konkreetse õppesisu ja -meetodite osas on jäetud lasteasutusele. Õpetajad on üldjuhul erialase kõrgharidusega ning võimelised otsustama ja vastutama, alustava õpetaja professionaalse arengu toetamiseks on loodud mentorlussüsteem, pakutakse täiendkoolitusi ning töötatakse välja metoodilisi materjale.
HTM-i välja pakutud lasteaia riikliku õppekava tööversiooni alus on aga täiskasvanust lähtuv kasvatus, kus õpetajalt erilisi teadmisi lapse arengust ei eeldata, sest kõik oluline, isegi konkreetsed teemad, mida käsitleda, on neile riigi tasandil ette antud. Kahjuks ei jäta selline õppekava ruumi ei lapse ega täiskasvanu loovusele, otsustusvabadusele, vastutusele.“
Maire Tuul tõdeb, et kõige rohkem kurvastab teda, et selle õppekava järgi pöördume ajas tagasi, mitte ei lähe edasi ning et meie haritud ja professionaalseid õpetajaid ei usaldata.
„Mind hämmastab, et vajalikuks on peetud detailselt ette anda isegi ettelugemis-, vestlus- ja jutustamisteemad. Kindlasti ei toeta selline lähenemine projektõpet ega laste huvil baseeruvat uurimist. Ja miks on vaja õppekavas rõhutada elementaarseid didaktilisi põhimõtteid, mida selgitatakse õpetajatele nii taseme- kui ka täiendõppes ja mida on põhjalikult käsitletud erialakirjanduses? Tekstist leiab palju vasturääkivusi ning õppekava ülesehitusest, sisust ning kasutatud terminoloogiast kumab läbi alushariduse traditsioonide ja konteksti mittetundmine.“
Maire Tuul usub, et lasteaednikud teevad kõik endast oleneva, et selle õppekavaversiooniga edasi ei mindaks. „Ma ei saaks enam ülikoolis lasteaiaõpetajaid õpetada, sest selle tööversiooni aluseks võetud õpikäsitus (täiskasvanust lähtuv kasvatus) ei ole minule vastuvõetav. Ülikoolis on praegu õpe suunatud iseseisva, mõtleva ning otsustus- ja vastutusvõimelise õpetaja kujundamisele ning nii peaks see ka jääma. Õpetaja vastutab iga päev laste turvalisuse, heaolu ja arengu eest, seega peab õpetaja olema haritud ning suuteline ise otsuseid vastu võtma ning nende eest ka vastutama. Pelgalt ettekirjutuste järgimisel ei tohiks lasteaias enam kohta olla.“
Maria Jürimäe: „Õppekava koostajatel on tänapäeva lasteaiast vähene arusaam.“
Tartu ülikooli haridusuuenduskeskuse peaspetsialist Maria Jürimäe tõdeb samuti, et kahe töörühma arusaamad lasteaiast ja õppimisest on paradigmaatiliselt täiesti erinevad ning alushariduse ekspertide ideed pole praegusesse tööversiooni jõudnud. „Ilmselgelt on see täiesti uus dokument. Urve Läänemetsa juhitud töögrupi koostatud õppekava on väga traditsiooniline, täiskasvanu- ja ainekeskne. Olemuselt on see programmi meenutav õppekava, kus nähakse ette täpne sisu: ametid, mida käsitleda, tantsud, mida tantsida, ja laulud, mida lastega laulda, kuid mitte praegusest, vaid varasemast ajast. Kahtlemata võivad muusikaõpetajad lastega vanu laule laulda ning ühise lauluvara kokku leppida – ühislaulmiseks ja laulupeotraditsiooni pärast. Aga seda vabariigi valitsuse määruses sätestada tundub imelik.“
Veel toob Maria Jürimäe välja, et kui isegi kõik Nõukogude-aegsed õppekavad on kirjutanud alushariduse asjatundjad, siis kõne all oleva õppekava on koostanud valdkondade asjatundjad, kellel on tänapäeva lasteaiast vähene arusaam, mis torkab teksti lugedes silma.
Lasteaednike loodud Facebooki grupiga „Võtta tagasi lasteaia riikliku õppekava tööversioon“ on liitunud 1700 inimest, kellest enamik ei poolda seda õppekava. „Kui oleks valminud tänapäevane õppekava, mis vastaks nüüdisaegse õpikäsituse mudelile ja õpetaja kutsestandardis nõutule, võiks äärmiselt ebademokraatlikust asjaajamisest hoolimata seda isegi kaaluda. Praeguse versiooni iganenud arusaamad hakkaksid lasteaedade tööd segama. Kellele ja mis põhjusel tundub, et meie lasteaiaõpetajad vajavad sellist õppekava?
