Kuie koolimaja Eesti vabaõhumuuseumis

18. okt. 2019 Mariliis Tõitoja Kuie koolimaja juhataja - Kuie koolimaja Eesti vabaõhumuuseumis kommenteerimine on välja lülitatud

Kuie koolimaja Järvamaal ehitati 1878. aastal tüüpilise tsaariaegse projekti järgi. Sarnaseid oli Eestimaal sadu. 45 aastat said kohalikud lapsed selles tarkusi usuõpetuses, rehkenduses, ilokirjas, veerimises, maateaduses, vene keeles ja laulmises, hilisemal ajal lisaks veel turnimises, näputöös ja ajaloos. 1923. aastal, pärast Eesti Vabariigi loomist, kolis kool Einmanni mõisa, sest pisike ühetoaline koolimaja oli kohalikele lastele kitsaks jäänud.

Paljudest koolimajadest, mille olemasolust annavad tänapäeval aimu mõni üksik vundamendikivi või vanamemme mälestused, on Kuie koolimaja leidnud oma tee vabaõhumuuseumi. Tänaseni on koolihooned lahutamatu osa meie maapiirkondade ajaloost. Käesoleva aasta 1. septembril täitus üheksateist aastat sellest, kui Eesti vabaõhumuuseumis avati kauaoodatud koolimaja. Vanasse koolimajja loodi vabaõhumuuseumi hariduskeskus. Sellest ajast saadik on koolimajas käinud tuhandeid lapsi, kes loodetavasti on saanud siin pisutki targemaks.

Kõige lihtsamalt võib meie praegu pakutavad programmid jagada kaheks – aastaringsed ning hooajalised. Aastaringsetest programmidest on osutunud populaarseimaks vanaaegne koolitund. Selle jooksul saavad lapsed ise ajas tagasi minna ning karjalapse kooliskäimise järele proovida. Sellest hooajast pakume ka peremärkide tundi, mille jooksul saab laps enda perele kavandada märgi, selle puidule põletada ning iseendaga kaasa võtta. Üks tellitumaid tunde on ka ringkäik muuseumis – vabaõhumuuseumis on 74 hoonet, millest igaüks on vaatamist väärt. Kohe peab küll tõdema, et muuseumitunniga kõikidesse majadesse ei jõua. Küll aga on ringkäiku võimalik lihtsasti kujundada just selliseks, nagu õpetajal tarvis on. Võib keskenduda talurahva eluolule ja selle muutumisele läbi sajandite, toidule, hügieenile, loomadele, rahvakalendrile või hoopis külaühiskonna toimimisele. Kui ajalimiit vähegi võimaldab, püüame alati õpetajate soovidele vastu tulla.

Teiseks pakume hooajalisi muuseumitunde, mis on suuresti seotud eestlaste rahvakalendriga. Kus veel saab laps valmistada endale mardimaski või joosta katri, kui tänapäeva kortermajade uksed on lukus ning vargaid kartes ei luba elanikud trepikotta ka mitte lustilist mardi-kadrisanti?

Lisaks ootame lapsi külla jõulude aegu, et üheskoos vanu jõulumänge mängida. Samaväärselt olulised on meie rahvakalendris olnud isetehtud küünlad, vastlapäeva pikk liug ja looduslike vahenditega värvitud lihavõttemunad.

Nii sügisel kui ka kevadel toimub traditsiooniline talupäev. Selle jaoks „kolivad“ muuseumi Köstriaseme ja Pulga taludesse meie töötajad alates konservaatoristest ja lõpetades teaduritega, kes teevad vanaaegseid talutöid, milles ka lapsed jõudumööda kaasa saavad lüüa. Kevadises aiatunnis teeme maatöid ning muudame lapsed põlluharijateks, kes saavad ise porgandit ja kaalikat istutada. Sügisene aiatund on mõeldud eelkõige põhikooliõpilastele. See pakub võimaluse näha aeda kui kooselamise kohta, kuhu peab ära mahtuma tuhandeid taimi ja putukaid – kuidas aga panna nad koos olema nii, et kõigil oleks hea?

Õnneks ei ole muuseum raiutud kivisse ning sarnaselt Tallinna linnaga ei saa ka vabaõhumuuseum kunagi valmis. Järgmisel aastal avab muuseum enda jaoks Nõukogude-aegse kolhoosielamu ületoomisega täiesti uue ajastu. See annab ka haridusosakonnale võimaluse teha enda jaoks midagi täiesti uut. Järgmisest kevadest pakume Nõukogude temaatikaga seotud muuseumitunde. Pakume võimalust tulla meie juurde pioneeritarkust omandama, lasteaia- ja algklassilapsi ootame mängima Nõukogude ajal kasvanud laste armastatud mänge. Maja avamisega seotult räägime eelkõige Nõukogude-aegsest eluolust ning selle muutumisest kuni tänapäevani. Kolhoosielamus on neli korterit, mis on sisustatud eri kümnendites, alates 1960. aastatest kuni tänapäevani välja. Samuti planeerime temaatika terviklikumaks avamiseks ka muuseumitundi Nõukogude koolist näitamaks selle erinevust tänapäevasest.

Meie tavapärasele tegevusele pakub vaheldust ka selleaastane jõuluaeg. Koostöös loomeinimestega hakkavad vabaõhumuuseumi kuue talu katustele kuvatud valgusinstallatsioonid jutustama lugu pööriöisest pulmapeost, kust ei puudu kõiksugused müütilised tegelased rahvauskumustest. Pakume võimalust seda muinasjuttu klassiga vaatama tulla. Saab käia talust talusse iseseisvalt või koos teejuhiga ning lõpuks ootab Lau poe juures soe tee koos piparkookidega. Hoopis omapärane teatriõhtu!

Kui küsisin oma kollektiivis, mis on meie töö juures kõige toredam, vastas muuseumipedagoog Hanna: „Tore on vanade asjade abil lastele uut õpetada.“ Ei ole midagi paremat, kui näha õnnelike laste nägusid, kes on teada saanud midagi uut ja kellel on olnud põnev. Usun, et see on ka iga õpetaja unistus. Oleme tänulikud, kui õpetaja näeb muuseumis koostööpartnerit, kellega üheskoos on võimalik lastele midagi tõeliselt huvitavat, samas harivat, pakkuda.

Tulge vabaõhumuuseumi – siin on vahva!


Comments are closed.