KÜSIMUS JA VASTUS
Lasteaia riikliku õppekava töögrupi liige Urve Läänemets, miks ei sobinud alushariduse ekspertide töörühma versioon, vaid oli vaja koostada täiesti uus dokument ning millistest alustest see lähtub?
Alushariduse ekspertide töörühma tööülesande kohaselt pidid nad koostama nn lasteaia ja kooli sidususe dokumendi. Selleks tegid nad üle 200 ettepaneku, mida praegu kehtivasse suhteliselt lühikesse (10 lk) õppekavateksti polnud võimalik paigutada. Koostajad ise ütlevad, et „muudatused ei ole sisulised, vaid seotud terminoloogia, sõnastuse jms muutmisega“. Ja seda nende ettepanekud tõesti sisaldasid. Sellest on ka asekantsler Kristi Vinter mitmel korral oma intervjuudes kõnelnud. Seega tuleb tõdeda, et koostatud materjal polnud veel õppekava, samuti polnud ettepanekute hulgas midagi õppesisu kohta. Arvukad ettepanekud ei aita meie riigi ja ühiskonna seisukohast väga olulisele sotsiaalse sidususe kujundamisele kaasa. Puudub ettekujutus, missuguste väärtuste, oskuste ja teadmiste abil kujunevad lapsed alates lasteaiast just nimelt Eesti ühiskonna liikmeteks ja kodanikeks. Peame mõtlema meie ühiskonna ühisosale ning kujundama ja hoidma seda kõikjal, ka lasteaias.
Uus õpikäsitus, mille on sõnastanud TÜ õppeprorektor Aune Valk TLÜ, TÜ ja HTM-i ühisdokumendina, ütleb selgelt: õpikäsituse muutus tähendab muutusi õppesisus (õppekavades), õppimise ja õpetamise viisides ning õppimises osalejate suhetes. Praegu kehtivas õppekavas sisumääratlus puudub. Sellest lähtuvalt soovis HTM, et uues õppekava tervikdokumendis oleks õppesisu kirjas, loomaks ühist lähtealust laste koolivalmiduse kujunemiseks, samuti soovitud sidususe kujunemiseks perekonna, kodu ja kooli vahel. On ju mõistetav, et kõik kolm soovivad lastele parimat ja vastastikune täpsem informeeritus aitab parendada nii tegevusi lasteaias kui ka valmistab ette kooli vastu võtma lasteaiast tulevaid lapsi.
Tööülesande täitmiseks kaasasime töörühma õppekava sisuvaldkondade parimad asjatundjad Eestis, samuti inimesed, kes on pikemat aega tegelnud õppekava teooria ja praktikaga. Töörühmas osales ka TLÜ ja TÜ esindaja, kes omakorda kaasasid oma kolleege ülikoolis. Arusaadavalt ei tööta näiteks Kristjan Port ega ka Anu Palu lasteaias, kuid nende asjatundlikkuses kahelda ei saa. Töötasime juunist septembri lõpuni ning 30. septembriks valmis tööversioon, mis tegevuskava kohaselt oligi kavandatud aruteluks oktoobris 2019. Kuni meie tööversiooni valmimiseni ei olnud olemas midagi, mida arutada uue õppekava versioonina, ka praegu pole selle kõrval ühtegi alternatiivset dokumenti. Tekkinud olukorrast hoolimata ootab HTM argumenteeritud arvamusi ja sisulisi ettepanekuid 18. novembrini. Kõik on kutsutud koostatud teksti tähelepanelikult lugema ja mõtestama. Oluline on märgata, mis on õppekava tekst ja mis on öeldud selgituseks, miks selline sisuvalik on tehtud. Esmakordselt on kirjas nimed, kelle poole pöörduda selgituste saamiseks.
Nüüd küsimuse teine pool. Meie õppekava lähtub õppekava teooria ja praktika alasest teaduskirjandusest, töörühma liikmete rahvusvahelistest õppekavaalastest publikatsioonidest ja väitekirjadest, välisriikide õppekavade analüüsist (Saksamaa, Iirimaa, Norra, Rootsi, Venemaa, Soome, Singapur, Ühendkuningriik jt), samuti 2019 ilmunud rahvusvahelistest juhendmaterjalidest, nt „Key data on Early Childhood education and care in Europe 2019“, Council Recommendations on High Quality Early Childhood Education and Care Systems (24. mai 2019). Analüüsisime ligi 50 Eesti lasteaedade õppekava, Eestis avaldatud lasteaia õppe- ja kasvatustööd puudutavaid kirjutisi, Innove kodulehel olevaid kehtiva õppekava tugimaterjale (valdavalt töökogemuslikud artiklid), Eestis tehtud bakalaureuse- ja magistritöid ja üksikuid doktoritöid. Tutvusime mitmete arvamusküsitlustega, samuti Eestis rakendatud lasteaiaprogrammidega 1949, 1968, 1974, 1989 mõistmaks eelkõige meie lasteaiahariduse sisulist kujunemislugu.
Mida vastate kriitikale, et see on ajas tagasiminek (vastupidine lapsest lähtuvale õpikäsitusele) ning alahindab õpetajaid ja lapsi?
Ei saa sellega nõustuda, sest 21. sajandi haridusfilosoofilistes käsitlustes on aina rohkem rõhutatud vajadust määratleda õppesisu – sellest tuleneb metoodika, mida õpetaja valib sobivaimaks oma lastegrupis rakendamiseks. Ka on ühine õppesisu kõige olulisem vahend ühiste väärtushinnangute kujundamiseks. Ilma õppesisu määratlemata puudub alus igasuguseks lõiminguks ehk integratsiooniks nii sisu kui ka õppeprotsessi tasandil. Lapsest lähtuv õpikäsitus on ka meil põhialus, sest arvestama peab eelkõige lapse arenguperioodidega, mis lubab valida lastele jõukohase ja omandatava sisu. Kõik see on meie õppekava tööversioonis kirjas.
Kellegi alahindamisest kõnelemine on küllap eelkõige emotsioon, meie õppekava tööversioonis midagi sellist pole. Samuti puudub kohustus midagi täht-tähelt rakendada. Sarnaselt praeguse õppekavaga koostab lasteaed oma tingimustest lähtuva õppekava riikliku õppekava rakenduseks (vt lk 12). Õpetajale pakutakse raamistikku, mis toetaks tema iseseisvaid valikuid lastest ja tema professionaalsest ettevalmistusest lähtuvalt. Olgu öeldud, et 50% Eesti lasteaiaõpetajatest on BA-haridusega, 30% madalama haridusega ja seetõttu on tõenäoliselt suur vajadus täienduskoolituse järele.
Kurdetud on ka õpetaja autonoomia piiramise üle, kuid seda ei saa kõnealune tööversioon küll kuidagi teha, sest selles ei sisaldu keelde ega käske.
Loodame saada 18. novembrini argumenteeritud ja konstruktiivseid ettepanekuid kõigilt, kes soovivad Eesti hariduse olulise dokumendi valmimises kaasa rääkida.
> “200 ettepaneku, mida praegu kehtivasse suhteliselt lühikesse (10 lk) õppekavateksti polnud võimalik paigutada”
Mis mõttes polnud võimalik? On ju olemas kehtiva õppekava tekst, kuhu need muudatused ON juba sisse paigutatud?
> “Puudub ettekujutus, missuguste väärtuste, oskuste ja teadmiste abil kujunevad lapsed …”
Aga kehtivas õppekavas ja selle muudatusettepanekutes on ju kirjas nii alusväärtused kui taotletavad oskused ja teadmised valdkonniti? Kui on kirjas “tunneb ära ringi, kolmnurga, ristküliku, ruudu, kera ja kuubi ning kirjeldab neid kujundeid”, siis mis õppesisu on vaja selle kohta veel eraldi juurde kirjutada?
Kas see on tõesti 21. sajandi haridusfilosoofia või äkki siiski poliitiline häma?
“Kellegi alahindamisest kõnelemine on küllap eelkõige emotsioon/…/Olgu öeldud, et 50% Eesti lasteaiaõpetajatest on BA-haridusega, 30% madalama haridusega ja seetõttu on tõenäoliselt suur vajadus täienduskoolituse järele.”
Kas siin lõigus siiski ei kajastu just nimelt lasteaiaõpetajaid alahindav suhtumine? Sest välja tuuakse, et 50% on “nõuetekohase” haridusega ja 30% “alla selle”, kuid mainimata jäetakse, et 20% on “üle selle” (ehk magistriharidusega, doktoriõppes või doktorikraadiga) ning targu jäetakse täpsustamata seegi, et sellest 30% õpetajatest, kel veel bakalaureusekraadi pole, on osal kõrgharidus omandamisel ning osa on äärmiselt pikaajalise kogemusega eakamaid õpetajaid, kes läbinud väga põhjaliku täiendõppe.
[…] sisu. Vastukaja on olnud palju, räägitakse tagasiminekust nõukaaega. Ministeeriumi ametnik mainib aga, et uuringute järgi on õppesisu määramine vajalik. Minul isiklikult pole sellega probleemi, […]